Rahapesu Andmebüroo 7. juuni 2024. a taotlus nr 1.21/33-1 vara riigi omandisse kandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2024. a ja 22. augusti 2024. a määrused
Menetlusosalised
Taotleja – Rahapesu Andmebüroo, esindajad MS ja SK Puudutatud isik – Carboni Trade OÜ, esindaja v.adv Marek Herm
Menetluse alus ringkonnakohtus
Carboni Trade OÜ määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse Carboni Trade OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1717 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta Carboni Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15. juuli 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1717 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Võtta menetlusse Carboni Trade OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu
22.augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1717 resolutsiooni punkti 2 peale.
Jätta Carboni Trade OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
22.augusti 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-1717 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Rahapesu Andmebüroo (RAB) kohustas 30.05.2023 ettekirjutusega nr 3-1/463-2 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 55 ja § 57 lg 1 alusel AS-i SEB Pank kehtestama Carboni Trade OÜ kontol nr EE951010220210627221 olevale varale 581 337,95 USA dollarit ja 46,32 eurot käsutuspiirangu 30 päevaks. RAB kohustas 28.06.2023 ettekirjutusega nr 3-1/541-2 RahaPTS § 57 lg 3 alusel AS-i SEB Pank pikendama Carboni Trade OÜ kontol olevale varale seatud käsutuspiirangut 60 päevaks.
3-24-1717
2.RAB esitas Tallinna Halduskohtule 15.08.2023 taotluse anda RahaPTS § 57 lg 6 alusel luba Carboni Trade OÜ kontol oleva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks (haldusasi nr 3-23-1813). Tallinna Halduskohus rahuldas 24.08.2023 määrusega RAB-i taotluse ning andis loa Carboni Trade OÜ arvelduskontol nr EE951010220210627221 AS-s SEB Pank asuva vara käsutamise piiramiseks alates 28.08.2023 kuni vara tegeliku omaniku omandiõiguse tuvastamiseni, kuid mitte kauemaks kui 28.08.2024. Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.11.2023 määrusega Carboni Trade OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Riigikohus jättis 12.12.2023 määrusega Carboni Trade OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.RAB kohustas 25.08.2023 ettekirjutusega nr 3-1/670-2 RahaPTS § 55 ja § 57 lg 6 alusel AS-i SEB Pank alates 28.08.2023 kehtestama Carboni Trade OÜ suletud arvelduskontol nr EE951010220210627221 oleva 581 337,95 USD ja 46,32 EUR suhtes käsutuspiirangu kuni vara omaniku kindlaks tegemiseni või vara legaalse päritolu tõendamiseni, aga mitte kauemaks kui üheks aastaks. Carboni Trade OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.09.2023 kaebuse RAB-i 25.08.2023 ettekirjutuse nr 3-1/670-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-23-2106). Haldusasi on Tallinna Halduskohtu menetluses ja otsuse teatavaks tegemise ajaks on määratud 18.10.2024.
4.RAB esitas Tallinna Halduskohtule 07.06.2024 taotluse nr 1.2-1/33-1 anda RahaPTS § 57 lg 7 alusel luba kanda Carboni Trade OÜ kontol nr EE951010220210627221 AS-s SEB Pank olev vara 581 337,95 USD ja 46,32 eurot riigi omandisse. RAB-i analüüs ja toimingud kinnitavad kahtlust, et Carboni Trade OÜ kontol olev vara ei ole saadud legaalsel teel ning Carboni Trade OÜ ei ole vara omanik ega tegelik kasusaaja, vaid varifirma tunnustega äriühing. Tallinna Halduskohtu 24.08.2023 määrusega nr 3-23-1813 antud loa alusel RAB-i 25.08.2023 ettekirjutusega nr 3-1/670-2 kehtestatud käsutuspiirang lõpeb 28.08.2024 ning sellisel juhul tuleks varad vabastada võimaliku kuriteo toime pannud või sellele kaasa aidanud isiku(te)le. RAB taotles ühtlasi RahaPTS § 55 lg 3 p-de 1–3 ja § 53 lg 4 ning avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 р 12, samuti HKMS § 79 lg 1 p 1 ja § 88 lg 2 alusel puudutatud isikule ja tema esindajatele juurdepääsu piiramist taotluse ja selle lisade kinnikaetud osadele.
