Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Ants Kull, Kaupo Paal ja Juhan Sarv
Kohtuasi
OÜ XXX hagi Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti kaudu) vastu 879 863 euro 50 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2022. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ XXX kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Kassatsioonkaebuse hind 970 652 eurot 5 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja OÜ XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Kostja Eesti Vabariik (Kaitsepolitseiameti kaudu), lepingulised esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja vandeadvokaat Albert Linntam
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2022. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud OÜ XXX kanda. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse.
4.Avalikustada Riigikohtu 19. aprilli 2023. a otsus tervikuna, asendades menetlusosaliste (v.a kostja) ja teiste isikute nimed tähemärkidega ning jättes avalikustamata menetlusosaliste registrikoodid.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ XXX (hageja) esitas 24. augustil 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti kaudu, kostja) vastu alusetult saadud 879 863 euro 50 sendi, 20 252 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks.
2-18-12600
1.1.Hagiavalduse kohaselt on ajavahemikul 28. augustist kuni 11. detsembrini 2015 Hongkongi äriühing YYY (Hongkongi äriühing) kandnud oma arvelduskontolt kostja arvelduskontole seitsme pangaülekandega 879 863 eurot 50 senti selgitusega „KA15700000018 DEPOSIIT“. Selliste pangaülekannete tegemiseks puudus Hongkongi äriühingul seadusest või lepingust tulenev õiguslik alus või kohustus. Seega on kostja omandanud nimetatud rahasumma ilma õigusliku aluseta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 mõttes.
1.2.Eelnimetatud pangaülekanded tegi Hongkongi äriühingu juhatuse liige C (seaduslik esindaja). Kostja ametnikud ähvardasid seaduslikku esindajat, et kui viimane neid pangaülekandeid ei tee, siis kohaldatakse tema suhtes tõkendina vahistamist.
1.3.Paljasõnaline on kostja väide, et Hongkongi äriühing ja kostja sõlmisid kokkuleppe, millega viimane andis nimetatud rahasumma kostjale hoiule. Isegi juhul, kui selline kokkulepe oleks sõlmitud, oleks see tühine heade kommete vastasuse tõttu. Väidetava kokkuleppe puhul oleksid vastastikuste soorituste väärtused ebakõlas, kuna kostja vastusooritust tegema ei pidanud. Lisaks oli seaduslik esindaja kokkuleppe sõlmimisel sundolukorras.
1.4.10. aprillil 2018 loovutas Hongkongi äriühing oma VÕS § 1028 lg-st 1 tuleneva nõude kostja vastu Läti Vabariigi äriühingule ZZZ (Läti äriühing). Viimane loovutas 20. aprillil 2018 selle nõude hagejale.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis esmalt, et hagi aluseks olev nõue ei kuulu hagejale. Tallinna Ringkonnakohtu 9. augusti 2019. a jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-18-11128 on tuvastatud, et 20. aprilli 2018. a nõude loovutamise lepingut ei ole tegelikult sõlmitud ning see tehing on näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 tähenduses. Nõude loovutamiste tühisust kinnitab asjaolu, et nõue kostja vastu loovutati pärast seda, kui Harju Maakohus oli vaidlusaluse summa 25. septembri 2017. a määrusega (arestimismäärus) kriminaalasjas nr 115700000018 (kriminaalasi) arestinud. Maakohus juhindus arestimisel karistusseadustiku § 831 lg-test 1 ja 11, kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 1414 ja 142, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 378 lg 1 p-st 2, ning arestis arestimismääruse kohaselt kahtlustatavale D-le (kahtlustatav) kuuluva vara, s.o kostja valduses deposiitkontol asuva raha, et tagada süüteoga saadud vara konfiskeerimine. Maakohus leidis arestimismääruse põhjendavas osas, et kostja deposiitkontole kantud summad olid kahtlustatava kuritegelikul teel saadud vara, millega oli tehtud rahapesu toiminguid, et varjata selle raha päritolu ja tegelikku omanikku. Tegelikuks kasusaajaks oli kahtlustatav, mitte Hongkongi äriühing. Nõude loovutamise lepingud on tühised, kuna rikuti TsÜS §-st 88 tulenevat arestitud vara käsutuskeeldu, mistõttu on vastavad nõude loovutamise käsutustehingud tühised ning hageja ei ole saanud nõude omanikuks. Pangaülekanded tegi seaduslik esindaja vabatahtlikult. Kostja ning Hongkongi äriühing sõlmisid kõnealuse rahasumma ajutiseks hoiustamiseks kuni kriminaalasja menetluse lõppemiseni kokkuleppe (kokkulepe). Kokkuleppe kohaselt oli Hongkongi äriühing nõus sellega, et raha kas (a) tagastatakse talle pärast kriminaalasja lõppemist või (b) rahuldatakse selle arvelt kriminaalasjas tagatavaid nõudeid, nt kohtuotsusega tuvastatud kannatanu nõudeid või riigi konfiskeerimisnõudeid. Seda asjaolu kinnitavad ka maksekorralduse selgitused „KA15700000018 DEPOSIIT“. Olukorras, kus seaduslikul esindajal ei olnud ligi kaks aastat kostja kontol raha hoiustamise kohta ühtegi vastuväidet, ei saa hageja väiteid tema ähvardamise ja sundimise kohta pidada usutavaks ega tõendatuks.
