Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
13. aprill 2023, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-109559
Tsiviilasi
AS PlusPlus Capital maksekäsu kiirmenetluse avaldus X vastu 201,37 euro nõudes kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Avaldaja: AS PlusPlus Capital, (registrikood 11919806, Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115); Avaldaja lepinguline esindaja: Reelika Lausmaa (e-post: [email protected]); Puudutatud isik (võlgnik): X (isikukood xxxxxxxxxxx, xxx, e-post: xxx).
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Kinnitada AS PlusPlus Capital (avaldaja) ja X (puudutatud isik, võlgnik), koos nimetatuna menetlusosalised, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
186,54
93,27
93,27
12.05.2023
93,27
93,27
0,00
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-109559.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda arvestades kompromissi punktis 1.1. sätestatud erisust.
Jätta rahuldamata avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks.
Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.
AS PlusPlus Capital esitas 06.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Xlt 201,37 euro saamiseks ja menetluskulude hüvitamiseks. 08.03.2023 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas võlgnikule kätte e-toimiku infosüsteemis 14.03.2023. 28.03.2023 esitas võlgnik kohtule vastuväite maksegraafiku sooviga. Menetlusosalised esitasid 30.03.2023 kohtule kompromisslepingu. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 30.03.2023 avalduse kompromissi kinnitamiseks üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Menetlusosalised taotlesid kompromissis selle kinnitamist määrusega ning tsiviilasjas menetluse lõpetamist. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks. Menetlusosalised leppisid kokku, et nad loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.
TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Menetlusosalised on kokku leppinud, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus välistab menetlusosaliste soovil määruskaebuse esitamise õiguse. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Avaldaja on käesolevas tsiviilasja raames tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu summas 65 eurot. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks asjas ka hagiavalduselt riigilõivu tasunud. Kohus leiab, et avaldaja riigilõivu tagastamise taotlus on põhjendamatu, kuna alates 01.02.2023 kehtiv TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kompromissi kinnitamisel üheski osas ei tagastata. Kehtiv seadus võimaldab tagastada üksnes poole hagiavalduselt endalt tasutud riigilõivust. Seega tuleb avaldaja riigilõivu tagastamise taotlus jätta rahuldamata. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.