5.Tallinna Halduskohus võttis 15.07.2024 määrusega RAB-i taotluse menetlusse (resolutsiooni p 1) ning rahuldas RAB-i taotluse piirata Carboni Trade OÜ ja tema esindajate juurdepääsu RAB-i 07.06.2024 taotluse terviktekstile, lisadele 7–10 ning RAB-i 30.05.2023 dokumendi nr 3-1/463-1, 28.06.2023 dokumendi nr 3-1/541-1 ja 25.08.2023 dokumendi nr 31/670-1 terviktekstidele (resolutsiooni p 2). Toimikuga tutvumise õiguse piiramine on põhjendatud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel. RAB on esitanud piisavad selgitused, kuidas see õiguslik alus seostub konkreetse juhtumi asjaoludega. Varjatav teave on selline, mille puudutatud isikule teatavaks tegemine võib seada ohtu rahapesu tõkestamise, sest selle põhjal saaks isik teha järeldusi, millist infot ja millisest allikast on olnud RAB-l võimalik koguda ning missuguse teabe alusel on rahapesukahtlus loetud piisavaks. RAB ei või avaldada, milliste välisriikide pädevate asutustega on menetluse raames koostööd tehtud, sest see võiks aidata puudutatud isikul andmeid moonutada või varjata või oma tegevuse ümber korraldada viisil, mis takistaks rahapesu tõkestamist ning ohustaks seeläbi avalikku korda. RahaPTS § 55 lg 3 p 2 alusel piirangu seadmiseks peab RAB põhistama, et välisriigi rahapesu andmebüroo on keeldunud tutvumisloa andmisest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus nr 3-23-1813, p 17). RAB ei ole ära näidanud, et välisriigi rahapesu andmebüroo oleks seadnud andmetega tutvumisele piirangu. RahaPTS § 55 lg 3 p-le 3 tuginemiseks peab olema ettenähtav või tõenäoline, et kriminaalmenetlust alustatakse. Kriminaalmenetluse kahjustamise ohtu tuleb sisuliselt põhjendada (Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus nr 3-23-1813, p 2(7)
3-24-1717 17). RAB on taotluse (p-d 5.20–5.22) põhjendanud seoseid kriminaalmenetlusega, kuid pole ära näidanud, kuidas võiks info avaldamine kahjustada käimasolevat või piisavalt konkreetselt ettenähtavat kriminaalmenetlust. Haldusaktid koostanud ametnike nimede RahaPTS § 53 lg 4 alusel varjamine on õigustatud. Viide AvTS § 35 lg 1 р-le 12 ei ole põhjendatud. Ametniku nime avaldamine menetlusosalistele ei kahjusta oluliselt ametniku eraelu puutumatust. Esitatud dokumendid ei sisalda üksikasjalikke andmeid ka teiste inimeste eraelu kohta. Esitatud andmed on lisaks eeldatavasti puudutatud isikute esindajatele teada. Kuivõrd dokumentide samadele osadele juurdepääsu piiramine on siiski õigustatud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel, ei anna see alust jätta RAB-i taotlus mingis osas rahuldamata. Kokkuvõttes rahuldab kohus RAB-i taotluse ning keelab puudutatud isikul ja tema esindajatel toimikuga tutvuda (sh saada dokumentidest ärakirju) RAB-i taotluses märgitud ulatuses. Juurdepääsuõiguse piiramist tasakaalustab kohtu uurimiskohustus. Halduskohus lahendab RAB-i taotluse 22.08.2024.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 22.08.2024 määrusega Carboni Trade OÜ-le vastuse esitamiseks antud tähtaega ja määras, et RAB-i taotlus lahendatakse 24.09.2024 (resolutsiooni p 1) ning ühtlasi arestis esialgse õiguskaitse korras kuni praeguse haldusasja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni Carboni Trade OÜ pangakontol nr EE951010220210627221 AS-s SEB Pank oleva vara 581 337,95 USD ja 46,32 eurot (resolutsiooni p 2). