Avaldaja/võlgnik: Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx elukoht: xxx, e-post: xxx) Usaldusisik: vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, Tallinn 10116; tel 6640600; e-post: [email protected])
Kohtuistung
04.aprillil 2023, osalesid X ja Kristo Teder
RESOLUTSIOON
1.X maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja X (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 06. aprillil 2023 kell 13.30.
3.Nimetada X pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo; Tatari 25, Tallinn 10116; tel 6640600; e post: [email protected]).
4.X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 03. mail 2023 kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (III korrus, saal nr 4). Enne võlausaldajate üldkoosolekut kohus võtab Xlt võlgniku vande. X on kohustatud võlausaldajate üldkoosoleku toimumise alguseks isiklikult kohtusse ilmuma.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tsiviilasi nr 2-23-3168
6.Algatada X (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
7.Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Kristo Teder, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
8.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 5. aprilliks, esimene aruanne esitada 05. aprillil 2024.
9.X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.
10.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.
13.Määrata usaldusisiku Kristo Tederi tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot.
14.Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
15.Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (sisaldab käibemaksu) välja riigi vahenditest Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE832200221039155226, Swedbank), mille kaudu haldur tegutseb.
16.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista Xlt usaldusisiku Kristo Tederi tasu katteks välja x eurot (sisaldab 20% käibemaksu), mis tuleb maksta Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le.
17.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
18.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
MAKSEJÕUETUSAVALDUSE ASJAOLUD
1.X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Avalduse kohaselt võlgnik soetas Bigbank AS laenu abil kinnisvara. Võlgnik langes vahepeal pettuse ohvriks, kui kaotas oma pangakaardi ning tema nimel sõlmiti laenuleping ESTO AS-iga. Esitas avalduse politseile, kuid süüdlast ei tuvastatud. Placet Group OÜ-ga võlgnik sõlmis laenulepingu mõtlematult, sest oli pikalt haiguslehel ja igakuiseid makseid ei olnud tasuda. Perekonnalt abi ei saanud ja laenu sai kergelt. Psüühilise tervise probleemide tõttu ei saanud tööl käia, sellest tulenevalt tegi ka impulsiivseid otsuseid. LHV Pank AS-iga laenulepingu sõlmis lootuses oma varasemad valikud heastada ja refinantseeris kõik laenulepingud üheks, kahjuks ei suutnud võetud kohustusi täita. Võlgnik pöördus abi saamiseks võlanõustaja poole. Võlgnik järgib eelarvet, kasutab sooduspakkumisi, et igakuiselt kulusid vähendada, alustas uuel töökohal ning jätkab vastavalt arsti ettekirjutusele raviga.
2 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-3168 Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul võlausaldajate ees kohustusi kokku 22 883,25 eurot. Ühtegi pooleliolevat täitemenetlust võlgniku suhtes ei ole, samuti ei ole tehtud võlgade väljamõistmise kohta kohtulahendeid. Võlgnik on seisukohal, et tema maksejõuetus ei ole ajutine, taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
USALDUSISIKU HINNANG
2.Kohus 07. märtsi 2023 määrusega algatas menetluse ja nimetas X usaldusisikuks Kristo Tederi. Usaldusisik esitas 31.03.2023 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.
3.Usaldusisiku aruande kohaselt võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 22 697,99 euro ulatuses. Võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik töötab ja saab töötasu kuus 850,00 eurot, ülalpidamismakseid summas 250,00 eurot ja peretoetust summas 80,00 eurot, sissetulekud kokku moodustavad 1180,00 eurot. Võlgniku esitatud avalduse kohaselt moodustavad vaid vajalikud väljaminekud kuus 983,00 eurot ja sellest tulenevalt on võlgnik planeerinud igakuiseks kuluks võlgnevuste tasumisel 197,00 eurot kuus.
