Aktsiaseltsi NARVA AUTO hagi Narva linna ja AS-i YIT Eesti vastu 27 698 euro 33 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 14. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aktsiaseltsi NARVA AUTO apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind
35 347 eurot 6 senti
Kohtuistungi toimumise aeg
22. märts 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): Aktsiaselts
NARVA
AUTO (registrikood 10128184), lepinguline esindaja Igor Sumarok Kostja (vastustaja): Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu), lepinguline esindaja Julia Tuštšenko Kostja (vastustaja): AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline esindaja Armin Lastovets
1(15)
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 14. septembri 2021. a otsus osas, milles kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada, samuti muuta sellega seoses poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses.
2.Mõista Narva linnalt ja AS-ilt YIT Eesti solidaarselt Aktsiaseltsi NARVA AUTO kasuks välja kahjuhüvitis 10 645 eurot 83 senti, sellelt summalt
18.aprilli 2022. a seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 3343 eurot 67 senti ning alates 19. aprillist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt (10 645 eurot 83 senti) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõude tasumata osalt kuni kohustuste kohase täitmiseni.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Jätta poolte mõlemas kohtuastmes (maa- ja ringkonnakohtus) kantud menetluskuludest 62% Aktsiaseltsi NARVA AUTO kanda ning 38% Narva linna ja AS-i YIT Eesti kanda. Narva linn ja AS YIT Eesti vastutavad Aktsiaseltsi NARVA AUTO menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts NARVA AUTO (hageja) esitas 3. veebruaril 2020 Viru Maakohtule hagi Narva linna (kostja I) ja AS-i YIT Eesti (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 27 698 eurot 33 senti, sellelt summalt arvestatud hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 5432 eurot 86 senti ning edasi viivise 27 698 euro 33 sendi suuruselt põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
2(15)
Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuuluvad hagejale Narva linnas aadressil A.-A. Tiimanni tn 3 ja A.-A. Timanni tn 3e asuvad kinnitud (kinnistusraamatu registriosa nr-d 3250909 ja 777009; Tiimanni tn 3 kinnistu ja Timanni tn 3e kinnistu). Kostjale I kuulub naaberkinnistu aadressil A.-A. Tiimanni tn J1 (kinnistusraamatu registriosa nr 3926609; Tiimanni tn J1 kinnistu). Kostja I lasi ehitada Tiimanni tn J1 kinnistule 279 m pikkuse uue tänava, mis piirneb vahetult hagejale kuuluvate kinnistutega, mh kooskõlastas kostja I ehitustööde aluseks oleva põhiprojekti ning väljastas 28. juunil 2017 ehitusloa tänava ehitamiseks. Kostja I ei teavitanud hagejat projekti koostamisest ega ehitustööde alustamist naaberkinnistul. Ehitustöid teostas kostjaga I 30. juunil 2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel peatöövõtjana Lemminkäinen Eesti AS (hilisema ärinimega YIT Infra Eesti AS), mis on 25. jaanuaril 2019 ühinenud kostjaga II. Ehitusööde käigus varises 23. augustil 2017 kokku umbes 30 m pikkune osa hagejale kuuluval Tiimanni tn 3 kinnistul paiknevast raudbetoonpaneelidest piirdeaiast, mis eraldas hageja kinnistut kostjale I kuuluvast kinnistust. Kostja II paigaldas varisenud piirdeaia osa asemele koheselt ajutise piirdeaia, mis paikneb Tiimani tn 3 kinnistu piiril tänaseni. Hagejal on tekkinud kostjate tegevuse tõttu varaline kahju (VÕS § 127, § 128 lg-d 2 ja 3), mis seisneb piirdeaia taastamise kuludes. Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumise järgi on raudbetoonpaneelidest piirdeaia taastamise maksumus 27 698 eurot 33 senti (sh käibemaks). Kostjad on keeldunud piirdeaia osa taastamisest ja taastamise kulude hüvitamisest. Hageja arvates on kostja I kui naabrikinnistu omanik ja kostja II kui kutsetegevuse raames tegutsev ehitusfirma süüdi hagejale kahju õigusvastases tekitamises ja vastutavad kahju tekitamise eest (VÕS §-d 1043, 1045, 1050).