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai Carboni Trade OÜ halduskohtu 15.07.2024 määruse kätte alles 15.08.2024. Kohus andis 19.08.2024 kirjaga puudutatud isikule vastamiseks uue tähtaja 26.08.2024 ja määras lahendi tegemise ajaks 27.08.2024. Carboni Trade OÜ esitas 22.08.2024 taotluse pikendada vastamistähtaega kuni 15.09.2024. Tagamaks puudutatud isikule võimaluse esitada põhjendatud vastus, määrab kohus uueks vastamistähtajaks 16.09.2024. RAB-i taotluse kohta teeb kohus määruse 24.09.2024. Selleks, et tagada vaidlusaluse vara säilimine kuni asja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset. Avalik huvi tagada võimaliku rahapesuga seotud vara säilimine kuni RAB-i taotluse lahendamiseni on puudutatud isiku õiguste riivest kaalukam. HKMS § 251 lg 1 p 4 võimaldab halduskohtul esialgse õiguskaitse määrusega vara arestida ja selles osas tuleb lähtuda tsiviilkohtumenetluse normidest (vt Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-24-1014, p 5; Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2024 määrus nr 3-24-1014, p 10). Arestitud vara on keelatud käsutada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 389 lg 1) ning käsutuskeeldu rikkuvad tehingud on tühised (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 88 lg 1). Pangakontol oleva vara arestimine seisneb konto kasutamisele sellise piirangu seadmises, mille ajal ei täida krediidiasutus konto debiteerimise juhiseid arestitud vara ulatuses (Riigikohtu 19.04.2023 otsus nr 2-18-12600 p 15.1). HKMS § 252 lg 3 järgi jõustub esialgse õiguskaitse määrus teatavaks tegemisel. Määrus tuleb HKMS § 246 lg 1 ja § 252 lg 6 kohaselt täita viivitamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Carboni Trade OÜ palub 05.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 ning uue määrusega jätta rahuldamata RAB-i taotlus piirata puudutatud isiku juurdepääsu toimiku materjalidele. Erinevalt pooleliolevast vaidlusest haldusasjas nr 3-23-2106 puudutab praegune haldusasi vara sundvõõrandamise erijuhtu ning kuigi RahaPTS § 57 lg 7 võimaldab taotleda ka juba riigi tuludesse arvatud vara tagastamist, on selle puhul tegemist iseseisva menetlusega. Vara võõrandamine nõuab vara omaniku õiguste märksa suuremat kaalumist, võrreldes vara käsutamise piiramisega, mis on ajutised meetmed. Omandiõiguse kaitse saab olla tõhus vaid siis, kui omandiõiguse vastu esitatavad argumendid ja tõendid on omanikule nähtavad ning kontrollitavad. See tagab omanikule võimaluse hinnata, kas tal oleks võimalik esitada RAB-i seisukohtade kummutamiseks veel mingeid lisaseisukohti 3(7)
3-24-1717 või tõendeid. Praeguses olukorras ei tea omanik midagi muud peale selle, et RAB-l on kahtlus (mida uurimisasutused küll tõsiselt ei võta ja kriminaalasja ei algata), kas tema on ikka omanik. Omanikul puudub aga võimalus vastu vaielda, sest ta ei tea, millele vastu vaielda. Sisuliselt ei ole võimalik vaielda, kui iga omandiõigust kinnitav väide lükatakse ümber „umbisikuliselt“ (st vara omanik on keegi teine). Varasemas menetluses on juurdepääsupiirangu ulatust kitsendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus nr 3-23-1813), kuid puudutatud isikul ei ole võimalik ise võrrelda, kas kohus on sellega praegusel juhul arvestanud. Määruskaebuse esitajal on lisaks kahtlus, et RAB ei ole kohtule esitanud kõiki menetlusdokumente (kontrollitoimikut) ja seetõttu ei ole kohtul võimalik täita uurimiskohustust. Selleks, et kohus saaks võtta meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks, on mõeldamatu lahendada RAB-i taotlust puudulike materjalide põhjal.
