Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-20-1836 5432 eurot 86 senti ning edasi võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise 27 698 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt kuni nõude täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale Narva linnas aadressil A-A.Tiimanni 3 ja A-A. Tiimanni 3e asuvad kinnisasjad. Kostjale I kuulub naaberkinnisasi aadressil A-A. Tiimanni J1. Kostja I lasi ehitada oma kinnisasjale 279 m pikkuse tänava, mis piirneb vahetult hagejale kuuluva kinnisasjaga. Kostja I kooskõlastas ehitustööde aluseks oleva põhiprojekti ning väljastas 28. juunil 2017 ehitusloa tänava ehitamiseks. Kostja I ei teavitanud hagejat projekti koostamisest ega ehitustööde alustamisest. Ehitustöid tegi kostjaga I 30. juunil 2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel peatöövõtjana Lemminkäinen Eesti AS (hilisema ärinimega YIT Infra Eesti AS), mis on 25. jaanuaril 2019 ühinenud kostjaga II. Ehitusööde käigus varises 23. augustil 2017 kokku umbes 30 m pikkune osa hagejale kuuluval kinnisasjal paiknevast raudbetoonpaneelidest piirdeaiast, mis eraldas hageja kinnisasja kostja I kinnisasjast. Kostja II paigaldas seejärel varisenud piirdeaia osa asemele ajutise piirdeaia. Hagejale tekkis kostjate tegevuse tõttu varaline kahju (VÕS § 127, § 128 lg-d 2 ja 3), mis seisnes piirdeaia taastamise kuludes. Hageja esitatud hinnapakkumise järgi oli raudbetoonpaneelidest piirdeaia taastamise maksumus 27 698 eurot 33 senti (sh käibemaks). Kostjad keeldusid piirdeaia osa taastamisest ja taastamise kulude hüvitamisest. Hageja arvates olid kostja I kui naaberkinnisasja omanik ja kostja II kui kutsetegevuse raames tegutsev ehitusettevõtja süüdi hagejale õigusvastases kahju tekitamises (VÕS §-d 1043, 1045 ja 1050). Kostja I rikkus tööde projekteerimisel ja ehitustööde tellimisel ehitusseadustiku (EhS) sätteid (sh EhS §-d 5, 7, 10 ja § 31 lg 3) ning üldist hoolsuskohustust. Kostja II rikkus tööde tegemisel ehitusprojekti tingimusi ning ohutu ehitamise nõudeid. Kostja I kui naaberkinnisasja omaniku käibekohustuse hulka kuulus hageja arvates kohustus tagada ohutus ka naaberkinnisasjadel, sh hageja kinnisasjale, varale ja seal viibivatele isikutele ning võtta tarvitusele kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed nimetatud kahju vältimiseks. Kostja I pidi hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et ta oma kinnisasja omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Naaberkinnisasjal piirdeaia olemasolu ja selle seisundi arvestamata jätmisel ning hageja kui naaberkinnisasja omaniku projekteerimismenetlusse kaasamata jätmisel põhjustati hagejale kahju. Kostja I tööde tellijana vastutab kostja II õigusvastase tegevusega hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 132 lg 2 alusel. Kostja II rikkus hageja arvates ehitustööde tegemisel ohutu ehitamise nõudeid. Kostja II tegevus ehitamisel ei olnud asjatundlik põhjusel, et vaatamata projektis, töövõtulepingus ja ehitusseadustikus sätestatud kohustustele, ei arvestanud kostja II enne tööde alustamist olemasoleva olukorraga, ei teavitanud hagejat kui naaberkinnisasjade omanikku alustatavatest ehitustöödest ega taganud naaberkinnisasja omaniku vara ohutust. Tööde tegemisel jättis kostja II arvestamata, et ehitustööde kohas asus naaberkinnisasjale kuuluv piirdeaed, mis võis olla ehitusmehhanismide käivitamisel varisemisohtlik, ning ei rakendanud meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Lisaks pidi kostja II kontrollima ehitusprojekti kui kostja I juhise sobivust kostja I soovitud eesmärgi täitmiseks. Eelmärgitut arvestades pidi kostja II kui tööde vahetu tegija ja kahju tekitaja hüvitama hagejale tekitatud kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ning § 127 lg-te 1 ja 4 alusel.