3.Harju Maakohus jättis 29. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 2(8)
2-18-12600 Maakohus kohaldas TsÜS § 88 lg-t 1, mille järgi on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Kostja selgitas, et vaidlusaluse rahasumma olid Hongkongi äriühingu kontole kandnud AAA ja BBB tehased. Kriminaalasjas esitatud süüdistuse kohaselt kujutas see raha endast altkäemaksu, mis oli mõeldud kahtlustatavale. Süüdistuse kohaselt hoiustati kahtlustatavale altkäemaksuna kantud raha Hongkongi äriühingu pangakontol eesmärgiga varjata selle raha kuritegelikku päritolu. Kui vara arestitakse rahapesu objektina, siis on vara arestimismäärus kehtiv kõigi isikute suhtes. Seega rikkus nõude loovutamine Läti äriühingule kriminaalasjas seatud käsutuskeeldu ja on seetõttu tühine. On tõendatud, et seaduslik esindaja sõlmis Hongkongi äriühingut esindades kostjaga kokkuleppe kõnealuse rahasumma hoiustamiseks kostja kontol. Kostja põhistas veenvalt, et seaduslik esindaja kandis raha üle vabatahtlikult. Mõistlik on arvata, et kokkulepe seostati kriminaalmenetluse lõppemisega, s.t pooled sõlmisid kokkuleppe raha hoidmiseks, seades selle sõltuvusse kriminaalmenetluse tulemusest (s.o kas rahasumma tagastatakse pärast kriminaalmenetluse lõppemist või rahuldatakse selle arvelt kriminaalmenetluses tagatavaid nõudeid). Hageja ei ole tõendanud, et Hongkongi äriühing soovis selle rahasumma kostjale üle anda mingil muul põhjusel. Seega puudub alus kohaldada VÕS § 1028 lg-t 1. Hindamaks, kas kokkulepe võiks olla vastuolus heade kommetega, peaks kohus kõigepealt tuvastama, kas kõnealuse rahasumma hoiustamine kostja deposiitkontol oli poolte vastastikuste kohustuste väärtust hinnates ebamõistlikult tasakaalust väljas. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, mis lubaksid arvata, et rahasumma ülekandmisel kostja pangakontole oleks pooled mingites vastastikustes kohustustes kokku leppinud. Veenev on kostja väide, et seaduslik esindaja nõustus kaasa aitama kriminaalasja lahendamisele selliselt, et kandis Hongkongi äriühingu arvelduskontolt kuriteokahtlusega seotud raha kostja arvelduskontole, hoidmaks seda seal kuni kriminaalmenetluse lõpuni. Kokkulepet ei saa pidada heade kommetega vastuolus olevaks.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Hageja viitas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikale, mille kohaselt on arestimismäärusel vaid relatiivne, mitte absoluutne toime ja see mõjutab vaid arestimismääruse adressaadi õigusi. Seega kui kostjale ülekantud rahasumma omanik oli keegi teine peale arestimismääruse adressaadi (kahtlustatav), siis ei olnud arestimismäärusel Hongkongi äriühingu suhtes õigusjõudu. Raha tegelik omanik on Hongkongi äriühing. Kostja ei ole tõendanud kokkulepet seadusliku esindajaga ega selle sisu. Selline kokkulepe oleks tühine heade kommetega vastuolu tõttu.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 5. oktoobri 2022. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt arestiti kriminaalmenetluses konfiskeerimise tagamiseks kahtlustatavale kuuluv vara, s.o rahasumma, mille Hongkongi äriühing kandis üle kostja deposiitkontole. Ringkonnakohus ei nõustunud hagejaga, et kõnealuse rahasumma omanik on Hongkongi äriühing, mistõttu ei ole arestimisel Hongkongi äriühingu suhtes õigusjõudu. Ringkonnakohus leidis, et arestimismääruse tagajärjeks on deposiitkontol oleva raha käsutuskeeld ning seda ka juhul, kui vara kuulub Hongkongi äriühingule. Riigikohus on selgitanud, et kui kriminaalmenetluses on KrMS § 142 3(8)