1.1.Kostja I rikkus tööde projekteerimisel ja ehitustööde tellimisel ehitusseadustiku (EhS) sätteid (sh EhS §-d 5, 7 10, § 31 lg 3) ning ka üldist hoolduskohustust. Kostja II rikkus tööde teostamisel ehitusprojekti tingimusi ning ohutu ehitamise nõuded, mis tingis kahju tekkimise. Üldine käibekohustus tähendab üldtunnustatud seisukoha järgi hoolsuskohustust, hooletus on VÕS § 104 lg 2 järgi süü üheks vormiks ning VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Kostja I kui naaberkinnistu omaniku käibekohustuse hulka kuulub kohustus tagada ohutus ka naaberkinnistute, sh hageja kinnistu, varale ja seal viibivatele isikutele ning võtta tarvitusele kõik võimalikud ja mõistlikud meetmed nimetatud kahju vältimiseks. Kostja I pidi hea usu põhimõttest ja üldisest käibekohustusest tulenevalt tegema kõik mõistliku selleks, et ta oma kinnistut omades, vallates ja kasutades ei kahjustaks teisi isikuid. Naaberkinnistul piirdeaia olemasolu ja selle seisundi arvestamata jätmisel ning hagejat kui naaberkinnistu omaniku projekteerimismenetlusse kaasamata jätmisel oli põhjustatud kahju ja sellise tegevusega loodi varem mitteeksisteerinud oht hageja varale. Kostja I tööde tellijana vastutab kostja II õigusvastase tegevusega hagejale tekitatud kahju eest VÕS § 1054 lg 3 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 alusel.
3(15)
1.2.Kostja II rikkus ehitustööde tegemisel eelkõige kostjate vahel sõlmitud töövõtulepingu p 9.1, ehitusprojekti p 4.1, tänavavalgustuse projekti p 3.1 ning majandusja kutsetegevuses tegutseva isikuna ka EhS §-de 7, 8, 9, 10 ja 12 sätteid. Seetõttu rikuti ehitamisel ohutu ehitamise nõuded, mis tingis hagejale kahju tekitamise. Kostja II tegevused ehitamisel ei olnud asjatundlikud põhjusel, et vaatamata projektis, töövõtulepingus ja ehitusseadustikus sätestatud kohustusele, ei arvestanud kostja II enne tööde alustamist olemasoleva olukorraga, ei teavitanud hagejat kui naaberkinnistute omanikku alustatavatest ehitustöödest ega taganud naaberkinnistu omaniku vara ohutust. Tööde teostamisel jättis kostja II arvestamata, et ehitustööde kohas asub naaberkinnistule kuuluv piirdeaed, mis võib olla ehitusmehhanismide käivitamisel varisemisohtlik, ning ei rakendatud meetmeid ohu kõrvaldamiseks. Lisaks pidi kostja II kontrollima ka ehitusprojekti kui kostja I juhise sobivust kostja I soovitud eesmärgi täitmiseks. Eelmärgitut arvestades peab kostja II kui tööde vahetu teostaja ja kahju tekitaja hüvitama hagejale tekitatud kahju VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ning § 127 lg-te 1 ja 4 alusel.
Kostja I vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostja I ei ole rikkunud sellist seadusest tulenevat kohustust. Kostja I leiab, et tema ehitustegevus Narva linnale kuuluval maa-alal ei olnud õigusvastane. Asjaolu, et kostja II teostas tee ehitustöid Tiimanni J1 kinnistul, mis on vahetus läheduses hageja kinnisasjadele, ei anna alust väita, et kostja I või kostja II tegevus olnuks õigusvastane. Kostja II ei pidanud hagejat ehitustöödest eraldi teavitama. Isegi kui kostjate poolt hageja ehitustöödest teavitamata jätmine olnuks õigusvastane, ei ole väidetav tegu põhjuslikus seoses väidetava kahjuga. Hagejale kuuluva varisemisohtliku piirdeaia kokkuvarisemine ei olnud tingitud ehitusprojekti koostamisest ega ehitustöödest teavitamata jätmisest. Ehitusekspert Margus Sarmeti arvamusest nähtuvalt oli aed tugevalt amortiseerunud juba enne ehitustööde algust ning selle konstruktsioon ebarahuldavas olukorras ja varinguohtlik. Seega on piirdeaia kokkuvarisemise põhjustanud mitte selle vahetus läheduses toimunud ehitustööd, vaid aia mitterahuldav seisund. Isegi kui kostja I peaks olema hagiavalduses toodud asjaoludel vastutav hagejale tekkinud kahju eest, ei ole hagejal 27 698 euro 33 sendi suurust kahju tekkinud. Võttes aluseks Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumise, on taastamistööde eelarves 12 raudbetoonpaneeli