2(11)

2-20-1836 Kostja I arvates ei rikkunud ta seadusest tulenevat kohustust (VÕS § 1045 lg 1 p 7) ja ehitustegevus ei olnud õigusvastane. Asjaolu, et ehitustöid tehti kinnisasjal, mis oli vahetus läheduses hageja kinnisasjadele, ei anna alust väita, et kostja I või kostja II tegevus oli õigusvastane. Isegi kui kostjad jätsid hageja ehitustöödest teavitamata õigusvastaselt, ei olnud väidetav tegu põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Hagejale kuuluva varisemisohtliku piirdeaia kokkuvarisemine ei olnud tingitud ehitusprojekti koostamisest ega ehitustöödest teavitamata jätmisest. Ehituseksperdi arvamusest nähtuvalt oli aed tugevalt amortiseerunud juba enne ehitustööde algust ning selle konstruktsioon ebarahuldavas olukorras ja varinguohtlik. Seega oli piirdeaia kokkuvarisemise põhjustanud selle mitterahuldav seisund, mitte vahetus läheduses toimunud ehitustööd. Isegi kui kostja I pidi olema vastutav hagejale tekkinud kahju eest, ei tekkinud hagejale 27 698 euro 33 sendi suurust kahju. Hageja võimalik teoreetiline kahju varisenud kuue betoonpaneeli taastamistööde eest ei saanud kostja I hinnangul olla suurem kui 6155 eurot 18 senti. Hagejal oli kostja I arvates võimalik kahju tekkimist vältida ning kahjuhüvitist tuli oluliselt vähendada tulenevalt hageja enda käitumisest (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Hageja ei täitnud ehitise omanikuna EhS §-des 6, 16 ja 19 sätestatud kohustusi, mistõttu oli hagejale kuuluv ehitis amortiseerunud ja muutunud varinguohtlikuks. Hageja ise ei võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid selleks, et tagada piirdeaia korrashoid ja ohutus ning vältida kahju tekkimist. Kostja I arvates ei olnud ta kahju tekkimises süüdi, ta ei käitunud hooletult, rääkimata raskest hooletusest või tahtlusest (VÕS § 104 lg-d 1–3), ning ta ei jätnud käibes vajalikku hoolt järgimata. Kostja II arvates ei olnud tema tegevus õigusvastane ega süüline. Hageja ei tõendanud kostja II tegevuse õigusvastasust lepingu täitmisel ning hageja viited kostja II poolsele ehitusprojekti tingimuste ning õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele olid paljasõnalised ja alusetud. Ehitustöid ei kavandatud ega tehtud hagejale kuuluval maal, töid ei tehtud piirirajatistega ega olnud plaanis piirdeaeda ka likvideerida. Seega polnud hageja isik, keda oleks projekti seletuskirja kohaselt pidanud ehitustöödest teavitama. Kostja II tegi ehitustööd lepingule lisatud projekti järgi. Projekti üheski osas ei sätestatud ehitajale eraldiseisvaid kohustusi või soovituslikke meetmeid ehitusobjektiga paralleelselt paikneva piirdeaia kohta. Kostja II tegi tänavavalgustuse kaablite paigaldamise ja valgustiposti jalandite paigaldustööd tavapärase hoolsusega, taotledes sh enne tööde alustamist selleks vajaliku kaeveloa. Ehitustehniliselt halvas seisukorras ja varisemisohtliku ehitise omanikuna eiras hageja ehitusseadustikust tulenevaid ehitise omaniku kohustusi, mistõttu oli põhjendatud kahjunõude vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel nullini. Kostja II arvates sai piirdeaia varisenud osa taastamine maksta kokku 5110 eurot (lisandub käibemaks) ning kostjalt II välja nõutav kahjuhüvitis ei saanud ühelgi juhul ületada tuhandet eurot. Lisaks oli hageja kostja II arvates valesti võtnud kahjuhüvitise arvutamisel aluseks käibemaksuga summa. Hagejal ei olnud kostja II arvates alust nõuda viivise tasumist kahju aluseks oleva sündmuse toimumisest arvates. Hageja kandis kahju alles hetkel, mil ta ehitustööde eest tasus. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud hageja selliseid kulutusi teinud ning kostja II paigaldatud ajutise piirdeaiaga oli aia funktsioon täielikult tagatud.