8.Carboni Trade OÜ palub 06.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni p-ga 2 kohaldatud esialgne õiguskaitse. Täidetud ei ole vara riigi omandisse kandmise tingimused ning esialgset õiguskaitset ei saa kohaldada vara suhtes, mille käsutuspiirangud on lõppenud ja RAB on hilinenult esitanud taotluse vara riigi omandisse kandmiseks. RAB kehtestas vaidlusalusele varale 30.05.2023 ettekirjutusega käsutuspiirangu 30 päevaks ja pikendas 28.06.2023 ettekirjutusega käsutuspiirangut 60 päeva võrra. Tallinna Halduskohus andis 24.08.2023 määrusega nr 3-23-1813 RAB-le loa piirata kontol oleva vara käsutamist alates 28.08.2023 ja mitte kauemaks kui 28.08.2024. RAB kehtestas käsutuspiirangu 25.08.2023 ettekirjutusega, mille puudutatud isik on vaidlustanud haldusasjas nr 3-23-2106. RahaPTS § 57 lg-d 1, 3 ja 6 tuleb tõlgendada selliselt, et käsutuspiirangute tähtaeg kokku ei ületa 1 aastat (st üheaastast tähtaega tuleb hakata arvestama RAB-i 30.05.2023 ettekirjutusest). Seda toetab ka Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 (p-d 11 ja 19). Seega on puudutatud isiku pangakonto käsutamist alates 31.05.2024 piiratud seadusliku aluseta. RahaPTS § 57 lg 7 ei saa kohaldada vara suhtes, mille käsutuspiirangu kehtivusaeg on möödunud. Omandiõiguse piiranguid ei tohi sisustada laiendavalt. Tähtaeg tuleneb seadusest ja seda ei saa ka pikendada. Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse ei mõjuta 1-aastase tähtaja kulgemist ning ei oma sellele muud toimet. Halduskohus ei oleks pidanud RAB-i 07.06.2024 taotlust üldse menetlusse võtma, vaid see tuli tagastada. Selle taotluse alusel ei saa esialgset õiguskaitset õiguspäraselt kohaldada. Lisaks on küsitav, kas kohus saab kohaldada esialgset õiguskaitset menetluses, kus puudub kaebaja (vt HKMS § 249 lg 1). Kuigi seda on praktikas tehtud (Riigikohtu 21.06.2024 määrus nr 3-24-1014), ei ole nii selge normi rakendamine viitega lüngale seaduses ja avalikule huvile põhiseaduspärane tõlgendusvõte. Kohus ei saa asuda ise õigust looma ega tuletada alust vara täiendavaks arestimiseks, sest see muudaks RahaPTS § 57 lg 7 sisutuks. Riigikohus ei ole lisaks käsitlenud HKMS § 251 lg 1 p 4 kohaldamist, vaid üksnes HKMS § 252 lg-t 4.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Toimikule juurdepääsu piiramine
9.Puudutatud isiku 05.09.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
10.Halduskohus aktsepteeris, et esinevad RahaPTS § 55 lg 3 p-s 1 ja § 53 lg-s 4 sätestatud alused piirata puudutatud isikule juurdepääsu RAB-i taotluse ja ettekirjutuste aluseks olevaid 4(7)
3-24-1717 faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele selles mahus, nagu RAB on need kinni katnud. Selle teabega tutvumine võiks kohtu hinnangul takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Puudutatud isik on seisukohal, et omandiõiguse tõhusaks kaitsmiseks tuleks talle tagada juurdepääs toimikule tervikuna.