2-18-12600 alusel ekslikult arestitud mingi ese, mis kuulub isikule, kes ise arestimismääruse adressaat ei ole, siis võib see isik nõuda täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel vara arestist vabastamist (vt nt Riigikohtu 31. oktoobri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-95-13, p 10). Sellest ei saa aga järeldada, et vara arestimisest tulenev käsutuskeeld ei kehtiks kuni vara arestist vabastamiseni. Seega kui ka kõnealusel juhul pole arestimismääruse adressaat arestitud vara omanik, eeldab vara käsutusõiguse saamine vara eelnevat arestist vabastamist. Praegune hagi ei ole aga vara arestist vabastamise hagi, mistõttu pole vaja võtta seisukohta, kes on kostja pangakontole kantud raha omanik. Kuna kahtlustatava vara on arestitud, siis ei saa nõuda selle tagastamist ning ühtlasi annab arestimismäärus ka õigusliku aluse raha kostja deposiitkontol hoidmiseks. Kuna rahasumma on arestitud, on nõude loovutamised TsÜS § 88 lg 1 alusel tühised. Maakohus leidis õigesti, et kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokollidega, seadusliku esindaja kahtlustatavana ülekuulamise protokolliga ning maksekorraldustega on tõendatud kokkulepe kanda raha kostja pangakontole kuni kriminaalasja lahendamiseni. Kõnealuse kokkuleppe eesmärk oli tagada, et kriminaalmenetluses mõne nõude rahuldamise korral saaks see täidetud. Seadus ei keela sellise kokkuleppe sõlmimist. Samuti ei välistanud sellise kokkuleppe lubatavust asjaolu, et Hongkongi äriühing ei olnud kriminaalasjas kolmas isik. Hageja ei ole tõendanud, et seaduslik esindaja sõlmis kokkuleppe erakorralise vajaduse või muu sellise asjaolu tõttu TsÜS § 86 lg 2 tähenduses. Arvestades kokkuleppe olemust (tagatise andmine), pole alust asuda seisukohale, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on TsÜS § 86 lg 2 mõttes heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, paludes ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub kostjalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 8180 eurot (õigusabikulu 3420 eurot, sh käibemaks, riigilõiv 4760 eurot) ja seadusjärgse viivise nimetatud summalt. Hageja leiab, et Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on arestimismäärusel ja konfiskeerimisotsusel relatiivne, mitte absoluutne õigusjõud. Nii on Riigikohus kohtuasjas nr 3-1-1-49-13 leidnud, et arestimismäärus ei saa puudutada isikut, kes ise ei ole määruse adressaat, ega võta talt õigust kaitsta enda väidetavat omandiõigust arestimise vastu tsiviilkohtumenetluses asjaõigusseaduse § 65 alusel või TMS § 222 alusel. Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka asjades nr 3-1-1-95-13, nr 3-1-1-79-13, nr 3-1-1-103-16, nr 1-19-6227, nr 1-20-1149. Järelikult, kui kohus tuvastab või peaks tuvastama, et kostja pangakontole ülekantud rahasumma omanik on keegi teine kui arestimismääruse adressaat (kahtlustatav), siis ei olnud arestimismäärusel õigusjõudu Hongkongi äriühingu kui raha tegeliku omaniku suhtes. Kuna kostja saab raha tegelikult käsutada, ei pidanud Hongkongi äriühing esitama arestist vabastamise nõuet, vaid võis esitada kostja vastu sooritusnõude kõnealuse rahasumma tagasisaamiseks. Kohtud jätsid arvestamata, et panga arvelduskontol olev raha (nõue kontopidaja vastu) kuulub alati selle konto omanikule ning kui kontoomanikku ei ole kriminaalasja menetlusosalisena kaasatud, siis