3(11)

2-20-1836 paigaldamisega taastas kostja II piirdeaia põhilise funktsiooni: takistada võõrastel hageja territooriumile sattumist ja säilitada hageja territooriumil asuvat vara. Maakohus nõustus kostjatega, et hageja jättis ehitise omanikuna täitmata EhS §-des 6, 16 ja 19 sätestatud kohustused, mis viis selleni, et hagejale kuuluv ehitis oli amortiseerunud ja muutunud varinguohtlikuks. Hageja ei saanud nõuda kahjuna võimalikke kulutusi uue piirdeaia rajamiseks, sest see oleks olnud vastuolus VÕS §-s 132 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kuna kahju olemasolu ei ole tõendatud, ei pidanud maakohus vajalikuks tuvastada ka kostjate vastutuse muude elementide esinemist. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jättis maakohus menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda.

2-20-1836 teavitamata jätmisest, vaid ilmselt sellest, et piirdeaia konstruktsioon ei olnud stabiilne ja ehitis ei olnud ohutu enne ehitustööde alustamist. Hageja võimalik teoreetiline kahju sai olla kokku varisenud kuue betoonpaneeli taastamistööde maksumus, st mitte suurem kui 6155 eurot 80 senti. Ka kostja II esitatud hinnapakkumise järgi läinuks kasutatud betoonelementidest piirdeaia varisenud osa taastamine maksma 5110 eurot (lisandub käibemaks).

5(11)

2-20-1836 Olukorras, kus hageja oli käibemaksukohustuslane ja tal oli õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei olnud hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest sai järeldada, et tal ei olnud võimalik piirdeaia parandamise kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata. Seetõttu ei saanud käibemaksu hüvitatava kahju hulka arvata. Ringkonnakohtu hinnangul esinesid ka kostjate delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse teised elemendid. Kostja II tegevus oli ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Teise isiku omandi kui VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb VÕS § 1045 lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane (tagajärje õigusvastasuse teooria). Kostja II tegevus (kaevetöö), mis oli hageja õigushüve kahjustamise vahetu põhjus, tuli ringkonnakohtu hinnangul lugeda VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks. Kostja II tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), samuti oli kogu kahju VÕS § 127 lg 2 alusel hüvitatav. Kostjad ei tõendanud, et piirdeaed oleks varisenud ka siis, kui kostja II ei oleks selle vahetus läheduses kaevetöid teinud. Kostja II oli kahju põhjustamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Kostja II oli oma kohustuste täitmata jätmisel vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kostja II ei tõendanud, et esinesid tema vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 1050 lg 2), st et kirjeldatud rikkumine oli subjektiivselt vabandatav. Kostja II tegi kahju põhjustanud ehitus- ja kaevetöid oma majandustegevuse raames. Asjaolu, et kostja II tegi töid ehitusprojekti alusel, ei vabastanud teda vastutusest hageja ees. Kuna kostja II tegi kaevetöid kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu ning selle raames kostjalt I saadud juhiste (s.o ehitusprojekti) alusel, vastutas kostja I VÕS § 1054 lg 3 järgi tööde tegemisel hagejale tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest. Kostja I enda süü ei olnud tema vastutuse seisukohalt oluline (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-08, p 16;

