Korrakaitse

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 88 lg 5, § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1717

3-24-1717 17). RAB on taotluse (p-d 5.20–5.22) põhjendanud seoseid kriminaalmenetlusega, kuid pole ära näidanud, kuidas võiks info avaldamine kahjustada käimasolevat või piisavalt konkreetselt ettenähtavat kriminaalmenetlust. Haldusaktid koostanud ametnike nimede RahaPTS § 53 lg 4 alusel varjamine on õigustatud. Viide AvTS § 35 lg 1 р-le 12 ei ole põhjendatud. Ametniku nime avaldamine menetlusosalistele ei kahjusta oluliselt ametniku eraelu puutumatust. Esitatud dokumendid ei sisalda üksikasjalikke andmeid ka teiste inimeste eraelu kohta. Esitatud andmed on lisaks eeldatavasti puudutatud isikute esindajatele teada. Kuivõrd dokumentide samadele osadele juurdepääsu piiramine on siiski õigustatud RahaPTS § 55 lg 3 p 1 alusel, ei anna see alust jätta RAB-i taotlus mingis osas rahuldamata. Kokkuvõttes rahuldab kohus RAB-i taotluse ning keelab puudutatud isikul ja tema esindajatel toimikuga tutvuda (sh saada dokumentidest ärakirju) RAB-i taotluses märgitud ulatuses. Juurdepääsuõiguse piiramist tasakaalustab kohtu uurimiskohustus. Halduskohus lahendab RAB-i taotluse 22.08.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1717 või tõendeid. Praeguses olukorras ei tea omanik midagi muud peale selle, et RAB-l on kahtlus (mida uurimisasutused küll tõsiselt ei võta ja kriminaalasja ei algata), kas tema on ikka omanik. Omanikul puudub aga võimalus vastu vaielda, sest ta ei tea, millele vastu vaielda. Sisuliselt ei ole võimalik vaielda, kui iga omandiõigust kinnitav väide lükatakse ümber „umbisikuliselt“ (st vara omanik on keegi teine). Varasemas menetluses on juurdepääsupiirangu ulatust kitsendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2023 määrus nr 3-23-1813), kuid puudutatud isikul ei ole võimalik ise võrrelda, kas kohus on sellega praegusel juhul arvestanud. Määruskaebuse esitajal on lisaks kahtlus, et RAB ei ole kohtule esitanud kõiki menetlusdokumente (kontrollitoimikut) ja seetõttu ei ole kohtul võimalik täita uurimiskohustust. Selleks, et kohus saaks võtta meetmeid juurdepääsupiirangu tasakaalustamiseks, on mõeldamatu lahendada RAB-i taotlust puudulike materjalide põhjal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Toimikule juurdepääsu piiramine

3-24-1717 faktilisi asjaolusid kajastavatele dokumentidele selles mahus, nagu RAB on need kinni katnud. Selle teabega tutvumine võiks kohtu hinnangul takistada rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamist. Puudutatud isik on seisukohal, et omandiõiguse tõhusaks kaitsmiseks tuleks talle tagada juurdepääs toimikule tervikuna.

3-24-1717 tuvastatule on oluliselt piiratud, ei ole tal siiski mingeid takistusi esitada omapoolsed tõendid, mis kinnitavad, et tema on pangakontol oleva vara tegelik kasusaaja ja vara päritolu on legaalne. Nagu juba eespool rõhutatud, ei pea puudutatud isik lükkama ümber RAB-i rahapesu kahtlust, vaid tõendama üksnes enda omandiõigust vaidlusalusele varale.

6(7)

3-24-1717 olnud kõrvaldamata kahtlus, et vara on seotud rahapesuga. Kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara majanduskäibesse lubamine kahjustaks oluliselt väga kaalukat avalikku huvi tõkestada Eesti majandusruumi kasutamist rahapesuks (vt RahaPTS § 1 lg 1). Puudutatud isikut vähem koormavad vahendid vara säilimise tagamiseks puuduvad. Kuna haldustoiminguks loa andmine (sh võimaliku määruskaebuse lahendamine) otsustatakse lihtmenetluses, siis ei ole alust arvata, et praegune kohtumenetlus kujuneks väga pikaajaliseks. Avalik huvi tagada vaidlusaluse vara säilimine on seetõttu kaalukam, võrreldes puudutatud isiku õiguste intensiivse, kuid siiski ajutise riivega. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei välista see, et haldustoiminguks loa andmise menetluses puudub kaebaja. HKMS § 249 lg 1 teise lause kohaselt võib esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olla mh see, kui vastasel juhul võiks kaebuse (siin asjas taotluse) eesmärgi saavutamine osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Menetlusseadustiku süstemaatilist tõlgendamist ei ole alust pidada uue õiguse loomiseks. Ringkonnakohus on RahaPTS § 57 lg 7 alusel esitatud RAB-i taotluse kohta tehtud halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebuse tagamiseks ka varem korduvalt HKMS § 251 lg 1 p 4 alusel esialgset õiguskaitset rakendanud (Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2024 määrus nr 3-24-1014; 21.05.2024 määrus nr 3-24-1014; 01.03.2024 määrus nr 3-24-65; 29.02.2024 määrus nr 3-24-43; 28.02.2024 määrus nr 3-24-44; 28.02.2024 määrus nr 3-24-41; 23.02.2024 määrus nr 3-23-2858). Samuti on RAB-i taotluste rahuldamise korral jätkatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kuni vara riigi omandisse kandmise kohta haldusakti andmiseni (Tallinna Ringkonnakohtu 10.05.2024 määrus nr 3-2465; 07.05.2024 määrus nr 3-24-44; 26.04.2024 määrus nr 3-24-42; 26.04.2024 määrus nr 3-2441). Riigikohus ei ole 21.06.2024 määruses nr 3-24-1014 pidanud esialgse õiguskaitse korras vara arestimist välistatuks ja sisulist tähtsust ei oma, et seejuures viidati HKMS § 252 lg-le 4, kuna nimetatud säte teeb erandi üksnes määruse põhjendamise kohustusest.

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.