Swedbank AS hagi K.-V. D. O.i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
10 800 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia tn 8, 15040 Tallinn) Hageja esindaja: Birgit Juhanson (e-post [email protected]) Kostja: K.-V. D. O. (välisriigi isikukood xxxx, elukoht xxxx, epost xxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Swedbank AS-i hagi K.-V. D. O.i vastu.
2.Välja mõista K.-V. D. O.ilt arvelduskrediidilepingust nr xxxx ja käenduslepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus 10 000 eurot Swedbank ASi kasuks.
3.Välja mõista K.-V. D. O.ilt Swedbank AS-i kasuks viivis põhinõudelt (10 000 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.08.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
Välja mõista K.-V. D. O.ilt menetluskulu 840 eurot Swedbank AS-i kasuks.
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb K.-V. D. O.il tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja A OÜ 11.06.2018 arvelduskrediidilepingu nr xxxx (leping, dtl 1-8), millega hageja võimaldas A OÜ-le arvelduskrediidi limiiti summas 300 000 eurot kasutusaja lõpptähtpäevaga 06.06.2019 ja intressimääraga 2,950% aastas.
2.13.06.2019 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 1 (dtl 15-22), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 06.12.2019, muudeti arvelduskrediidi limiiti, sätestati kohustistasu määrana 0,600% aastas ning lepiti kokku kehtestada lepingu juurde kuuluvad üldtingimused uues sõnastuses.
3.16.12.2019 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 2 (dtl 23-31), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.01.2020. Arvelduskrediidi limiidina sätestati 270 000 eurot, kasutusaja lõpptähtpäevana 31.01.2020 ning intressimäärana 3 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,000%.
4.11.02.2020 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 3 (dtl 32-34), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2020, arvelduskrediidi limiidi muutmises, intressimääras 6 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,000% aastas ning intressi muutmise päevades iga aasta 31.01 ja 31.07 alates 31.07.2020. Lisaks lepiti kokku täiendada lepingut punktiga 1.10.2, mille kohaselt on lepingu tagatiseks K.-V. D. O.i käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxx.
5.11.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx (käendusleping, dtl 144-146). Vastavalt käenduslepingule vastutab kostja arvelduskrediidilepingust nr 18-063769KT (arvelduskrediidisumma 270 000,00 EUR) ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate OÜ A kohustuste kohase täitmise eest panga ees solidaarselt A OÜ-ga. Käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro tasumise eest.
6.09.04.2020 sõlmisid Hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 4 (dtl 35-37), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2020 (tagasiulatuvalt alates 31.03.2020) ja arvelduskrediidi limiidi muutmises.
7.09.10.2020 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 5 (dtl 38-40), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2021 (tagasiulatuvalt alates 30.09.2020) ning arvelduskrediidi limiidi muutmises.
8.09.04.2021 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 6 (dtl 41-43), millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2021 (tagasiulatuvalt alates 31.03.2021), arvelduskrediidi limiidi muutmises, intressimääras 6 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 7,000% aastas.
9.12.10.2021 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingule lisa nr 7 (dtl 44-50), millega lepiti kokku kehtestada leping uues sõnastuses. Arvelduskrediidi limiidina sätestati kuni 31.10.2021 180 000,00 eurot ning alates järgmisest kuust arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000,00 eurot võrra iga kuu 01. kuupäeval, kasutusaja lõpptähtpäevana 31.03.2022 (tagasiulatuvalt alates 30.09.2021) ja intressimäärana 6 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 7,000% aastas.
10.Arvelduskrediidi kasutusaja lõpptähtpäev saabus 31.03.2022, kuid vaatamata sellele A OÜ hagejale arvelduskrediidi limiiti ei tagastanud.
11.Harju Maakohtu 26.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja A OÜ pankrot. A OÜ pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli hageja arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev nõue põhivõlgniku A OÜ vastu 180 237,82 eurot, mis koosnes põhiosast summas 162 406,40 eurot, intressist summas 3 503,70 eurot ja põhiosa arvestatud viivistest summas 14 327,72 (dtl 51-143, nõude kogusumma dtl 7879, 143). Nimetatud võlgnevus ei ole muutunud.
