5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 25.04.2023 algusega kell 13.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse
2-22-16986 saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-16986.
7.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul alates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
8.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 7 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
9.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
10.Osaühingule WORLDWIDE TRADE võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
11.Kohtumäärus saata teadmiseks menetlusosalistele ja edastada Tartu Maakohtu Kinnistus- ja registriosakonnale.
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.EBD European Broker Deals GmbH esitas kohtule avalduse WORLDWIDE TRADE osaühingu (OÜ) pankroti väljakuulutamiseks. Saksa äriühing EBD European Broker Deals GmbH tellis WORLDWIDE TRADE OÜ-lt Gillette Fusion 8 raseerimisriistade partii summas 24 648 eurot. Võlgnik esitas 07.08.2019 arve nr 18032906 kauba eest ettemaksu tasumiseks. 08.08.2019 kandis võlausaldaja kogu ettemaksu summa võlgniku pangakontole. 12.08.2019 kinnitas võlgnik raha laekumist. Võlgnik pidi korraldama tarne nädala jooksul. Kuna võlgnik jättis oma kohustuse täitmata ja ei ole kaupa isegi täiendava aja jooksul tarninud, teatas võlausaldaja 11.09.2019 ja korduvalt 19.09.2019 lepingust taganemisest ja palus tasutud raha tagastada. 25.10.2019 tagastas võlgnik võlausaldajale 5 000 eurot, pärast seda võlgnik kadus, side temaga oli kaotatud. Käesoleva ajani ei ole võlgnik ülejäänud raha summas 19 648 eurot tagastanud, mille tõttu sattus nimetatud summas võlgnevusse. 14.09.2022 saatis võlausaldaja lepingulise esindaja kaudu võlgnikule e-posti teel ja 16.09.2022 tähitud kirjaga pankrotihoiatuse, milles, tuginedes PankrS § 10 lg 2 p-le 1, hoiatas kavatsusest
2-22-16986 esitada pankrotiavalduse andes tähtaega võlgnevuse kustutamiseks kuni 26.09.2022. Käesoleva ajani pole võlgnik ühtegi makset teinud. Võlgnik pankrotihoiatusele vastuväiteid ei esitanud. Kontakt võlgnikuga puudub. Tähitud kiri on 10.10.2022 võlausaldajale tagastatud. Seisuga 12.10.2022 ei ole võlgnik 2019.a, 2020.a ja 2021.a majandusaasta aruandeid esitanud, seoses millega tegi äriregister 31.03.2022 võlgnikule registrist kustutamise hoiatusmääruse. Infoportaali www.teatmik.ee andmetel puudub võlgnikul tavapärane majandustegevus. Kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara. Äriregistri andmete kohaselt puudub võlgnikul osalus teistes äriühingutes. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna käesoleva asja puhul on võlaõiguslike suhete pooled erinevate riikide subjektid, siis tuleb esialgselt selgeks teha, millise riigi materiaalõigus kuulub kohaldamisele vaidluse lahendamisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17.06.2008 määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma I määrus) art 3 lg 1 ls 1 järgi lepingu suhtes kohaldatakse lepingupoolte valitud õigust. Proforma arvest tulenevalt juhindusid pooled Eesti õigusest. Seega kohaldub poolte vaidlustele üldjuhul Eesti õigus. Samas Rooma I määruse art 4 lg 1 p „a“ järgi kui lepingu suhtes kohaldatavat õigust ei ole valitud vastavalt artiklile 3, reguleeritakse kauba müümise leping selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht. Müüja harilik viibimiskoht on Eestis ja seega kohaldub poolte suhetele igal juhul Eesti õigus. Kuna käesoleva ajani ei ole võlgnik tagastanud võlausaldajale 19 648 eurot, nõuab võlausaldaja võlgnikult kohustuse täitmist ja võlgnevuse summas 19 648 eurot tasumist. Kuna pooled ei leppinud kokku eraldi lepinguga viivise määras, peab võlgnik tasuma viivist seaduse alusel. CISG art 84 lg 1 sätestab, et kui müüja on kohustatud tagastama hinna, peab ta ka maksma sellelt protsente, arvates hinna tasumise päevast. CISG-is ei ole müügilepingu rikkumisega seotud rakendatavaid õiguskaitsevahendeid ammendavalt reguleeritud. Seega viivise arvutamisel ja sissenõudmisel kohaldatakse ka Eesti riigisisese asjakohaseid sätteid. CISG art 84 lg-s 1 nimetatud protsendid on viivitusintressi (ehk viivis) VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlausaldaja tasus ostuhinna 08.08.2019 seega, CISG art 84 lg-s 1 sätestatut arvestades, on võlgnik kohustatud maksma seisuga 10.11.2022 sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist raha tagastamisega viivitamise eest alates 08.08.2019 kuni 10.11.2022 summas kokku 5 211.20 eurot. Võlausaldaja palub võlgniku pankrot välja kuulutada.