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

2-20-1836 Kostja I arvates kohaldas ringkonnakohus valesti VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5. Ringkonnakohtu otsusest jäi kostja I arvates ebaselgeks, milline konkreetne kostja I tegu või toiming tehti õigusvastaselt. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja I tegu või toiming sõidutee ehitamisel oli õigusvastane. Deliktikoosseisu tõendamisel peab kannatanu tõendama kahju tekitaja tegevuse või tegevusetuse õigusvastutust. Sõiduteed ehitati üksnes kostja I kinnisasjal. Hageja kinnisasjad ei olnud üldse sõidutee ehitamise tsoonis. Kostja I tellis ehitusprojekti koostamise pädevalt isikult, projekt koostati nõuetekohaselt ja selle alusel väljastati ehitusluba sõidutee ehitamiseks. Kostja II oli ehitama pädev ja lugupeetud isik. Kostja I ei rikkunud ehitise omaniku kohustusi ja tagas ehitusprojekti koostamise, ehitustööde tegemise ja omanikujärelevalve ehitustööde üle. Eelnevast tulenevalt jääb ebaselgeks, milles ikkagi seisnes kostja I tegevuse või tegevusetuse seadusvastasus. Sõidutee ehitamise ettevalmistamisel (projekteerimistingimuste väljaandmisel, ehitusprojekti koostamisel ja ehitusloa väljaandmisel) tegutses kostja I kui kohalik omavalistus haldusorgani rollis. Juhul, kui kostja I rikkus hageja arvates ehitusseadustikuga ettenähtud nõudeid, siis tuli hageja kahjunõue kostja I vastu esitada riigivastutuse seadusega ettenähtud alustel ja RVastS § 17 lg-s 1 ettenähtud korras halduskohtule. Ehitusseadustikus puudub ehitise omaniku kohustus kooskõlastada ehitusprojekt ehitusplatsil paiknevate naaberkinnisasjade omanikega. EhS § 42 lg 7 p 2 kohaselt võib ehitusloa väljaandmiseks pädev organ (kohalik omavalitsus) ehitusloa väljaandmise menetluses (haldusmenetluses) küsida naaberkinnisasjade omanikelt ehitusloa eelnõu kohta arvamuse avaldamist, juhul kui haldusorgan leiab, et ehitusluba võib puudutada naaberkinnisasjade omanike õigusi või huve. Kostja I arvates ei olnud tuvastatud, milline konkreetne kostja I tegevus või tegevusetus põhjustas piirdeaia varingu. Sõidutee ehitamisel kasutatava tehnika valiku tegi ehitaja, lähtudes enda kogemusest. Kostja I ei andnud kostjale II käsku kasutada sõidutee ehitamisel rasket ehitustehnikat. Tellija ei saa dikteerida töövõtjale, kuidas töövõtja peab saavutama töövõtulepinguga seatud eesmärgi, eriti juhul, kui töövõtja tegutseb kutse- või majandustegevuses. Juhul, kui hageja piirdeaia varingu oli tõesti põhjustanud kostja II kasutatud raske ehitustehnika, valis tehnika tööde tegemiseks üksnes kostja II. Selle tõttu puudus igasugune põhjuslik seos kostja I tegevuse või tegevusetuse ja hageja piirdeaia varingu vahel. Ringkonnakohus rikkus ka menetlusõiguse norme, jättes täitmata TsMS § 442 lg-ga 8 kehtestatud põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohus oli TsMS § 442 lg 8 järgi kohustatud enne kohtuotsuse rajamist asjas esitatud asjatundja arvamusele andma hinnangu, kas tegemist oli ikka asjatundja arvamusega TsMS § 232 lg 3 mõttes või oli tegemist tunnistaja kirjalike ütlustega.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7(11)

2-20-1836 uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kostja I kassatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohtu otsus jääb muutmata ja on jõustunud osas, milles hagi kostja II vastu rahuldati.

