Muud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Võlgnik esitas kohtule 15.10.2025 makseõjuetusavalduse. Avalduses sisaldus taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja andmed võlgade ja vara kohta. Kohus kuulas võlgniku ära 17.11.2025. Avaldusest ja võlgniku selgitustest nähtub, et võlgnikul

sissetulek käeolevalt puudub. Kohustusi on ca 100 tuhande euro ulatuses, tegemist on laenudega, mis on võetud 4-5 aasta eest. Suurem kohustus tueleneb jõustunud kohtulahendist. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetlsue algatamist. Eesmärgiks on võlgadest vabaneda. Võlgnik kinnitas, et asub tööle esimesel võimalusel, oskused ja võimed piisava sissetuleku saamiseks on olemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kuna võlgnik avaldas selget soovi pankrotimenetluse läbiviimiseks ning kohus kuulas võlgniku ära, puudub kohtul sisulise kaalutlusalus menetluse liigi valiku osas. Kohus on seotud võlgniku avaldusega FIMS § 18 lg 3 alusel, seega on pankrotimenetlus antud juhul ainumõldav. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti FIMS § 15 lg 9 kohaset ja algatab samas kohustustest vabastamise menetluse FIMS § 45 kohaselt. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 2 eesmärgks on muuhulgas anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus menetluse tulemusena vabaneda oma kohustusest seaduses ettenähtud korras. Kohus leiab, et maksejõuetusavaldus ja võlgniku selgitus tõendavad, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vara pankrotimenetluse läbiviimiseks on olemas võlgniku tulevase igakuise sissetuleku ning laekumiste arvelt. Võlgade kogusumma oluliselt ületab võlgniku maksevõime, seega on tegemist püsiva maksejõuetusega ning tuleb pankrot välja kuulutada. Võlgniku seletus ei anna alust eeldada võlgniku sissetulekute kiiret ja märgatavat suurenemist määras, millest piisaks võlgnevuste tasumiseks väljaspool pankrotimenelust. Isik on soovinud pankrotimenetlust, kuna üldine maksevõime on madal. Kohus märgib, et menetluses ei ole tuvastatud, et võlgniku pankrotistumine oleks vahetult põhjustatud kuriteo tunnustega teoga või raske juhtimivea tõttu (PankrS § 28). Avaldaja pankrotistumise põhjuseks on laenude võtmine, oma rahaliste kohustuste täitmata jätmine, samuti ebõnnestunud äritegevus. Esitatud andmetel on ilmne, et võlgnikule on liialt kergelt võimaldatud laenude saamine, samuti on võlgnik ülehinnanud enda ärilise tegevuse võimekust ega ole kriitiliselt hinnanud äritegevuse riske. Kohus leiab, et vandeadvokaat Margo Normann vastab PankrS § 56 nõuetele ja ta tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks (PankrS § 31 lg 5). Kohus selgitab, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgniku kohustustest menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle aktiivse otsimisega. Kohus selgitab, et kui võlgnik ei asu lähiajal tööle, tuleb seda käsitleda nõuete rikkumina, mis võib kaasa tuua kohustustest vabastamise nurjumise. Kohus selgitas neid asjaolusid võlgnikule ärakuulamisel ja võlnik kinnitas valmisolekut tööle asuda esimesel võimalusel. Kohus avaldab viivitamatult pankrotiteate PankrS § 33 lg 1, 2 ja kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik

2

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.