2.06.12.2022 määrusega võttis Harju Maakohus EBD European Broker Deals GmbH avalduse WORLDWIDE TRADE OÜ pankroti väljakuulutamiseks menetlusse ja kohustas pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 2000 eurot. EBD European Broker Deals GmbH on 10.01.2023 tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 11.01.2023 määrusega kohustas kohus võlgnikku pankrotiavaldusele vastama.
2-22-16986
Kohtumäärus õnnetus võlgniku seaduslikule esindajale kätte toimetada alles 02.02.2023. Võlgnik pankrotiavaldusele vastanud ei ole. 08.02.2023 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Ott Lepmets.
3.Ajutine pankrotihaldur on 15.03.2023 esitanud kohtule oma aruande. Aruande kohaselt ei õnnestunud ajutisel pankrotihalduril tuvastada võlgnikul positiivse vara olemasolu või selle suurust. Sellest hoolimata on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku kohustuste suurus on vähemalt 27 329.52 eurot. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud, kuid usub, et maksejõuetuse võis põhjustada juhatuse liikme kohustuste rikkumine või ka kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur analüüsis äriregistris saadaolevaid võlgniku majandusaasta aruandeid. Viimane neist oli esitatud 2018. aasta kohta. Aruande kohaselt oli tegemist kaupu vahendava ettevõttega, kus oli kaks töötajat. Võlgnik tegutses alates 2014. a. Võlgnikul oli edukas ja maksejõuline ettevõte. Võlgniku kasum 2018. a oli 92 264 eurot, jaotamata kasum kokku oli 232 523 eurot. Võlgniku materiaalse põhivara suurus oli 41 969 eurot (eelkõige masinad ja seadmed). Kohustiste summa oli kokku 132 285 eurot. Paraku leiab ajutine pankrotihaldur, et eelnimetatud info pinnalt ei ole võimalik teha mingeid olulisi järeldusi. Andmed on üle nelja aasta vanad ning ettevõtet võis mõjutada ka koroonakriis ja eriolukord. Ajutine pankrotihaldur ei ole saanud ligipääsu raamatupidamisdokumentidele ega mis tahes muule aruandlusele. Lisaks nähtub muudest asjaoludest, et ettevõte on tegevuse ka reaalselt lõpetanud. Ajutine pankrotihaldur võttis ühendust juhatuse liikme ja ainuosaniku R. V. (xxxx), kuid sai ühendust alles käesoleva dokumendi esitamise päeval. R. V. on ainuomanik alates 28.01.2020 ning juhatuse liige alates 01.04.2022. E-äriregister näitab tegeliku kasusaajana küll J. K.i (xxxx), kuid tegemist on majandusaasta aruandest tuleneva infoga. J. K. võõrandas oma osa 28.01.2020 ning puudub põhjus väita, et ta oleks hetkel tegelik kasusaaja. R. V. väitis ajutisele pankrotihaldurile, et elab välismaal1 ning vastab halduri päringule aprilli alguses, kui Eestisse jõuab. Ajutine pankrotihaldur tegeleb jätkuvalt suhtluse ja info kogumisega ka pärast käesoleva aruande esitamist. Ajutine pankrotihaldur sai ühendust ka R. V., kes oli juhatuse liige perioodil 16.04.2020 – 01.04.2022. R. V. kinnitas kirjavahetuses, et tal ei ole kunagi olnud ülevaadet võlgniku käekäigust, tehingutest ja muust ning et võlgnik „kirjutati tema nimele“ üksnes R. V.i palvel. R. V. kinnitas täiendavalt, et talle ei antud üle võlgniku vara, ligipääsu pangakontodele, ega mis tahes raamatupidamisdokumente. Tavakeeli öeldult on seega tegemist „tankistiga“. Ajutisel pankrotihalduril ei ole põhjust uskuda, et R. V. või keegi teine tegutses samal ajal aktiivselt ja nõuetekohaselt juhatuse liikme ülesannetes. Järelikult on eluliselt usutav, et võlgniku tegevus on lõppenud, varad võõrandatud, kuid kohustused täitmata. Eelnimetatud andmete puudulikkusest tulenevalt ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik võtta seisukohta majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste, tagasivõitmise või tagasinõudmise, töötajate kvalifikatsiooni ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta ega esitada korrapärast finantsanalüüsi. Tõenäoliselt ei ole see võimalik.