11.Ringkonnakohus märgib esmalt, et menetlusosalise toimikuga tutvumise õiguse piiramise üldisi põhimõtteid ning RahaPTS § 57 alusel tehtud ettekirjutuse faktilist põhistust sisaldava RahaPTS § 55 lg-s 2 märgitud dokumendiga tutvumise tingimusi on varasemas kohtupraktikas korduvalt käsitletud (nt Riigikohtu 23.05.2024 määrus nr 3-23-671; Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2023 määrus nr 3-23-1937). Nende seisukohtade üle kordamiseks puudub vajadus. Mis puutub määruskaebuse esitaja kahtlusesse, et RAB ei ole koos 07.06.2024 taotlusega kohtule esitanud kontrollitoimikut tervikuna, siis ringkonnakohtu hinnangul ei olegi RAB-l kohustust kõiki haldusmenetluse materjale kohtule esitada ja kohus ei pea neid ka välja nõudma. HKMS § 122 lg 2 p 5 ei laiene haldustoiminguks loa andmise menetlusele, sest selle menetluse raames ei hinda halduskohus RAB-i korraldatava haldusmenetluse õiguspärasust, vaid teostab üksnes piiratud ulatusega eelkontrolli. RahaPTS § 57 lg 7 alusel esitatavale taotlusele tuleb HKMS § 264 lg 2 järgi lisada seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalikud tõendid ja seletused ning kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. Kuna RahaPTS § 57 lg 7 ei näe ette, millised tõendid tuleb taotlusele lisada, siis tuleks esitada esmajoones tõendid, millest nähtub, et taotletava vara riigi omandisse kandmise tingimused on täidetud (sh varem seatud käsutuskeelde puudutavad ettekirjutused koos RahaPTS § 55 lg-s 2 nimetatud dokumentidega). Kui taotlusele lisatud materjalid on kohtu hinnangul ebapiisavad, saab kohus taotleda RAB-lt täiendavaid tõendeid ja selgitusi ning kui neid ei esitata või jätkuvalt ei ole tõendatud, et lisaks kõrvaldamata rahapesukahtlusele ei ole teada ka kontol oleva vara tegelik kasusaaja, siis tuleb taotlus jätta rahuldamata.
12.Puudutatud isikuga tuleb nõustuda, et vara riigi omandisse kandmine RahaPTS § 57 lg 7 alusel riivab vara omaniku omandiõigust märkimisväärselt intensiivsemalt, võrreldes sama vara käsutamise ajutise piiramisega RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel. Samuti tuleb arvestada, et olukorras, kus RAB-l on küll jätkuvalt rahapesukahtlus, kuid kriminaalmenetlust ei ole sellele vaatamata alustatud, võib varasem vajadus faktiliste asjaolude varjamiseks olla nõrgenenud või ka ära langenud. Teisalt ei saa ainuüksi konkreetse teabe pinnalt kriminaalmenetluse alustamata jätmisest teha järeldust, et RAB-i seni kogutud teabe puudutatud isiku eest varjamine ei saagi enam olla asjakohane. RAB-i teostatav järelevalve on pidev protsess, mis ei lõppe kahtlusaluse vara riigi omandisse kandmise või vara vabastamisega. Välistada tuleb seegi, et puudutatud isik või teised isikud saaksid RAB-i töömeetodeid ja hinnanguid arvestades edaspidi oma tegevust korraldada viisil, mis raskendaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist. Seejuures ei nõuta puudutatud isikult RAB-i kahtluste (või nende aluseks oleva teabe) ümberlükkamist, vaid tõendeid ja selgitusi vara päritolu seaduslikkuse või varakäsutuse seadusliku eesmärgi kohta. Selleks, et tõendada vara legaalset päritolu, ei vaja puudutatud isik vältimatult kogu teavet selle kohta, milliste andmete või asjaolude pinnalt on RAB-l rahapesukahtlus tekkinud.