utiliseerimise ja 26 raudbetoonpaneeli valmistamise ja paigaldamise maksumus. Hageja väidete kohaselt varises 27-st betoonpaneelist kokku kuus, st et 21 raudbetoonpaneeli ei ole varisenud. Hageja võimalik teoreetiline kahju varisenud kuue betoonpaneeli taastamistööde eest ei ole suurem kui 6155 eurot 18 senti (27 698, 33 : 27 × 6). Jääb arusaamatuks, miks kostjad peavad rahastama uue piirdeaia ehitamist. Hagejal oli võimalik kahju tekkimist vältida ning kahjuhüvitist tuleb oluliselt vähendada tulenevalt hageja enda käitumisest ehk tema osast kahju tekkimisel (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Hageja ehitise omanikuna ei ole täitnud EhS §-des 6, 16 ja 19 sätestatud kohustusi, mistõttu on hagejale kuuluv ehitis amortiseerunud ja muutunud varinguohtlikuks. Hageja
4(15)
ise ei ole võtnud tarvitusele piisavalt meetmeid selleks, et tagada piirdeaia korrashoid ja ohutus ning vältida kahju tekkimist. Kostja I ei ole kahju tekkimises süüdi. Kostja I ei ole käitunud hooletult, rääkimata raskest hooletusest või tahtlusest (VÕS § 104 lg-d 1–3). Kostja I ei ole jätnud käibes vajalikku hoolt järgimata.
Kostja II vaidles samuti hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
Kostja II tegevus ei ole õigusvastasuse ega süüline. Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks delikti üldkoosseisu (VÕS § 1043) alusel peab kannatanu tõendama teo objektiivse koosseisu ja õigusvastasuse ning kahju tekitaja kohustus on seejärel tõendada õigusvastasust välistava asjaolu või süü puudumine. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud kostja II tegevuse õigusvastasust lepingu täitmisel ning hageja viited kostja II poolsele ehitusprojekti tingimuste ning õigusaktides sätestatud nõuete rikkumisele on paljasõnalised ja alusetud. Õigusvastasuse põhistamisel on hageja asunud projekti seletuskirja endale sobival viisil ning tegelikkusele mittevastavate väidete valguses tõlgendama. Ehitustöid ei kavandatud ega tehtud hagejale kuuluval maal, töid ei teostatud piirirajatistega ega olnud plaanis piirdeaeda ka likvideerida. Seega polnud hageja isikuks, keda oleks projekti seletuskirja kohaselt pidanud ehitustöödest teavitama, mistõttu on alusetu hageja viide kostja II poolsele projekti tingimuste rikkumisele. Kostja II teostas ehitustööd vastavalt lepingule lisatud projektile. Projekti üheski osas ei olnud sätestatud ehitajale eraldiseisvaid kohustusi või soovituslike meetmeid, seoses ehitusobjektiga paralleelselt paikneva piirdeaiaga. Kostja II teostas tänavavalgustuse kaablite paigaldamise ja valgusti posti jalandite paigaldustööd tavapärase hoolsusega, taotledes sh enne tööde alustamis selleks vajaliku kaeveloa. Piirdeaia varingut kui õnnetusjuhtumit uurisid nii Tööinspektsioon kui ka politsei. Kumbki asutus ei tuvastanud kostja või tema alltöövõtja poolset hooletust või õigusnormide rikkumist ehitustööde teostamisel. Ehitustehniliselt halvas seisukorras ja varisemisohtliku ehitise omanikuna on hageja selgelt eiranud ehitusseadustikust tulenevaid ehitise omaniku kohustusi ning seadnud seeläbi ohtu kolmandad isikud. Sellises olukorras on põhjendatud hageja kahjunõude vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel, kuna vaidlusalune kahju on saanud tekkida eelkõige hageja enda kui ehitise omaniku kohustute rikkumise tõttu. Kostja II hinnangul on põhjendatud kahjuhüvitise vähendamine nullini. VÕS § 127 lg-s 1 ning § 132 lg-tes 1 ja 3 sätestatut arvestades ei saa kahju hüvitamine viia hageja rikastumiseni. Praegusel juhul on varisenud ca 30 meetrit nõukogude perioodil ehitatud, täielikult amortiseerunud aeda. Juhul, kui sellises olukorras mõista kostjalt II välja uue aja valmistamise maksumus, rikastuks hageja põhjendamatult. Kahju saab hüvitada ka nt kasutatud asja paigaldamisega. Kostja II on esitanud hinnapäringu OÜ-le TONART ning saanud e-kirja teel pakkumuse kasutatud elementidest samaväärse betoonaia ehitamiseks. Nimetatud pakkumuse kohaselt läheks kasutatud betoonelementidest, piirdaia varisenud osa taastamine maksma kokku 5110 eurot (lisandub käibemaks). See pakkumus iseloomustab üheselt millises suurusjärgus kahjuhüvitisest saaks ja võiks asjas üleüldse rääkida. Kui arvestada lisaks kahjunõude vähendamise 5(15)