2-22-16986 Ajutine pankrotihaldur tegi päringud suurematesse Eestis tegutsevatesse krediidiasutustesse (Bigbank AS, AS Citadele banka Eesti filiaal, Coop Pank AS, Holm Bank AS, AS LHV Pank, Luminor Bank AS, Swedbank AS, AS TBB Bank, TF Bank AB Eesti filiaal, AS Inbank). Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgnikul olid kontod Citadele banka Eesti filiaalis ning ASis LHV Pank. Citadele banka Eesti filiaali kontot kasutati laenu võtmiseks ja tagasimaksmiseks ning see sulgeti 30.10.2020. AS Xxxx oli võlgnikul kokku kuus kontot, mis suleti 26.08.2020, kuid viimase viie aasta jooksul kasutati neist üksnes kolme: xxxx, xxx, xxxx. Kontode analüüsimisel nähtub, et peamine tegevus toimus kontol xxxx. Nimetatud kontolt kanti raha kontodele xxxx ja xxxx, mida kasutati vähem ning nähtavasti igapäevasteks tegevusekuludeks (eeldusel, et kulud olid seotud äritegevusega) ning millelt võeti ka sularaha. Kontodelt nähtub, et veel 2019. aastal kasutati kontosid igapäevaselt ja aktiivselt, kuid tegevus lõppes järsult 2020. a alguses. Kontode jääk oli nende sulgemisel 0 eurot. Kokkuvõttes ei ole võlgnikul Eesti pangakontodel raha. Ajutine pankrotihaldur ei usu, et raha on säilinud sularahana. Puudub ülevaade võlgniku käitumisest oma kunagi eksisteerinud varade ja nõudeõigustega. Ajutine pankrotihaldur tegi päringu Maksu- ja Tolliametile osas ning tuvastas, et võlgnikul on maksuvõlg 60.54 eurot ning tasumata trahv 200 eurot. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esitatud andmetel on võlgniku suhtes käimas kokku neli täitemenetlust erinevate võlausaldajate poolt, kokku nõuete jäägiga 2169.78 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole täitemenetluses esitatud nõuded aegunud. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt nõuab ta 19 648 euro tagastamist, 10.11.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 5 211.20 eurot ning sissenõudmiskulusid summas 40 eurot. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi seega vähemalt summas 27 329.52 eurot. Kokkuvõttes on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd olemasoleva vara arvel ei ole võimalik täita kõiki kohustusi. Võlgniku tegevus on lõppenud ja maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgniku maksejõuetuse põhjus ei ole selge, kuid välistada ei saa juhatuse liikmete poolt nende kohustuste rikkumist, seejuures teadvalt ja tahtlikult. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud tagasivõidetava vara olemasolu ega tagasinõudeid, kuid ei välista nende olemasolu. Tõenäoliselt eksisteeriksid juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõuded, mis ei oleks veel aegunud. Ajutine pankrotihaldur ei tuvastanud vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulud. Ajutine pankrotihaldur leiab, et menetlust ei tuleks raugemisega lõpetada, kuivõrd võlausaldaja deposiiti ei ole ära kasutatud ning selle arvel on võimalik täita ka pankrotihalduri ülesandeid.