13.Puudutatud isikule on RAB-i 07.06.2024 taotlus ja selle lisad tehtud kättesaadavaks osas, mis ei kahjusta RAB-i ülesannete täitmist ja RahaPTS-i eesmärkide saavutamist. Varjatud on üksnes andmeid ja dokumente, mille RAB on saanud teistest allikatest, ning hinnanguid, millest RAB on järeldanud rahapesu kahtluse jätkuvat esinemist. Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määruse nr 3-23-1813 alusel tuli puudutatud isikule teha osaliselt nähtavaks RAB-i 15.08.2023 taotlus ja 29.09.2023 vastus määruskaebusele. Neid dokumente ei ole praeguses haldusasjas esitatud (ei pidanudki esitama), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka RAB-i 07.06.2024 taotluses kinni kaetud selliseid osasid, mille varjamist ei ole peetud haldusasjas nr 3-23-1813 põhjendatuks. Kuigi puudutatud isiku võimalus esitada konkreetseid vastuväiteid RAB-i poolt 5(7)
3-24-1717 tuvastatule on oluliselt piiratud, ei ole tal siiski mingeid takistusi esitada omapoolsed tõendid, mis kinnitavad, et tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne. Nagu juba eespool rõhutatud, ei pea puudutatud isik lükkama ümber RAB-i rahapesu kahtlust, vaid tõendama üksnes enda omandiõigust vaidlusalusele varale.
14.Eelneva põhjal jääb 05.09.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 15.07.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. Esialgne õiguskaitse
15.Puudutatud isiku 06.09.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja RLS § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
16.Määruskaebuses on esiteks leitud, et RAB-i 07.06.2024 taotlus on esitatud hilinenult (st vara ei saa RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse kanda pärast ühe aasta möödumist esmase käsutuspiirangu kehtestamisest RahaPTS § 57 lg 1 alusel) ning halduskohus ei oleks tohtinud seda 15.07.2024 määrusega menetlusse võtta, sest üks aasta esmase 30-päevase käsutuspiirangu kehtestamisest möödus 31.05.2024. Puudutatud isik esitas 05.09.2024 samasisulise vastuväite halduskohtule, mille kohus jättis 09.09.2024 määrusega rahuldamata. Määruskaebuses on sama argumendiga põhjendatud seisukohta, miks ei olnud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine põhjendatud. Ringkonnakohus jagab halduskohtu 09.09.2024 määruse seisukohti ning ei nõustu puudutatud isiku tõlgendusega. RahaPTS § 57 lg 7 ei sea vara riigi omandisse kandmise taotluse esitamisele ette n-ö lõpptähtaega, vaid sätestab piirangu, et vara riigi omandisse kandmist ei saa taotleda enne, kui esmase käsutuspiirangu kehtestamisest on möödunud vähemalt aasta. Seda on RAB järginud, sest taotlus on esitatud pärast 30.05.2024. Tõlgendus, et RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel saab käsutuspiirangud kehtestada kokku maksimaalselt üheks aastaks, muudaks RahaPTS § 57 lg 6 vähemasti osaliselt sisutuks. Ka Riigikohtu 15.10.2020 määrus nr 3-20-664 (p 11) kinnitab seisukohta, et RahaPTS § 57 lg 6 näeb ette eraldiseisva üheaastase tähtaja, mida tuleb hakata arvestama vastava piirangu kehtestamisest.