VÕS § 139 lg 1 kohaste alustega, ei saaks kostjalt välja nõutav kahjuhüvitis ühelgi juhul ületada tuhandet eurot. Lisaks on hageja ebaõigesti võtnud kahjuhüvitise arvutamisel aluseks käibemaksuga summa. Arvestades, et hageja peaks saama maha arvata sisendkäibemaksu, saaks hagejal tekkiva kahju suuruseks olla siiski vaid käibemaksuta summa (VÕS § 127 lg 5). Hagejal ei ole alust nõuda viivise tasumist kahju aluseks oleva sündmuse toimumisest arvates. Hageja kannab reaalset kahju alles hetkel, mil ta tasub ehitustööde eest. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei ole hageja selliseid kulutusi teinud. Liiatigi on kostja II paigaldatud ajutise piirdeaiaga aia funktsioon olnud täielikult tagatud.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus jättis 14. septembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus märkis, et määrab kostja I menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuse jõustumisest mõistliku aja jooksul. Samuti märkis kohus, et kostjale II hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Otsuse põhjenduste kohaselt võiks hageja nõue kahju hüvitamiseks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel, mille kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane mh siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostjate vastutuse tekkimise eelduseks on vaja järgmise nelja elemendi samaaegset esinemist: 1) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena peab olema kannatanul tekkinud kahju; 2) kahju tekkimise põhjuseks peab olema kahjutekitaja käitumine ehk kahju tekkimine peab olema kausaalses seoses (põhjuslik seos) isiku õigusvastase teoga; 3) kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt; 4) kahju peab olema tekitatud süüliselt, seega kas tahtlikult või hooletuse tõttu. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostjate poolt ning kostjate teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Kohus leidis, et hagejal ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist ta saaks nõuda. Piirdeaia osalisest varingust möödunud aja jooksul ei ole hageja kahjustatud piirdeaiaga samaväärset asja soetanud või kandnud kulutusi seda parandades, tugevdades. Varisenud piirdeaia asemele paigaldas kostja II ajutise piirdeaia, mis paikneb Tiimani tn 3 kinnistu piiril tänaseni. Piirdeaia paigaldamisega on kostja II taastanud piirdeaia põhilise funktsiooni – takistada võõrastel hageja territooriumile sattumist ja säilida hageja territooriumil asuvat vara. Piirdeaia varingu põhjuste kohta ehituseksperdi M. Sarmeti poolt koostatud asjatundja arvamusest nähtuvalt oli aed kehvas ehitustehnilises seisukorras juba enne selle kõrval ehitustööde alustamist. M. Sarmeti arvates on olemasolev aed tugevalt amortiseerunud ja selle taastamine ei ole ei tehniliselt ega majanduslikult mõttekas. Majanduslikult soodsam ja tehniliselt mõistlikum on rajada uus kaasaegne piirdeaed, mis on ohutu, esteetiline ja täidab oma funktsiooni. Olemasolev raudbetoonpaneelidest aia konstruktsioon oli 6(15)
asjatundja arvates juba selle rajamisest alates ebasümmeetrilise koormusega ja ebamõistlik. Aed oli kokku kombineeritud selleks mitte ettenähtud elementidest. Piirdeaed oli M. Sarmeti korraldatud vaatluse hetkeks amortiseerunud määrani, et kohati tuli selle konstruktsiooni pidada ebarahuldavaks ning varinguohtlikuks. Kohus nõustus kostjatega, et hageja jättis ehitise omanikuna täitmata EhS §-des 6, 16 ja 19 sätestatud kohustused, mis viis selleni, et hagejale kuuluv ehitis on amortiseerunud ja muutunud varinguohtlikuks. Hageja ei saa nõuda kahjuna võimalikke kulutusi uue piirdeaia rajamiseks, sest