ei ole temalt võimalik ka seda raha kui vara konfiskeerida. Riigikohus on leidnud (nt asjas nr 1-21-2156/48), et pangakontol olev raha kui nõue panga vastu kuulub kontoomanikule, sõltumata sellest, kas kontoomanikul lasuvad seoses selle raha kasutamisega mingid õiguslikud kohustused kolmanda isiku vastu. Praeguses asjas ei saanud sellise nõude omanikuks lugeda kedagi muud kui Hongkongi äriühingut, kes pidanuks olema arestimismääruse adressaat ning osalema kriminaalmenetluses kolmanda isikuna. Hongkongi äriühingu nõudeõigust kostja vastu ei ole arestitud. Nõude loovutamine ei saanud seega rikkuda arestimismäärusega seatud käsutuskeeldu. 4(8)
2-18-12600 Põhjendamatu on kohtute seisukoht, et Hongkongi äriühing ja kostja sõlmisid raha hoiustamise kokkuleppe, mis kehtib kriminaalmenetluse lõpuni. Jääb arusaamatuks, millise sisuga kokkulepe sõlmiti ja kuidas see on tõendatud. Nimetatut pidi tõendama kostja. On arusaamatu, miks peaks Hongkongi äriühing hoiustama raha kuni kriminaalasja menetluse lõppemiseni, kui teda ei ole kolmanda isikuna kriminaalmenetlusse kaasatud. Sellise kokkuleppe tõendatuse korral oleks see heade kommete vastane TsÜS § 86 lg-te 2 ja 3 või alternatiivselt sama paragrahvi lg 1 alusel. Kokkuleppe sõlmimisel kasutati ära seadusliku esindaja sundolukorda, teda ähvardati. Kokkulepe oleks sõlmitud Hongkongi äriühingu jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, vastastikuste kohustuste väärtus oleks olnud tasakaalust väljas. Õiguskord ei saa tunnistada kokkulepet, mis on sõlmitud ajal, kui isik on 48 tunniks kahtlustatavana kinni peetud, ja kus äriühingu esindajat ähvardab kokkuleppe sõlmimata jätmise korral vabaduse võtmine vähemalt kuueks kuuks.
8.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et õiguslik alus rahasumma hoiustamiseks tuleb arestimismäärusest või alternatiivselt Hongkongi äriühingu ja kostja kokkuleppest. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude eeldusi ei esine. Kui vara arestitakse rahapesu objektina (KrMS § 142 lg 1 teine lause), on vara arestimismäärus kehtiv kõigi isikute suhtes. Kostja ei saa vaidlusalust rahasummat käsutada. Hongkongi äriühing kaasati kriminaalmenetlusse tsiviilkostjana, kelle vara on võimalik arestida samadel alustel nagu kolmanda isiku vara. Ringkonnakohus leidis põhjendatult, et kostja tõendas kokkuleppe sõlmimist Hongkongi äriühinguga. Kohtud leidsid õigesti, et kokkulepe ei ole tühine. Kuna nõude loovutamised toimusid pärast arestimismääruse tegemist, rikkusid need käsutuskeeldu ja olid tühised. Maa- ja ringkonnakohus on asjas nr 2-18-11128 hageja suhtes siduvalt tuvastanud, et nõude loovutamise tehing oli näilik. Kostja palub hagejalt kassatsiooniastme menetluskuluna välja mõista 3162 eurot (ilma käibemaksuta) ja seadusjärgse viivise nimetatud summalt.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et kassaatori väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Kassatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 alusel rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
10.Kohtud on praeguses tsiviilasjas andnud esmalt õigusliku hinnangu küsimusele, millise õigusliku toimega on arestimismäärus. Teiseks on kohtud hinnanud, kas kokkulepe on TsÜS § 86 alusel tühine vastuolu tõttu heade kommetega ning kas hagejal on seetõttu tekkinud VÕS § 1028 lg 1 alusel õigus kostjale ülekantud raha tagasi nõuda. Nende küsimuste üle vaidlevad pooled ka kassatsiooniastmes.
