Otsuse avalikult teatavaks- 18. aprill 2023, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-1414
Tsiviilasi
N. Z. i maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik N. Z. (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX); usaldusisik Sirje Tael (Jaama 76 D-korpus, 50605 Tartu; telefon 740 7611, 5650 3342; e-post [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja N. Z. (isikukood XXX; elukoht XXX) pankrot kell 16.00 ja algatada N. Z. i kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku Sirje Taela töötasu suuruseks 165 eurot, millele lisandub käibemaks 33 eurot, kokku 198 eurot.
3.Välja mõista riigi vahenditest usaldusisiku tasu 165 eurot, millele lisandub käibemaks 33 eurot, kokku 198 eurot, Prolex OÜ-le (registrikood 10605678, KMKR EE100590397, arvelduskonto nr XXX).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 8. mail 2023 kell 09.50 Kalevi 1 Tartus Tartu kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada N. Z. i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lõikes 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve
teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 29. märtsil 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lõiked 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lõige 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud N. Z. i kanda.
12.Pankrotimäärus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Määrus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule ja punkt 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.N. Z. (avaldaja/võlgnik) esitas 26. jaanuaril 2023 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-1414). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud. Tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnikule on Eesti Töötukassa 31. mai 2022 otsusega nr TVT/22/027989 määratud osaline töövõime alates 13. aprillist 2022 kuni 12. aprillini 2025. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töövõimetoetus 270 eurot ja sotsiaalabi 86 eurot. Igakuised väljaminekud on 356 eurot: eluasemekulud 145 eurot, kulutused toidule 114,50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 30 eurot, kulutused majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 10 eurot, transpordikulud 18,50 eurot, sidekulud 8 eurot ja tervishoiukulud 30 eurot. Võlgnevuste tasumiseks raha ei jää. Võlgnik kinnitab, et tal puudub vara, mida realiseerida. Võlgnik on märkinud oma kohustuste suuruseks 10 681,51 eurot.
2.Kohus võttis 22. veebruari 2023 määrusega N. Z. i maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks Sirje Taela.
3.Usaldusisik esitas 27. märtsil 2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta.
Üldandmed Võlgnik ei tööta. Ta elatub osalise töövõimetoetusest ca 260 eurot kuus ja Tartu linnalt saadavast toimetulekutoetusest ca 100 eurot kuus. Seega puudub võlgnikul arestitav sissetulek. Võlgnik elab üksinda Tartu linna sotsiaalkorteris, lapsed on täiskasvanud. Võlgniku tervislik seisund halvenes paar aastat tagasi, mis päädis osalise töövõime kaotusega. Halvast tervislikust seisundist tingituna ei ole võlgnik tööd leidnud. Viimane töökoht oli SOL Baltics OÜ-s osalise tööajaga ning 2021. aastal oli võlgniku töötasu kokku 6212,45 eurot. Võlgnik on 2021. aastal lahkunud teisest pensionisambast ning AS Pensionikeskus on 2. septembril 2021 teostanud väljamakse 2127,82 eurot, millest on erinevate kohtutäiturite arestide alusel laekunud summad kohtutäituritele. 2021. aastal ei ole kohtutäiturid taganud võlgnikule AS-is SEB Pank arestivaba summat ning seetõttu ei ole võlgnik enam kasutanud ka enda arvelduskontot. 2022. aastal ja 2023. aastal kuni usaldusisiku nimetamiseni võlgniku AS SEB Pank arvelduskontol liikumisi ei toimunud. Eesti Töötukassa on teavitanud, et töövõimetoetuse maksed lähevad teise isiku (Kristel Reinmägi) arvelduskontole (nr XXX). Vara Võlgnik ei ole omanud ega oma kinnisasju ega sõidukeid ning ei ole olnud ega ole seotud äriühingutega (viimane seos on 25. mai 2009 kustutatud osaühinguga Destoone, registrikood 11073574). Kohustused Võlgniku arvelduskontolt nähtub, et viimased väikelaenud on võetud 2020. aastal PLACET GROUP OÜ-st ja IPF Digital AS-st (Credit24). Aktiva Finance Group OÜ (endine ärinimi Osaühing Aktiva Finants) on teavitanud nõudest 1692,76 eurot (maksekäsud 2021. aastast, mis on täitmisel kohtutäitur Anne Böckleri juures). OK Incure OÜ on teavitanud nõudest 1680,96 eurot, millele lisandub viivis (maksekäsk 2021. aastast, mis on täitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmei juures). Bondora AS on teavitanud nõudest 1375,78 eurot (maksekäsk 2021. aastast, mis on täitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmei juures). GelvoraSergel OÜ (kustutatud 27. märtsil 2023 seoses ühingemisega OÜ-ga GS Core) on teatanud loovutatud nõudest 200 eurot (esialgne võlausaldaja Coop Pank AS). Vazzabi IT OÜ-l (likvideerimisel) (CONDOR INKASSO OÜ) on võlgniku vastu nõue 3787,19 eurot, mis tuleneb 2014. aasta kohtulahendist. Kohtutäitur on teavitanud, et nõue koos täitekuludega on 3633,26 eurot. Kokku nõuded 8736,69 eurot. Võlgnik nõuetele vastu ei vaidle, kuid soovib selgust põhinõuete, kõrvalnõuete ja menetluskulude osas. Võlgniku suhtes on algatatud 13 täitemenetlust. Maksejõuetus Võlgniku makseraskused on tingitud tema tervisliku seisundi halvenemisest ning ka väikelaenude vastutustundetust laenamise poliitikast. Võlgnik ei ole võõrandanud vara, mis oleks tagasivõidetav. Usaldusisik leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisiku aruande kohaselt puudub võlgnikul teadaolev vara, sh ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on 8736,69 eurot. Võlgniku sissetulekuks käesoleval ajal on osaline töövõimetoetus ja toimetulekutoetus, kokku ca 360 eurot kuus. Võlgniku sissetulek ei ole arestitav. Selle suurust arvestades on vähetõenäoline, et võlgnik suudaks kohustusi oma sissetuleku arvel märkimisväärses ulatuses täita. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale toetuste, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud N. Z. i maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust
võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
6.Kohus nimetab pankrotihalduriks Sirje Taela, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab N. Z. i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või KarS §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
8.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Sirje Tael on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 18. aprilliks 2024. Usaldusisiku tasu
9.FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Usaldusisik peab kohtule esitama tööaja arvestuse andmed.
Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 5 pooltundi. Usaldusisik on arvestanud tasu suuruseks 33 eurot poole tunni kohta ning palunud kohtul tasu suuruseks määrata 165 eurot, millele lisandub käibemaks 33 eurot, kokku 198 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus pankroti väljakuulutamisel ja kohustustest vabastamise menetluse algatamisel ning võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, usaldusisiku tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 725 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Arvestades usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (5 pooltundi) ja esitatud taotlust tuleb Sirje Taelale tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 165 eurot, millele lisandub käibemaks 33 eurot, kokku 198 eurot. Kuna võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb usaldusisiku tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so Prolex OÜ-le. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.