see oleks vastuolus VÕS §-s 132 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Kahju hüvitamisel hageja nõutud suuruses rikastuks hageja alusetult. Kuna kahju olemasolu ei leidnud tõendamist, ei pidanud kohus vajalikuks tuvastada kostjate vastutuse muude elementide esinemist. Kahju puudumine juba iseenesest välistab kostjate vastutuse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Hageja palub 14. oktoobril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hageja nõuded rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg-s 1, § 436 lg-tes 1 ja 2, § 438 lg-s 1 ning § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohus on analüüsinud otsuse põhjendustes ainult ühte tõendit – M. Sarmeti arvamust – ning on teinud sedagi valikuliselt ja puudulikult. Kohus võttis arvesse M. Sarmeti kui asjatundja arvamuse kirjeldatava osa ning jättis analüüsimata asjatundja tehtud järeldused. Muud hageja esitatud väited ja tõendid jättis maakohus üldse hindamata. Kohus ei ole küll seotud asjatundja arvamusega, aga siiski ei saa kohus teha järeldusi, mis on vastuolus hageja poolt esitatud asjatundja arvamusega. Sarnaselt kohtu määratud eksperdi arvamusele tuleks asjatundja arvamust analüüsides lähtuda asjatundja järeldusest, mitte arvamuse kirjeldavast osast. Hageja esitas asjatundja arvamuse piirdeaia varingu põhjuste tõendamiseks. Asjatundja vastas püstitatud küsimusele kategooriliselt, et varingu põhjustasid ehitustööd Tiimanni tn J1 kinnistul. Muid arvamusi varingu põhjuste kohta asjatundja arvamuse järeldustes ei ole. Seetõttu on ekslik kohtu järeldus, et piirdeaia varingu põhjustas selle üldine halb ehituslik seisund. Kohus ei ole ehitusvaldkonna asjatundja ega saa anda ise objektiivset hinnangut piirdeaia seisukorrale. Hageja ei nõustu kohtuga, justkui oleks varisenud betoonist piirdeaia asemel paigaldatud ajutise piirdeaia abil kostjate kahjuliku tegevuse tagajärjed heastanud. Ajutise tara paigaldamisega ei ole hageja omandit mingil moel parandatud selliselt, et oleks võimalik lugeda kahju hüvitatuks kostja II poolt. Maakohtu menetluses ka ei arutatud paigaldatud ajutise rajatise sobivuse ja normidele vastavuse üle. Hageja ega ka kostja I (kui kohalik omavalitsus) ei ole andnud nõusolekut tara paigaldamiseks. Hageja kinnistul asuv piirdeaed oli kostja II ehitustöö tegemise ajal kasutamiseks kõlblik ja täitis oma funktsiooni. Kohus jättis tähelepanuta, et piirdeaia muud osad seisavad praeguse ajani ning täidavad oma eesmärki. Asjaolu, et piirdeaed oli rajatud ammu, ei tähenda, et 7(15)
see on kasutamiskõlbmatu. Olukorras, kus menetluses ei ole esitatud tõendid selle kohta, et kahjustatud piirdeaed oleks varisenud ka ilma kostja I korraldatud kostja II ehitustööde tegemiseta, tuleb järeldada põhjusliku seose puudumisest piirdeaia varisemise ja piirdeaia seisundi vahel. Kahju hüvitamine ja endise olukorra taastamine on võimalik üksnes piirdeaia taastamisega või sellega kaasnevate asja parandamisega mõistlike kulude hüvitamisega. VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kohus jättis ekslikult kohaldamata VÕS § 132 lg 3, mille kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid ning võimaliku väärtuse vähenemist. Kinnisasja kahjustamise korral ei ole kahjuhüvitise kindlaksmääramisel seejuures oluline, kas soovitakse kinnisasja endist koosseisu tegelikult taastada (kokku varisenud piirdeaeda või selle osa taastada) või mitte. See, et kahjustatud asja taastamise kulu võib ületada asja kahjustamise eelset väärtust, ei anna iseenesest alust VÕS § 132 lg 3 teise lause kohaldamiseks. Aktsiaseltsi Vant 18. septembri 2019. a hinnapakkumises on kajastatud kõik kahjustatud piirdeaia taastamiseks vajalikud tööd ja materjalid. Hinnapakkumises on märgitud piirdeaia taastamise eeldatavaks hinnaks 27 698 eurot 33 senti, mis ongi hagejale tekitatud kahju suuruseks. Kohus jättis hinnapakkumise kui tõendi põhjendamatult tähelepanuta. Kostja