Muud

Võlgnik omab 100% osalust OÜ-s E, registrikood xxxx. Võlgnik on ainuosanik, osamakse 2500 eurot. Äriregistri väljavõttes on kapitali märkusena kirjas, et osaühing on asutatud sissemakset tegemata.

-

Võlgnik omab AS Xxxx arvelduskontot nr xxxx, mille saldo 14.03.2023.a on 0,25 eurot.

Kohustused võlgniku esitatud andmetel kokku: 12 438,24 eurot, kohustusi kokku usaldusisikule esitatud andmete kohaselt 12 421,09 eurot (LISA 2- võlanimekiri).

Võlgniku esitatud info kohaselt on tal järgmised kohustused kogusummas 12 438,24 eurot:

-H AS

5980,58 eurot;

- Xxxx

6457,66 eurot;

Usaldusisikule võlausaldajatelt laekunud info kohaselt, on võlgniku kohustused 12 421,09 eurot järgmiselt:

- H AS

5980,58 eurot;

- Xxxx

6440,51 eurot;

Usaldusisiku päringutest selgusid järgmised asjaolud võlgniku varade ja kohustuste osas: Transpordiameti 20.03.2023.a vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleval ajal ega ka varasemalt registreeritud ei ole.

Maksu- ja Tolliameti 22.03.2023.a vastuse kohaselt ei ole võlgnikul seisuga 22.03.2023.a maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone. Võlgniku suhtes ei ole toimunud maksumenetlusi ning ettemaksukonto saldo on 0 eurot.

Usaldusisik ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Võlgniku esitatud andmete kohaselt tal vara puudub. Usaldusisikule võlausaldajate poolt saadetud vastuste kohaselt summas 12 421,09 eurot. Võlgnik on kohtule esitatud maksejõuetuseavalduses ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

on võlgnikul kohustusi

avaldanud

soovi

võlgade

Usaldusisik on suhelnud võlausaldajatega ning saanud tagasisidet, et üks võlausaldajatest on nõus võlgade ümberkujundamise menetlusega, teine ei ole. Kokku antud menetluses on 2 võlausaldajat. FiMS § 19 lg 2 kohaselt määrab kohus enne võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist summa, mille võlgnik peab usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole tasuma, ning tähtaja selle summa tasumiseks. Võlgnikul puudub vara deposiidi tasumiseks. Usaldusisik on suhelnud võlgnikuga ja analüüsinud olukorda, et kuna võlgnikul vara puudub on tema sissetuleku arvelt kõiki kohustusi täita keeruline. Võlgnik on otsustanud ja edastanud ka nõusoleku alustada pankrotimenetlust ja kohustustest vabastamise menetlust, mis usaldusisiku hinnangul on antud juhul varade puudumist ja kohustuste mahtu arvestades mõistlik ja õige lahendus. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku hooletu finantskäitumine. Lähtudes eeltoodust, FiMS §-dest 17 ja 45 ning PankrS §-dest 1 ja 31, on usaldusisik seisukohal, et välja tuleks kuulutada P. J., isikukood xxxx, pankrot. Pankroti väljakuulutamise korral on ta nõus jätkama pankrotihaldurina. Palutakse määrata usaldusisiku tasu ja kulutused vastavalt esitatud aruandele ning menetlusabi korras mõista usaldusisiku tasu osaliselt välja riigi vahenditest Saneerimismenetluse OÜ kasuks.

Maakohtu seisukoht:

Tunnid 0,5 0,5

Töötlesin päringute tulemusena saabunud vastuseid

Tutvusin võlgniku poolt esitatud teabenõude vastustega ning tegin täiendavad päringud

Analüüsisin kõiki saadud andmeid kogumis ning koostasin vara- ja võlanimekirja Koostasin usaldusisiku aruande Osalen istungil maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks Kokku

5,5

0,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 145 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palun kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp’i tasu Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 11 töötunni eest 1320 eurot (arvestusega 1 tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 264 eurot, kokku 1584 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest: PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse §

171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kehtiv kuutasu alammäär 725 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 726 eurot (11x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palun riigi vahenditest hüvitada 725 eurot, millele lisandub käibemaks 145 eurot, kokku 870 eurot, halduri büroo Saneerimismenetluse OÜ (registrikood 11579994, a/a xxxx Xxxx AS).

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.