Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
Harju Maakohus Andres Suik 12.04.2023, Tallinn 2-23-105857 Moneyzen OÜ hagi K. M. vastu võla nõudes Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Avaldaja: Moneyzen OÜ (registrikood 12541882; asukoht Maakri tn 19/1, 10145 Tallinn); Avaldaja volitatud esindaja: K. K. (e-post: [email protected]); Võlgnik: K. M. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post:
Kirjalik menetlus
2-23-105857
(võlamenetlustasud ja maksehäiretasu), seejärel põhisumma, siis intressi ning seejärel muud kohustused (sh haldustasud, viivised, täiendavad viivised). 1.6 Juhul kui võlgnik hilineb maksegraafikus fikseeritud summade tasumisega (kasvõi ühe makse tasumisega) rohkem kui 10 (kümme) päeva või ei tasu neid üldse, on avaldajal õigus nõuda võlgnikult kogu nõude kohest tasumist, esitades käesoleva kokkuleppe täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kogu võlgniku varale. Sellisel juhul on võlgnik kohustatud tasuma tasumata põhivõlalt jooksvaid viiviseid 0,06% päevas, mis on arvestatud alates 07.02.2023, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni, kuid arvestusega, et käesoleva määrusega välja mõistetud viivis ei ületaks põhivõla summat. Võlgniku eelnev informeerimine käesoleva kokkuleppe täitmiseks esitamisest kohtutäiturile ei ole avaldajale kohustuslik. Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-23-105857 menetlus. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Moneyzen OÜ esitas 07.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 350,90 euro saamiseks. Kohus tegi 09.02.2023 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 15.02.2023 aadressil XXX. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas K. M. kohtule 27.03.2023. Kohtule esitatud vastuväidete kohaselt soovib võlgnik tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 30.03.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis Moneyzen OÜ nõue K. M. vastu 350,90 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohtu 03.04.2023 määrusega kohustas kohus avaldajat esitama kohtule nõuetekohane hagiavaldus ning tasuma täiendav riigilõiv hiljemalt 14 päeva jooksul alates 03.04.2023 kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus tegi pooltele ettepaneku esitada eelnimetatud tähtajaks poolte sõlmitud kompromissileping. Pooled esitasid 10.04.2023 kohtule kompromissilepingu. Pooled paluvad kinnitada kompromiss kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada tsiviilasjas nr 2-23-105857 menetlus kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p-s 4 sätestatuga. Pooled on teadlikud kompromissi kinnitamise õiguslikest tagajärgedest ega pea vajalikuks kompromissi kinnitamiseks kohtu poolt kohtuistungi pidamist. Seega paluvad pooled kohtul kompromissi kinnitamine otsustada kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Pooled kinnitavad, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises
2-23-105857 viie päevani. Avaldaja taotleb poole maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtu põhjendused TsMS § 486 lg-st 4 tulenevalt menetleb kohus kompromissilepingut TsMS § 430 ja 431 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 2.7 kokku, et kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Seega jääb avaldaja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 150 lg 8 kohaselt maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd avaldaja poolt tagastamiseks taotletav riigilõiv on summas 32,50 eurot, siis ei ole riigilõivu tagastamisest keeldumine edasikaevatav.
2-23-105857 Kohus selgitab, et kuigi kompromissilepingu p-s 1.4. on pooled viidanud kompromissilepingu p-le 1.3., mitte p-le 1.2., on kostjal õigus ka kompromissilepingu p-s 1.2. toodud summa ennetähtaegseks tasumiseks. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 5 päevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.