12.Arvestades asjaolu, et kostja vastutus on käenduslepingus piiratud 10 000 euroga, palub hageja kostjalt kui käendajalt välja mõista 10 000 eurot, mis koosneb kogu ulatuses põhivõlgniku A OÜ võlgnevuse põhiosast. Kostja vastuväited
13.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid haginõudele. Kostja on hagimenetluses korduvalt kinnitanud valmisolekut võlgnevus tasuda (dtl 516, 538-539, 547). Hageja 13.12.2022 kirja (dtl 554) kohaselt on hageja saatnud kostjale maksete tegemiseks vajalikud rekvisiidid ja meelde tuletava kirja makse tegemiseks, kuid 20.12.2022 seisuga ei ole kostja võlgnevust hagejale tasunud (dtl 562). Kostja on 13.03.2023 e-kirjas (dtl 566) taaskord teatanud, et tasub võlgnevuse, kuid pole esitanud tõendit oma korduvate lubaduste täitmise, so võlgnevuse tasumise kohta. Kohtuotsuse põhjendused
14.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
15.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud. - Hageja sõlmis A OÜ-ga 11.06.2018 arvelduskrediidilepingu nr xxxx, mille alusel sai A OÜ kasutada arvelduskrediiti summas 300 000 eurot kasutusaja lõpptähtpäevaga 06.06.2019 (dtl 1-8). - 13.06.2019 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 1, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 06.12.2019 (tagasiulatuvalt alates 06.06.2019), muudeti arvelduskrediidi limiiti selliselt, et alates 01.07.2019 oli arvelduskrediidi limiit 295 000 eurot ning arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval (dtl 15-22). - 16.12.2019 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 2, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.01.2020 (tagasiulatuvalt alates 06.12.2019), sätestati arvelduskrediidi limiit 270 000 eurot ning intressimäär 3 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,000% (dtl 23-31). - 11.02.2020 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 3, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2020 (tagasiulatuvalt alates 31.01.2020), arvelduskrediidi limiidi muutmises selliselt, et kuni 29.02.2020 on arvelduskrediidi limiit 270 000 eurot ning alates 01.03.2020 265 000 eurot, intressimääras 6 kuu EURIBOR (kuid mitte väiksem kui 0) + 4,000% aastas ning intressi muutmise päevades iga aasta 31.01 ja 31.07 alates 31.07.2020. Samuti lepiti kokku, et lepingu tagatiseks on ka kostja K.-V. D. O.i käendus vastavalt käenduslepingule nr xxxx (dtl 32-34). - 11.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab kostja arvelduskrediidilepingust nr xxxx ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate A OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt A OÜ-ga. Kostja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro tasumise eest (dtl 144-146). - 09.04.2020 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 4, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2020 (tagasiulatuvalt alates 31.03.2020) ja arvelduskrediidi limiidi muutmises selliselt, et kuni 30.04.2020 on arvelduskrediidi limiit 265 000 eurot ning arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval alates 01.05.2020 (dtl 35-37).
-
-
-
-
09.10.2020 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 5, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2021 (tagasiulatuvalt alates 30.09.2020) ja arvelduskrediidi limiidi muutmises selliselt, et kuni 31.10.2020 on arvelduskrediidi limiit 240 000 eurot ning alates 01.11.2020 väheneb arvelduskrediidi limiit 7 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval (dtl 3840). 09.04.2021 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 6, millega lepiti kokku kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2021 (tagasiulatuvalt alates 31.03.2021), arvelduskrediidi limiidi muutmises selliselt, et kuni 30.04.2021 on arvelduskrediidi limiit 205 000 eurot ning alates 01.06.2021 väheneb arvelduskrediidi limiit 5000 eurot kuus alates 01.06.2021 ja intressimääras 6 kuu EURIBOR + 7,000% aastas (dtl 41-43). 12.10.2021 sõlmisid hageja ja A OÜ lepingu lisa 7, millega lepiti kokku arvelduskrediidi limiit kuni 31.10.2021 summas 180 000 eurot ning alates järgmisest kuust arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval, kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2022 ja intressimääras 6 kuu EURIBOR + 7,000% aastas (dtl 44-50). Põhivõlgniku A OÜ pankroti välja kuulutamise seisuga, s.o 26.05.2022 oli hageja arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev nõue põhivõlgniku A OÜ vastu 180 237,82 eurot, mis koosneb põhiosast summas 162 406,40 eurot, intressist 3 503,70 eurot ja viivisest 14 327,72 eurot (dtl 51-143).
16.Põhivõlgnevus
16.1.Arvelduskrediidilepingu alusel võimaldas hageja A OÜ-l kasutada krediiti kuni 300 000 eurot kasutusaja lõpptähtpäevaga 06.06.2019. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 06.06.2019 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 248 924,76 eurot (dtl 57, 116).