4.17.03.2023 edastas kohus pankrotihalduri poolt esitatud aruande e-posti teel võlgnikule. Pankroti aruandes esitas muuhulgas pankrotihaldur kohtule ka tasu väljamõistmise taotluse, millele kohus ootas võlgniku seisukohta hiljemalt 23.03.2023. Võlgnik omapoolset seisukohta kohtule esitanud ei ole.
2-22-16986
II Kohtu põhjendused
6.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa või kui kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus.
7.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele.
8.Võlausaldaja EBD European Broker Deals GmbH pankrotiavalduse kohaselt tellis saksa äriühing EBD European Broker Deals GmbH WORLDWIDE TRADE OÜ-lt Gillette Fusion 8 raseerimisriistade partii summas 24 648 eurot. Võlgnik esitas 07.08.2019 arve nr 18032906 kauba eest ettemaksu tasumiseks. 08.08.2019 kandis võlausaldaja kogu ettemaksu summa võlgniku pangakontole. 12.08.2019 kinnitas võlgnik raha laekumist. Võlgnik pidi korraldama tarne nädala jooksul. Kuna võlgnik jättis oma kohustuse täitmata ja ei ole kaupa isegi täiendava aja jooksul tarninud, teatas võlausaldaja 11.09.2019 ja korduvalt 19.09.2019 lepingust taganemisest ja palus tasutud raha tagastada. 25.10.2019 tagastas võlgnik võlausaldajale 5 000 eurot, pärast seda võlgnik kadus, side temaga oli kaotatud. Käesoleva ajani ei ole võlgnik ülejäänud raha summas 19 648 eurot tagastanud, mille tõttu sattus nimetatud summas võlgnevusse. Lisaks põhinõudele nõuab võlausaldaja CISG art 84 lg-s 1 nimetatud protsendid on viivitusintressi (ehk viivis) VÕS § 113 lg 1 tähenduses VÕS § 94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Võlausaldaja tasus ostuhinna 08.08.2019 seega, CISG art 84 lg-s 1 sätestatut arvestades, on võlgnik kohustatud maksma seisuga 10.11.2022 sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist raha tagastamisega viivitamise eest alates 08.08.2019 kuni 10.11.2022 summas kokku 5 211.20 eurot. Võlgnik ei ole esitanud vastuväidet võlausaldaja nõudele. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlausaldaja nõude puudumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldaja on tõendanud oma nõude suuruses, aluse ja täitmise tähtaja, võlgnik ei ole võlausaldaja nõudele vastu vaielnud ning ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud andmeid, mis välistaksid võlausaldaja nõude, siis on võlausaldaja tõendanud nõude olemasolu PankrS § 10 lg 1 ja 4 kohaselt.