II poolt esitatud ehitusettevõtja OÜ TONART e-kirja teel esitatud pakkumus kasutatud elementidest samaväärse betoonaia ehitamiseks ei ole kõlblik tõend hagejale kuuluva hävinud piirdeaia taastamistööde maksumuse tuvastamiseks. Esitatud päring on suvaliste paneelide müügipakkumine, mis on tehtud sõltumata sellest, kus paneelid paigaldatakse ja millise konkreetse tööga on tegu. Ei ole selge, kas mainitud paneelide ostmise ja paigaldamisega saavutatakse hagejale kuuluva piirdeaia taastamine. Seega tuleb hüvitise suuruse määramisel lähtuda hageja poolt piirdeaia taastamismaksumuse kohta esitatud tõendist. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene, et hageja peaks olema piirdeaia taastamise kulud kandnud. Seega ei saanud kohus jätta kahju hüvitamise nõuet rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kahjustatud asja korda teinud. Ainuüksi asjaolu, et kostja II paigaldas ajutise piirdeaia, ei välista hagejale kahju tekitamist. Kuna hagejal on kahju tekkinud ja kostjad on selles süüdi ning nende tegevuse ja kahju tekitamise vahel on põhjuslik seos, siis peavad kostjad solidaarselt tekitatud kahju hagejale hüvitama.
6.Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. M. Sarneti arvamust ei ole võimalik käsitleda TsMS § 232 lg-s 3 kohase tõendina. Pooled ei ole kokku leppinud, et piirdeala varisemise põhjused tuvastatakse M. Sarneti poolt. Maakohus on hinnanud M. Sarneti arvamust tõendina igakülgselt ja tervikuna. Isegi kui kohus sai lähtuda üksnes M. Sarneti arvamuse kokkuvõttest, on ka selles märgitud rohkem
8(15)
kui üks piirdeaia varingu põhjus, s.o elektrikaabli paigaldamine piirdeaia juures, piirdeaia konstruktsioonide puudused ja piirdeaia kulum. Maakohus on arvestanud M. Sarneti kõikide järeldustega ning hageja etteheited maakohtule selle tõendi hindamisel on alusetud. Kostja I rõhutab, et isegi kui kaabli paigaldamine tõi kaasa piirdeaia varingu, siis peavad sellega seonduvad kulud olema jagatud kannatanu ja kahju tekitanu vahel, kuna M. Sarneti arvamusest nähtuvalt oli piirdeaed ehitustööde teostamise ajal seisundis, mis ilmselgelt ei vasta sellistele ehitistele esitavatele nõuetele. Hageja on eiranud ehitusseadustikust tulenevaid ehitise omaniku kohustusi. Kostja I ei ole tee rajamisel käitunud õigusvastselt ning kostjal puudub süü piirdeaia varisemises. Tee ehitati vastavalt projektile ja ehitamiseks pädeva isiku poolt. Hageja ja kostja I on küll naaberkinnistute omanikud, kuid sellel asjaolul ei ole kahjunõude esitamise seisukohalt iseseisvalt tähtsust. Hageja heidab kostjale I ette, et viimane ei kooskõlastanud tee ehitusprojekti hagejaga. Tee ehituseks ehitusloa andmise korraldus on kehtiv ning hageja ei ole seda vaidlustanud. Isegi kui ehitusloa andmise haldusmenetluses hageja õigusi rikuti, siis saab hageja linnalt kahju nõuda riigivastutuse seaduse § 7 alusel. Kinnistu omanikuna ei ole kostja I oma kohustusi rikkunud. Piirdeaia varing ei olnud tingitud ehitusprojekti koostamisest ja ehitustöödest teavitamata jätmisest (nagu väidab hageja), vaid ilmselt sellest, et piirdeaia konstruktsioon ei olnud stabiilne ja ehitis ei olnud ohutu enne ehitustööde alustamist. Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumises märgitud piirdeaia taastamise maht ei vasta varisenud piirdeaia mahule. Taastamistööde eelarves on 12 raudbetoonpaneeli utiliseerimise ja 26 raudbetoonpaneeli valmistamise ja paigaldamise maksumus. Samas on 27-st betoonpaneelist kokku varisenud ainult kuus, st 21 raudbetoonpaneeli püsib paigal. Hageja võimalik teoreetiline kahju on kokku varisenud kuue betoonpaneeli taastamistööde maksumus, seega ei ole kahju summa suurem kui 6155 eurot 80 senti. Ka kostja II esitatud OÜ TONART hinnapakkumise järgi läheks kasutatud betoonelementidest, piirdeaia varisenud osa taastamine maksma 5110 eurot (lisandub käibemaks). Muus osas jääb kostja I menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.