17.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamisel eksinud. Küsimus, kas vara riigi omandisse kandmise tingimused on täidetud, tuleb lahendada RAB-i taotluse sisulisel lahendamisel. Kuivõrd vähemasti kontol oleva vara riigi omandisse kandmise osas puudub RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise tingimuste osas kohtupraktikas väljakujunenud seisukoht (ringkonnakohus on teinud selles küsimuses 2024. a-l mitmeid määrusi, kuid need ei ole seni jõustunud1) ja taotluse lahendamine sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, siis ei ole ka alust väita, et RAB-i taotlus on ilmselgelt põhjendamatu. Samas on ilmne, et olukorras, kus RAB-i 25.08.2023 ettekirjutusega nr 3-1/670-2 kehtestatud üheaastase piirangu tähtaeg saabus 28.08.2024, tulnuks vaidlusaluse vara arestimata jätmise korral see piirangutest vabastada ning isegi RAB-i 07.06.2024 taotluse rahuldamise korral ei oleks vara riigi omandisse kandmine enam võimalik, kuna konto omanik on selle edasi kandnud.
18.Tuleb möönda, et puudutatud isiku pangakontol oleva vaidlusaluse vara käsutamine on olnud piiratud juba pikka aega (alates 30.05.2023). Samas on vara käsutamise piiramise aluseks Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2024 määrus nr 3-24-1014; 23.04.2024 määrus nr 3-23-2858; 23.04.2024 määrus nr 3-23-2814.
6(7)
3-24-1717 olnud kõrvaldamata kahtlus, et vara on seotud rahapesuga. Kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara majanduskäibesse lubamine kahjustaks oluliselt väga kaalukat avalikku huvi tõkestada Eesti majandusruumi kasutamist rahapesuks (vt RahaPTS § 1 lg 1). Puudutatud isikut vähem koormavad vahendid vara säilimise tagamiseks puuduvad. Kuna haldustoiminguks loa andmine (sh võimaliku määruskaebuse lahendamine) otsustatakse lihtmenetluses, siis ei ole alust arvata, et praegune kohtumenetlus kujuneks väga pikaajaliseks. Avalik huvi tagada vaidlusaluse vara säilimine on seetõttu kaalukam, võrreldes puudutatud isiku õiguste intensiivse, kuid siiski ajutise riivega. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et haldustoiminguks loa andmise menetluses puudub kaebaja. HKMS § 249 lg 1 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olla mh see, kui vastasel juhul võiks kaebuse (siin asjas taotluse) eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Menetlusseadustiku süstemaatilist tõlgendamist ei ole alust pidada uue õiguse loomiseks. Ringkonnakohus on RahaPTS § 57 lg 7 alusel esitatud RAB-i taotluse kohta tehtud halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tagamiseks ka varem korduvalt HKMS § 251 lg 1 p 4 alusel esialgset õiguskaitset rakendanud (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2024 määrus nr 3-24-1014; 21.05.2024 määrus nr 3-24-1014; 01.03.2024 määrus nr 3-24-65; 29.02.2024 määrus nr 3-24-43; 28.02.2024 määrus nr 3-24-44; 28.02.2024 määrus nr 3-24-41; 23.02.2024 määrus nr 3-23-2858). Samuti on RAB-i taotluste rahuldamise korral jätkatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kuni vara riigi omandisse kandmise kohta haldusakti andmiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024 määrus nr 3-2465; 07.05.2024 määrus nr 3-24-44; 26.04.2024 määrus nr 3-24-42; 26.04.2024 määrus nr 3-2441). Riigikohus ei ole 21.06.2024 määruses nr 3-24-1014 pidanud esialgse õiguskaitse korras vara arestimist välistatuks ja sisulist tähtsust ei oma, et seejuures viidati HKMS § 252 lg-le 4, kuna nimetatud säte teeb erandi üksnes määruse põhjendamise kohustusest.
19.Eelneva põhjal jääb 06.09.2024 määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 22.08.2024 määruse resolutsiooni p 2 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.