2-22-16986 Võlausaldaja on seoses võlgniku majandusliku olukorraga toonud välja järgmised asjaolud: võlgnik jättis oma kohustuse täitmata ja ei ole tarninud kaupa isegi täiendava aja jooksul; võlausaldaja taganes lepingust 11.09.2019 ja korduvalt 19.09.2019 ja palus tasutud raha tagastada. 25.10.2019 tagastas võlgnik võlausaldajale 5 000 eurot, pärast seda võlgnik kadus, side temaga oli kaotatud. Käesoleva ajani ei ole võlgnik ülejäänud raha summas 19 648 eurot tagastanud; 14.09.2022 saatis võlausaldaja lepingulise esindaja kaudu võlgnikule e-posti teel ja 16.09.2022 tähitud kirjaga pankrotihoiatuse, milles, tuginedes PankrS § 10 lg 2 p-le 1, hoiatas kavatsusest esitada pankrotiavalduse andes tähtaega võlgnevuse kustutamiseks kuni 26.09.2022. Käesoleva ajani pole võlgnik ühtegi makset teinud. Võlgnik pankrotihoiatusele vastuväiteid ei esitanud, kontakt võlgnikuga puudub, tähitud kiri on 10.10.2022 võlausaldajale tagastatud; seisuga 12.10.2022 ei ole võlgnik 2019.a, 2020.a ja 2021.a majandusaasta aruandeid esitanud, millest tulenevalt on võlgnikule 31.03.2022 tehtud registrist kustutamise hoiatusmääruse; infoportaali www.teatmik.ee andmetel puudub võlgnikul tavapärane majandustegevus; kinnistusraamatu andmetel puudub võlgnikul kinnisvara; äriregistri andmete kohaselt puudub võlgnikul osalus teistes äriühingutes.
9.Võlgnikul puudub teadaolev vara. Bigbank AS-is, Coop Pank AS-is, Holm Bank AS-is, Luminor Bank AS-is, Swedbank AS-is, AS-is TBB Bank, TF Bank AB Eesti filiaalis, AS-is Inbank puuduvad võlgnikul kontod. Citadele banka Eesti filiaalis ning AS-is LHV Pank olnud kontod on suletud, kontode jääk oli sulgemise hetkel 0 eurot. Puuduvad andmed sularaha olemasolu kohta. Puudub ülevaade võlgnikule kuulunud varade ja nõudeõiguste käsutamise kohta. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 27 329.52 eurot. Registrile on esitatud võlgniku viimane majandusaasta aruanne 2018. a kohta, 2019. a 2020. a, 2021. a majandusaastate aruanded on registrile esitamata. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Puuduvad andmed, võlgniku majandustegevuse jätkamise võimalikkuse kohta. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esitatud andmetel toimub võlgniku suhtes kokku neli täitemenetlust , mis on alustatud erinevate võlausaldajate poolt, nõuete jääk kokku on 2169.78 eurot, ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole täitemenetluses esitatud nõuded aegunud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on täitmata kohustusi vähemalt 27 329.52 eurot ja võlgniku puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, siis on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
10.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutine pankrotihaldur on aruandes välja toonud, et võlgnik ei ole täitnud oma teabeandmise ja koostöökohustust, millest tulenevalt ei ole teada maksejõuetuse tekkimise põhjused. Ajutine pankrotihaldur ei välista, et võlgiku maksejõuetuse võis põhjustada juhatuse liikme kohustuste rikkumine või ka kuriteo tunnustega tegu.
2-22-16986
Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise periood ei olnud piisav asjaolude väljaselgitamiseks, võlgniku juhatuse liige ei täitnud teabe andmise kohustust ja esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod ning luua võimalus vajadusel vastavate nõuete esitamiseks.
11.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et kuna talle pole võimaldatud juurdepääsu võlgniku dokumentatsioonile, siis puudub tal informatsioon vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Kohus leiab, et kuna ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise periood ei ole piisav asjaolude väljaselgitamiseks ja võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud teabe andmise kohustust, siis tuleb pankrotimenetluses esinevate vara tagasivõitmise ja –nõudmise ning muude nõuete esitamise võimaluste välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
12.Ott Lepmets on andnud nõusoleku enda nimetamiseks WORLDWIDE TRADE osaühingu pankrotihalduriks.