11.Arestimismääruse asjakohane punkt on sõnastatud järgmiselt: „7. Arestida konfiskeerimise tagamiseks [...] kuuluv vara, so Kaitsepolitseiameti valduses deposiitkontol nr [...] asuv [Hongkongi äriühingu] üle kantud raha summas 879 863,5 eurot.“
11.1.Kolleegium nõustub arestimismääruse õiguslikku toimet analüüsides esmalt hageja väitega, et arestimismääruse adressaat ei olnud Hongkongi äriühing ning et arestitud ei ole Hongkongi äriühingu nõudeõigust kostja vastu. Arestimismäärusest nähtuvalt arestiti kahtlustatavale – kes on määruses nimeliselt välja toodud – kuuluv vara. Arestimismääruse resolutsioonis ei ole nimetatud Hongkongi äriühingut. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vara arestimise otsustus (praegu arestimismäärus) ei 5(8)
2-18-12600 saa puudutada isikut, kes ise ei ole selle otsustuse adressaat (vt nt kriminaalkolleegiumi 17. septembri 2020. a määrus nr 1-20-1149/34, p 34 ja seal viidatud varasemad lahendid). Kolleegium lähtub eeltoodud seisukohast ning leiab, et Hongkongi äriühing ei ole arestimismääruse adressaat (selle kohta, kas hageja võiks esitada hagi TMS § 222 alusel, vt käesoleva määruse p 14) ning asja materjalidest ei nähtu ka Hongkongi äriühingu nõudeõiguse arestimist.
11.2.Kolleegium märgib Hongkongi äriühingu nõudeõiguse võimaliku arestimise kohta täiendavalt järgmist. KrMS § 142 lg 1 teise lause kohaselt seisneb vara arestimine kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu, tsiviilkostja või kolmanda isiku [...] vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukohta, et isiku vara saab kriminaalmenetluses arestida või aresti alla jätta üksnes tema enda vastu suunatud tsiviilhagi või riigi konfiskeerimisnõude või talle mõistetava varalise karistuse tagamiseks. Kui soovitakse kolmanda isiku varaga tagada teise isiku kohustuse täitmist, siis selleks on vaja kolmanda isiku nõusolekut. Isik peab olema nõus tema vara suhtes tagamisabinõu (nt aresti) kohaldamisega ja võtma endale kohustuse tagada näiteks käendajana teiselt isikult väljamõistetava summa täitmist, lubades kasutada enda vara selle kohustuse täitmiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 41 ja 17. septembri 2020. a määrus nr 1-20-1149/34, p 23). Kui Hongkongi äriühing ei vastanud eespool kirjeldatud kriteeriumitele, ei tohiks tema vara arestida.
11.3.Kolleegium ei nõustu maakohtu ja kostja seisukohaga, et kriminaalasjas tehtud määrus oli KrMS § 142 lg 1 teise lause alusel kehtiv kõikide isikute suhtes, kuna vara arestiti rahapesu objektina. KrMS § 142 lg 1 teises lauses sätestatud erisus, mis võimaldab rahapesu objektina arestida vara, mis ei kuulu ühelegi menetlusosalisele, kohaldub üksnes juhul, kui rahapesu objektiks oleva vara omanikku ei ole võimalik kindlaks teha (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-124-13, p 7 ja 10. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-62-13, p 11). Kuna praegusel juhul nähtus arestimismääruse resolutsioonist sõnaselgelt määruse adressaat (kahtlustatav), kes kattus määruse põhjendavas osas nimetatud isikuga ja kellele kohus arvas arestitava vara kuuluvat, ei ole määrus kehtiv kõikide isikute suhtes. Seega on ekslik ka ringkonnakohtu põhjendus, et deposiitkontol asuval rahal oleks käsutuskeeld ka siis, kui vara kuuluks Hongkongi äriühingule, ning et arestimismäärus annab (hageja suhtes) õigusliku aluse hoida raha kostja deposiitkontol.
11.4.Seetõttu leiab kolleegium, et arestimismäärus ei mõjutanud Hongkongi äriühingu õigust loovutada oma tulevikus (sõltuvalt kriminaalmenetluse tulemusest) sissenõutavaks muutuv nõue kostja vastu teisele isikule. Seega ei rikutud nõude loovutamisega TsÜS § 88 lg-s 1 sätestatud käsutuskeeldu ning kohtud on hagi rahuldamata jätmist ebaõigesti põhjendanud sellega, et hagejal ei saa nõuet olla, kuna nõude loovutamine ei kehtinud.