16.2.13.06.2019 arvelduskrediidilepingu lisaga 1 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 06.12.2019 ning muudeti arvelduskrediidi limiiti selliselt, alates 01.07.2019 oli arvelduskrediidi limiit 295 000 eurot ning lepiti kokku arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 06.12.2019 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 259 518,92 eurot (dtl 61, 121).
16.3.16.12.2019 arvelduskrediidilepingu lisaga 2 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 31.01.2020 ning arvelduskrediidi limiidis summas 270 000 eurot. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt 31.01.2020 seisuga oli A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 265 443,63 eurot (dtl 62, 122).
16.4.11.02.2020 arvelduskrediidi lepingu lisaga 3 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2020 ning arvelduskrediidi limiidis 270 000 eurot kuni 29.02.2020 ning alates 01.03.2020 limiidis 265 000 eurot. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 31.03.2020 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 244 180,60 eurot (dtl 63, 123).
16.5.09.04.2020 arvelduskrediidi lepingu lisaga 4 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2020 ning arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu 01. kuupäeval alates 01.05.2020. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 30.09.2020 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 237 897,53 eurot (dtl 66, 127).
16.6.09.10.2020 arvelduskrediidi lepingu lisaga 5 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2021 ning arvelduskrediidi limiidis 240 000 eurot ja krediidi
limiidi vähenemises 7 000 euro võrra alates 01.11.2020 iga kuu 01. kuupäeval. Kohtule esitatud põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 31.03.2021 seisuga A OÜ kasutatud krediidisummas jääk 202 019,64 eurot (dtl 69, 131).
16.7.09.04.2021 arvelduskrediidi lepingu lisaga 6 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 30.09.2021 ning arvelduskrediidi limiidis 205 000 eurot ja krediidi limiidi vähenemises 5 000 võrra kuus alates 01.06.2021. Põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 30.09.2021 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 176 526,29 eurot (dtl 72, 135).
16.8.12.10.2021 arvelduskrediidi lepingu lisaga 7 lepiti kokku krediidi kasutusaja lõpptähtpäevas 31.03.2022 ning arvelduskrediidi limiidis summas 180 000 eurot ja arvelduskrediidi limiidi vähenemises 5 000 euro võrra iga kuu. Põhivõlgnevuse arvestuse kohaselt oli 31.03.2022 seisuga A OÜ kasutatud krediidisumma jääk 162 406,40 eurot (dtl 73, 137). A OÜ ei ole kasutatud krediiti hagejale tagastanud.
16.9.Harju Maakohtu 26.05.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx kuulutati välja OÜ A pankrot. OÜ A pankroti väljakuulutamise päeva seisuga oli hageja arvelduskrediidilepingust nr xxxx tulenev nõue põhivõlgniku OÜ A vastu 180 237,82 eurot, mis koosnes põhiosast summas 162 406,40 eurot, intressist summas 3 503,70 eurot ja põhiosa arvestatud viivistest summas 14 327,72 eurot. Seega võlgneb põhivõlgnik A OÜ hagejale 180 237,82 eurot (dtl 78-79, 143).
16.10.Lepingu lõppemisega muutuvad kõik tasumata summad sissenõutavaks ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda tasumata põhivõla maksmist.
16.11.11.02.2020 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr xxxx, mille kohaselt vastutab kostja arvelduskrediidilepingust nr xxxx ja lepingu kõigist (ka tulevikus sõlmitavatest) lisadest tulenevate A OÜ (põhivõlgnik) kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt A OÜ-ga. Kostja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro tasumise eest.
16.12.VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 143 lg 2 järgi tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Käenduslepingu punktist 1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et käendaja vastutab võlgnetava summa, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro tasumise eest. Seega käendusleping ei ole tühine.
16.13.Põhivõlgnik võlgneb hagiavalduse esitamise seisuga hagejale põhivõlgnevuse summas 162 406,40 eurot. Kuivõrd pooled on käenduslepingus kokku leppinud, et kostja vastutab arvelduskrediidilepingust ja selle lisadest (ka tulevikus sõlmitavatest lisadest) tulenevate A OÜ kohustuste täitmise eest solidaarselt A OÜ-ga, kuid mitte rohkem kui 10 000 euro tasumise eest, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 000 eurot, mis koosneb kogu ulatuses põhivõlgniku A OÜ võlgnevuse põhiosast.
17.Viivis
17.1.Hageja palub kostjalt välja mõista edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt 10 000 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
18.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
19.Hageja on välja toonud, et tema menetluskuluks on riigilõiv 840 eurot.
20.TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 840 eurot.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.