4.Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõiki võlausaldajate kohustuste täitmiseks. Kohustused ei suurene täitemenetluses ettenähtud tasude võrra ja võlgnikul on võimalus paindlikumalt kohustusi täita, et neid mitte suurendada. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
5.Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Arvestades toimingute suurt arvu, ei ole välistatud selliste võimaluste leidmine edasises menetluses.
6.Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, millest tulenevalt esineb PankrS §-ist 29 lg 1 tulenev alus menetluse raugemiseks. Kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Usaldusisik ei tuvastanud FiMS § 45 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustuste vabastamise menetlus algatamata. Kristo Teder kinnitab, et on nõus jätkama X pankrotihaldurina, kes täidab pankrotimenetluse jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid.
KOHTUISTUNG
7.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 04.04.2023 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik jäi esitatud avalduse juurde. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et tema elukorraldus muutub ja sellega seoses muutuvad sissetulekud ja kulud. Võlgnik kolib lapsega linna elama. Lapse isa poolt makstav elatis kaob ära, sest laps hakkab olema võrdse aja mõlema vanema juures. Võlgnikule on määratud osaline töövõime ja talle makstakse töövõimetushüvitist u 300 eurot, lisaks on ka kuupalk. Riigi poolt lapsetoetus 80 eurot. Kuna kolib linna, siis ei sõltu enam autoga sõitmisest ja need kulud vähenevad. Üür on kõrgem kui eelmises elukohas, aga kommunaalid on madalad, eluasemekulud ei suurene. Tööandja jääb samaks, kuid kuna muutub töö tegemise koht ning võlgnik hakkab õppima uusi tööoperatsioone, siis algab katseaeg uuesti. Töötasu on tunnitasu alusel. Katseajal ei ole lubatud teha ületunde. Pärast katseaega töötasu veidi suureneb. Võlgnik kinnitas, et mängusõltuvust ei ole ja hasartmänge ei mängi. Talle ei ole teada asjaolusid, mille tõttu peaks jätma kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Võlgnik nõustus, et Kristo Teder jätkab tema pankrotihaldurina. Võlgnikul ei ole vastuväiteid usaldusisiku tasu suurusele.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-3168
8.Usaldusisik ärakuulamisel jäi kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlust. Kristo Teder kinnitas nõusolekut hakata täitma pankrotihalduri ülesandeid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
11.Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 22 883,25 eurot. Kõik kohustused on tagamata. Võlgniku sissetulekuks on 1180,00 eurot. Igasugune vara võlgnikul puudub. Võlgnikul on üks alaealine ülalpeetavat, mistõttu võlgniku sissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.
12.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine ega refinantseerimine.
13.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.
14.X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2).
15.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
16.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-3168 kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
17.X usaldusisikuks määratud Kristo Teder on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema pankrotihalduriks nimetamiseks. Kristo Teder vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni.
18.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
19.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
20.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
21.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui pankrotiavaldus 5 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-3168 rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus võlgniku kanda ka maksejõuetusavalduse esitamisega seotud võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv). Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
22.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 § 1 kohaselt on alates 01.01.2023 kuupalga alammäär 725 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 145 eurot. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
23.X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Kristo Teder esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.
24.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas x eurot riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära x( x x eurot + käibemaks). Ülejäänud osas, x eurot (x – x), palub usaldusisik mõista välja võlgnikult. Usaldusisik palub tasu määrata Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-le, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
25.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) ei ületa seaduses sätestatud ülempiiri, see on kooskõlas usaldusisiku kutseoskustega, täidetud ülesannete sisu ja mahuga. Kohus määrab usaldusisiku tasuks x eurot, millele lisandub käibemaks 20% x eurot, kokku x eurot.
26.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-23-3168 põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
27.Kohus leiab, et Xle menetlusabi andmine on põhjendatud. Xl igasugune vara puudub ning tal on ka alaealine ülalpeetav. Võlgnikul ei ole reaalselt vara ka pankrotmenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
28.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi summas x eurot (s.o x tundi x x eurot + käibemaks), mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, x eurot (x – x, summad sisaldavad käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.