12.Järgnevalt analüüsib kolleegium kohtute seisukohti hageja väite kohta, et raha tuleb talle VÕS § 1028 lg 1 alusel tagastada, kuna Hongkongi äriühingul ei olnud õiguslikku alust raha kostjale üle kanda ning kokkulepe on TsÜS § 86 lg 1 ja lg-te 2 ning 3 järgi tühine.
12.1.Kolleegiumi hinnangul ei ole TsÜS § 86 lg 1 alusel heade kommete või avaliku korraga vastuolus see, kui isik tagab enda varaga kellegi teise (sh riigi) võimalikke nõudeid kohtumenetluse osalise või ka kriminaalmenetluse lõpuni kindlaks määramata jääva isiku vastu. Nii võib teine isik vabatahtlikult maksta nt hageja eest menetluskulude või hagi tagamise tagatise, mida hageja on kohustatud maksma TsMS § 196 lg 1 või § 383 alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. aprilli 2020. a määrus nr 2-18-3761/70, p 11.2). Ka kriminaalmenetluses võib isik leppida näiteks kriminaalasja kohtueelse menetlejaga kokku selles, et ta tagab oma varaga mõnd süüdistatava, 6(8)
2-18-12600 tsiviilkostja või kolmanda isiku kohustust, mille täitmist võidakse kriminaalmenetluses nõuda. Osutatud võimalust on sisuliselt jaatatud ka kriminaalkolleegiumi viidatud määruse nr 1-20-1149/34 p-s 23.
12.2.Teisiti on olukord siis, kui kriminaalmenetluses pannakse isik ähvardustega sundolukorda, ning seega ei saa rääkida temapoolsest vabatahtlikust tagatise andmisest. Sellise juhtumi korral on nimetatud isiku esmane õiguskaitsevahend TsÜS § 96 alusel õigusvastase ähvardusega tehtud tehingu tühistamine selleks ette nähtud tähtaja jooksul. Kui lisaks õigusvastasele ähvardusele esinevad tagatise andmisel muud elulised alused TsÜS § 86 lg 2 tähenduses, siis võib tugineda ka sellele, et tagatise andmise kokkulepe on neil alustel tühine.
12.3.Praeguses asjas on kohtud olnud esitatud tõendite põhjal ühte meelt selles, et Hongkongi äriühing kandis seadusliku esindaja kaudu raha kostja kontole vabatahtlikult. Kohtud leidsid tõenditele tuginedes sedagi, et ülekanne tehti ja raha hoiustati kriminaalmenetluse lõpuni kostja deposiitkontol selleks, et tagada neid nõudeid, mis kriminaalmenetluses võidakse maksma panna. Hageja ei ole kohtute arvates suutnud tõendada Hongkongi äriühingu esindaja sundolukorda, tema ähvardamist, tagatise andmist erakorralise vajaduse või muu sellise asjaolu tõttu (TsÜS § 86 lg 2). Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud kohtud eeltoodu tuvastamisel menetlusõiguse norme. TsMS § 688 lg-test 3–5 tulenevalt ei hinda Riigikohus tõendeid ega tuvasta asjaolusid. Arvestades kohtute tuvastatud kokkuleppe olemust (tagatise andmine), pole ka alust asuda seisukohale, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on TsÜS § 86 lg 2 mõttes heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega puudub alus tühistada ringkonnakohtu otsust osas, milles ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagejal ei ole kostja vastu nõuet VÕS § 1028 lg 1 alusel.
13.Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme, kui ta tuvastas, et nõude loovutamise lepinguid sõlmides ei olnud lepinguosaliste tahe suunatud sellele, et jätta vaid mulje lepingu sõlmimisest või varjata mingi muu lepingu sõlmimist (kostja esitatud näiliku tehingu vastuväide). Ringkonnakohus seda küsimust ei käsitlenud, kuna pidas nõude loovutamist (ekslikult) tühiseks TsÜS § 88 lg 1 alusel.