2-20-1836 anda töövõtjale juhiseid, vaid oluline on, et tellijal on ka tegelikult kontroll töövõtja üle. Tellija kontroll töövõtja üle saab eelkõige seisneda töövõtjale konkreetsete juhiste andmises töö tegemise viisi või tingimuste kohta, nt kohustuses kasutada töö tegemisel kindlaid materjale, töövõtteid või meetodeid. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu (VÕS § 635 lg 1). Töövõtulepingu kohaselt on töövõtja põhikohustus saavutada kokkulepitud tulemus. Töövõtusuhtes kannab kokkulepitud tulemuse saavutamise riski üldjuhul töövõtja. Töövõtuleping võib siiski sisaldada ka kokkuleppeid selle kohta, kuidas töövõtja tulemuse saavutamiseks vajalikke toiminguid tegema peab. Nii on ehituse töövõtulepingu puhul töövõtja kohustatud ehitustöid tegema vastavalt ehitusprojektile, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid (EhS § 12 lg 1). Ehitusprojekt sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet ning peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust (EhS § 13 lg 1). Ehitusprojekti kohaselt peab olema muuhulgas võimalik ehitada ning kontrollida ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust (EhS § 13 lg 2). Asjaolu, et tellija on tellinud ja andnud töövõtjale üle ehitustööde tegemiseks nõutava ehitusprojekti, ei tähenda siiski, et tellijal on kontroll töövõtja käitumise üle VÕS § 1054 lg 3 tähenduses. Seda tingimust ei saa lugeda täidetuks ka juhul, kui tellija on kohustatud tagama ehitamise üle omanikujärelevalve (EhS § 19 lg 1 p 5 ja § 20) ning on selle kohustuse nõuetekohaselt täitnud. Tellija kontroll töövõtja käitumise üle VÕS § 1054 lg 3 tähenduses eeldab, et tellija on andnud tegevuse kohta, millega tekitati kolmandale isikule õigusvastaselt kahju, konkreetsed juhised, eelkõige, millisel viisil tuli töid teha, ja töövõtja neid tellija juhiseid ka järgis. Olukorras, kus ringkonnakohus on lugenud hageja õigushüve kahjustamise vahetuks põhjuseks kostja II kaevetööd aiapostide vahetus läheduses, pidanuks hageja kostja I vastu nõude maksmapanekuks VÕS § 1054 lg 3 alusel muuhulgas tõendama, et kostja I andis kostjale II täpsed juhised kaevetööde tegemiseks, sh selle, kui täpsed juhised kaevetööde tegemiseks sisaldusid kostjale II üleantud ehitusprojektis, samuti selle, et kostja II neid juhiseid kaevetööde tegemisel järgis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada VÕS § 1054 lg 3 kohaselt tellija vastutuse eelduseks olevaid asjaolusid ja anda võimalus esitada selle kohta uusi tõendeid. Kostja I vastutust VÕS § 1054 lg 3 alusel tuleb hinnata sõltumata asjaolust, et kostja II suhtes on hagi rahuldav kohtulahend jõustunud.

9(11)

2-20-1836 Käesolevas asjas tugines hageja oma hagis sellele, et kostja I on rikkunud EhS § 7, § 10 ja § 31 lg-t 3, ning viitas lisaks ka EhS §-le 5. EhS § 7 kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus ehitusseadustikus reguleeritud tegevuses. EhS § 10 näeb ette asjatundlikkuse põhimõtte. EhS § 10 lg 1 kohaselt peab isik asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Sama sätte teise lõike kohaselt peab asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik täitma selgitamiskohustust. Selgitamiskohustus hõlmab nii info andmist oma tegevusega seotud küsimustes kui ka asjassepuutuvate isikute teavitamist asjaoludest, mis mõjutavad ehitise ohutust, selle vastavust nõuetele ja kasutamise otstarbele. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt peab asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik tegema koostööd teiste ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel osalevate isikutega, et tagada ehitamise ratsionaalsus ning ehitusprojekti osade kokkusobivus ja ehitise osade koostoimimine. EhS § 31 reguleerib projekteerimistingimuste menetlust, selle sätte kolmanda lõike kohaselt kaasab pädev asutus menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku. EhS § 5 kohaselt on ehitusprojekt projekteerimise käigus koostatud dokument või dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet. Asjakohasel juhul kajastab ehitusprojekt ka ehitise kasutamiseks ja korrashoiuks vajalikku teavet. Kolleegiumi hinnangul ei ole need normid kaitsenormideks VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 mõttes, sest eelnimetud sätete eesmärgiks ei ole kaitsta hagejat kahju eest, mille eest ta kostjalt I hüvitist nõuab. Tegemist on eelkõige ehitisele ning selle projekteerimisele ja ehitamisele kehtestatud avalik-õiguslike kohustustega. See ei välista hea ehitustava ning ehitise ohutuse arvestamist töö vastavuse hindamisel lepinguga kokkulepitud nõuetele.

2-20-1836

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.