Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue I R ja V Gi vahel on sõlmitud 13.04.2022 laenuleping nr 558. Kostja on lepingu omakäeliselt allkirjastanud ja andnud omakäelise kinnituse, et on laenu summas 100 eurot saanud sularahas. Kostja ei reageerinud Investõigus OÜ meeldetuletustele tasuda laen ega ole võlga tasunud. Kuna hagejal ei õnnestu kostjaga kontakti saada, siis esitab hageja kohtusse nõude kostja vastu. Nõuded kostja vastu on summas 170,86 eurot, millest 100 EUR – tunnistatud tagastamata võlgnevus, 10 EUR – lepingus kokkulepitud intress, 50 EUR – lepingus kokkulepitud leppetrahv, 10,86 EUR – sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 27.10.2022. Lepingu kohaselt lisandub nõude mittenõuetekohasel täitmisel tasutavale summale viivis 0,0657% päevas iga viivituses oldud päeva eest. Hageja on arvutanud tasumata 100 eurolt viivist järgmiselt: 14.05.2022 – 27.10.2022 = 167 päeva, 100 eurot x 0,0657% = 0,065 eurot päevas, 167 päeva x 0,065 eurot = 10,86 eurot. Eelnevale tuginedes tuleb hagi esitamise seisuga kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 10,86 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 170,86 eurot, millest 100 eurot on tagastamata põhivõlg, 10 eurot intress, 50 eurot leppetrahv ja 10,86 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis, riigilõiv 100 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohtu selgitused Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-22-125126 eraldas iseseisvasse menetlusse I R hagi V G ́i vastu võlgnevuse nõudes, mis registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-2296. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud tsiviilasja nr 2-22-125126 raames, so enne menetluse eraldamist 09.02.23 kohtumäärusega. Materjalid toimetati kätte aadressil xxx postkasti jätmisega 23.12.22.a. (kostja poeg on aadressi xxx, kinnitanud 22.08.2022). Eraldamise määrus on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 13.02.23. Kostja pidi hagile vastama 10 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 85 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja Investõigus OÜ õigusabikulud on 1 tunni ulatuses summas kaheksakümmend viis (85,00) eurot, sh hageja poolt esitatud materjalide esmane läbivaatamine ja hageja õigusliku positsiooni kujundamine ja kohtule hagiavalduse koostamine ja esitamine vältas 1 tund. Hageja palub menetluskulud kindlaks määrata vastavalt esitatud nimekirjale ning kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus põhjendatuks hageja õigusabikulusid kahe tunni ulatuses summas 85 euro, mis tuleb hageja kasuks kostjalt välja mõista. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 185 eurot (100+85). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.