14.Kolleegium selgitab, et kui kriminaalmenetluse lõppedes peaks hagejal tekkima õigus nõuda ülekantud summa või osa sellest tagasi (s.o kui lõpeb õigussuhe, mille ese oli tagatise andmine), kuid kostja sellest mingil põhjusel keeldub või soovib raha välja maksta arestimismääruse adressaadile või tema õigusjärglasele, on hagejal õigus esitada TMS § 222 järgne hagi vara arestist vabastamiseks. Selle hagi raames on võimalik välja selgitada nõudeõiguse omaja.
15.Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et õige ei ole kostja tuginemine argumendile, et tema käest ei saa tema kontole ülekantud raha tagasi nõuda, kuna raha on arestitud ja kostja ei saa vaidlusalust rahasummat seetõttu käsutada.
15.1.Esiteks on kriminaalasjas tehtud arestimismäärusega ekslikult arestitud „kontol asuv raha“. Kolleegium selgitab, et õiguslikult ei ole võimalik arestida kontol olevat raha. Pangakontol olev raha ei ole asi. Tegemist on kontoomaniku makseteenuse lepingust (VÕS § 709 lg 1) tuleneva nõudeõigusega makseteenuse pakkuja (krediidiasutuse) kui kontopidaja vastu. Nõudeõiguse sisu on anda kontopidajale korraldusi teha kontol oleva rahaga toiminguid. Seda on mitmel korral selgitanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium, vt nt viimati 27. jaanuari 2022. a määrus nr 1-21-2156/48, p-d 20 ja 21. Ka KrMS § 142 lg 21 sätestab, et krediidi- või finantsasutuse kontol oleva vara arestimine 7(8)
2-18-12600 seisneb konto kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal ei täida krediidiasutus ega finantseerimisasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses. Kolleegium märgib veel, et kriminaalasjas olnuks maakohtul õiguslikult võimalik arestida kahtlustatava varana tema nõudeõigus kostja vastu (mitte „kontol asuv raha“), kui kostja kontole üle kantud raha tagasisaamise nõudeõiguse omajaks peeti kahtlustatavat, mitte Hongkongi äriühingut. Sarnase, raha teise isiku kontole kandmisest tuleneva nõudeõiguse konfiskeerimise lubatavust on Riigikohtu kriminaalkolleegium pidanud võimalikuks nt 14. detsembril 2011 asjas nr 3-1-1-89-11 tehtud otsuse p-s 19.5.
15.2.Teiseks ei nähtu arestimismäärusest, et oleks arestitud kostja kui kontoomaniku nõudeõigus deposiitkonto pidaja vastu. Seega ei ole õige kostja väide, et ta ei saa arestimise tõttu „rahasummat“ käsutada.
15.3.Kolmandaks on raha TsÜS § 51 lg 1 kohaselt käsitatav asendatava asjana, st isegi juhul, kui hageja õiguseellane oleks andnud kostjale hoiule sularaha, ei võlgneks kostja hagejale hoiulepingu lõppedes samu (vahepeal nt arestitud) rahatähti. Seega saaks kostja hagejal sissenõutava nõude olemasolu korral täita ja ta peaks täitma raha tagastamise kohustuse ükskõik milliste rahatähtedega ning ta ei saa väita, et seda takistab talle antud rahatähtede arestimine. Sama järeldus kehtib ka juhul, kui tegemist ei ole sularahaga, vaid pangakontole kantud rahaga, nagu praeguses asjas.
16.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad Riigikohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Arvestades seda, et maakohus ega ringkonnakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka Riigikohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
17.Kuna kassatsioonkaebus jääb rahuldamata, arvatakse kaebuselt tasutud riigilõiv riigituludesse (TsMS § 150 lg 32).
18.Maakohus kuulutas 31. mai 2019. a määrusega praeguse tsiviilasja menetluse TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel kinniseks. Menetluse kinniseks kuulutamine tähendab muu hulgas seda, et asjas tehtavat kohtulahendit ei avalikustata. Siiski võib kohus TsMS § 38 ja § 462 mõttest tulenevalt avalikustada kohtulahendi osas, mis ei kahjusta sama menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist (nii nt Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-18-15). Kolleegium leiab, et tsiviilasjas tehtud Riigikohtu otsuse avalikustamine ei kahjusta selle menetluse kinniseks kuulutamise eesmärgi realiseerumist. Seega avalikustab kolleegium otsuse tervikuna, asendades menetlusosaliste (v.a kostja) ja teiste isikute nimed tähemärkidega ning jättes avalikustamata menetlusosaliste registrikoodid. (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.