2-22-142336/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Hageja esitatud väited ja nõue I AS ja kostja sõlmisid 15.12.2021 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel I AS laenas kostjale 500 eurot intressimääraga 22,9% aastas. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma ka haldustasu 2,50 eurot kuus. Krediidikulukuse määr oli 40,5% aastas. Kostja kohustus tagastama laenu koos intressi ja haldustasuga igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule alates 15.01.2022. Kostja ühtegi makset ei tasunud. Seetõttu ütles I AS lepingu 28.04.2022 üles ning loovutas 29.04.2022 lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kuni lepingu ülesütlemiseni arvestatud intress oli 25,36 eurot ning haldustasu 10 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 500 eurot, intressi 25,36 eurot, haldustasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 89,09 eurot, täiendava viivise 22,9% põhivõlalt aastas alates 07.02.2023 kuni põhivõla täitmiseni ja sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot. Kostja seisukohad Kostja hagile ei vastanud. Vastavalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 407 lg 1 teisele lausele loetakse hagile vastamata jätmisel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa, v.a. põhjendused, mis puudutavad hagi osalist rahuldamata jätmist. Hageja on esitanud nõude mh kostjalt sissenõudmiskulude hüvitise väljamõistmiseks. Hageja märkis 22.02.2023 hagiavalduse täpsustuses, et nõude aluseks on lepingu üldtingimuste p 4.7 ning VÕS (võlaõigusseadus) § 1132 ning nõue on kujundatud järgmise arvestuse alusel: • 23.08.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 20 eurot; • 10.05.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; • 03.08.2022 – tasuline meeldetuletus maksumusega 5 eurot; • muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud, kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, e-maili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Lepingu üldtingimuste p 4.7 kohaselt Juhul kui Te ei tasu Teenuselepingust tulenevaid makseid tähtaegselt ja Meie ütleme Teenuselepingu erakorraliselt üles, on Meil õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt Hinnakirjale. Teil tuleb hüvitada Meile kõik Meie poolt tehtud järelepärimistega seotud kulutused, kui järelepärimise põhjustas see, et Teie ei täitnud Teenuselepingut või Teenusetingimusi või täitsite neid mittekohaselt. Hageja esitas väljavõtte hinnakirjast, mille kohaselt sissenõudmiskulud pärast lepingu lõppemist on kogusummas kuni 40 eurot, kui nõue on 500-1000 eurot.

Kohus leiab, et p 4.7 sisuks ei ole enamat, kui viide VÕS § 1132 lg 2 regulatsioonile, mis piirab sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ulatust tarbijast võlgnikult, sidudes selle nõude suurusega. VÕS § 1132 ei ole iseseisev nõude alus (nö seadusest tulenev hinnakiri kirjade saatmise eest), mis võimaldaks nõuda hüvitist sõltumata kulu tegelikust tekkimisest. Juhul kui seoses sissenõudmisega on tekkinud kahju, on võimalik selle hüvitamist nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel, mis eeldab, et hageja toob kohtu ette asjaolud, millega seoses väidetav kahju tekkis. Kohus on 09.02.2023 hagejale ettepaneku asjaolude välja toomiseks teinud. Hageja piirdus vastusena meeldetuletuskirjade loetlemisega, jättes konkretiseerimata, milline kulu ja millistel asjaoludel seoses iga kirja saatmise vm toimingu tegemisega väidetavalt tekkis. Mh ei selgu esitatust, kas kirjad saadeti postiga või oli tegemist e-kirjadega, kas ja milliseid tasulisi päringuid on tehtud või võlateateid avaldatud. Kohus leiab, et hageja faktiväited ei ole kahju hüvitamise nõude eelduste sisustamiseks piisavad. Tulenevalt TsMS § 407 lg 1 saab kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude hüvitamise nõude. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja esitas hagi hinnaga 778,95 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hinnale 738,95 eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele selliselt, et hageja kanda jääb 5,14% ning kostja kanda 94,86% menetluskuludest. Hagis märgitu kohaselt oli hageja menetluskuluks hagi esitamiselt tasutud riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulu 696 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud kulu lepingulisele esindajale ei ületa 100 eurot (1h x 100 eur/h). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja vastavalt menetluskulude jaotusele 327,27 eurot ((245+100)x 94,86%).