Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Kohus andis võlausaldajatele võimaluse olla kirjalikult ära kuulatud ning avaldada oma seisukoht N Ii kohustustest vabastamise menetluse, sh selle võimaliku jätkamise põhjendatuse osas. 27.03.2023 esitas seisukoha xxx Aktsiaselts, tuues välja, et N Ii kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata kohustustest vabastamata. 04.04.2023 esitas seisukoha xxx OÜ, tuues välja et xxx OÜ nõude aluseks on kohtulahend (tsiviilasjas 2-19-100569), mis tähendab, et võlausaldaja on teinud lisaks kulutusi nõude sissenõudmiseks menetluskulude näol kohtumenetluses. N I ei ole väljamakseid kohustustest vabastamise menetluses xxx OÜ nõude katteks teinud. Käesoleva menetluse jooksul ei ole võlgnik vaatamata korduvale kohtu poolt esitatud nõudele esitanud tõendeid enda tervisliku seisundi kohta. Võlausaldaja on seisukohal, et kohtunõudele vastamata jätmise puhul on tegemist süülise rikkumisega PankrS § 175 lg 2 p-s 2 mõistes. Võlausaldaja on seisukohal, et tulenevalt PankrS § 175 lg-st 5 tuleks lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning keelduda võlgnik kohustustest vabastamast kuna võlausaldaja hinnangul on tegemist kohustuste süülise rikkumisega. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg-st 2 lähtuvalt kohaldatakse enne FiMSi jõustumist esitatud kohustustest vabastamiste avalduste alusel algatatud menetlustele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022.a. Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatati 17.06.2021. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnik ei ole kohtunõudest hoolimata esitanud kohtule usaldusisiku aruannet sh andmeid oma sissetulekute, väljaminekute, vara ja võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas. 14.03.2023 toimunud ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud.

Kohtu hinnangul nähtub kohtu ette toodud asjaoludest, et võlgnik ei ole täitnud talle PankrS §s 173 nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud PankrS § 173 lõikest 2 tulenevaid kohustusi sh ei ole võlgnik esitanud kohtule (täielikke ja ammendavaid) andmeid oma tulude ja vara kohta. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tegevusest pigem soovimatus võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuivõrd kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest nähtuks reaalne objektiivne takistus selle tegemiseks, mis oleks kogu kohustustest vabastamise perioodi vältel olnud põhjuseks, miks ei ole võimalik olnud võlausaldajatele väljamaksete tegemine või nende tegemine lähtuvalt reaalsest sissetulekust kohustustest vabastamise perioodi vältel. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohtu hinnangul on soovimatus võlausaldajatele väljamakseid teha ning kohtule täielike andmetega nõuetekohaseid usaldusisiku aruandeid esitada tahtlik tegevus, mistõttu on võlgniku rikkumine süüline. Vastavalt PanrkS § 175 lg 8 kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul esineb alus PankrS § 175 lg 2 p 1 ja § 175 lg 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad N Ii kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.