7.Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda Hageja heidab maakohtule ette nii materiaalõiguse kui ka menetlusõiguse normide rikkumist, kuid etteheited kohtule jäävad paljasõnaliseks ja pelgalt õigusnormide tsiteerimise tasandile. Kaebusest ei selgu, milles konkreetselt seisneb maakohtu poolne eksimus otsuse tegemisel. Hageja heidab maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist ja hindamata jätmist tõendite osas, mida kohus ei hinnanud tulenevalt asjaolust, et kahju puudumise fakti tuvastamise järgselt ei olnud teiste delikti üldkoosseisu elementide hindamine enam asjakohane. Maakohus jättis hagi rahuldamata, leides, et hagejal ei ole tekkinud kahju, mille hüvitamist ta saaks nõuda. Maakohus jõudis selle järelduseni kahju tekkimisega seotud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnates.
9(15)
M. Sarmeti kui ehitusala asjatundja hinnang ei ole asjatundja arvamus TsMS § 232 lg 3 mõttes, kuivõrd tegemist ei ole poolte kokkuleppel määratud asjatundjaga, vaid hageja esindaja ühepoolselt tellitud ehitusala eksperdi hinnanguga. Seetõttu puudub igasugune alus rääkida M. Sarmeti hinnangu siduvusest kohtu jaoks. Samas on kõnealusel hinnangul kohtuasjas oluline tõenduslik väärtus ning seda eelkõige hinnangu kirjeldava osa poolest, kus ehitusala ekspert objektiivselt kirjeldab olemasoleva piirdeaia konstruktsiooni, ehitamiseks kasutatud materjali ja piirdeaia tegelikku seisukorda. Piirdeaed on M. Sarmeti poolt tunnistatud amortiseerunuks ja varisemisohtlikuks. Varisemisohtlikud ehitised võivad küll püsida aastaid, kuid ehitise püsimise fakt ei muuda varisemisohtlikku ehitist nõuetele vastavaks ja ohutuks. Kostja II rõhutab, et hageja ei ole suutnud asjas tõendada kostjate tegevuse õigusvastasust ega põhjuslikku seost kostjate tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja ei rikkunud ehitusööde teostamisel õigusakte, hageja omandiõigust ega ehitajal lasuvat tavapärast hoolsuskohustust. Kostja II ehitas tavapärase hoolsusega ning tegi töid ehitusprojekti kohaselt lepingujärgsel ehitusobjektil. Kostja II jääb ka menetluses varem esitatud seisukohtade juurde.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, ning teha uus otsus, millega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 10 645 eurot 83 senti, sellelt summalt 18. aprilli 2022 seisuga arvestatud sissenõutavaks muutunud viivis 3343 eurot 67 senti ning alates 19. aprillist 2022 sissenõutavaks muutuv viivis 10 645 eurolt 83 sendilt kuni kohustuste kohase täitmiseni. Sellega seonduvalt muudab ringkonnakohus poolte menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
9.Maakohus leidis õigesti, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel nende koosmõjus. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt peab hageja sellise nõude puhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise.
Maakohtu tuvastatu kohaselt puudub pooltel vaidlus mh järgmiste asjaolude üle:
hagejale kuuluvad Tiimanni tn 3 kinnistu ja Timanni tn 3e kinnistu ning kostjale I hageja kinnistutega külgnev Tiimanni J1 kinnistu; kostja I rajas Tiimanni J1 kinnistule tänava projektijärgse pikkusega 279 m, mis piirneb vahetult hagejale kuuluvate kinnistutega; tänava ehitustöid teostas kostjaga I 30. juunil 2017 sõlmitud töövõtulepingu alusel peatöövõtjana kostja II;
10(15)
kostja I ei teavitanud hagejat ehitustööde alustamisest tema naaberkinnistul;
23.augustil 2017 varises kokku osa hagejale kuuluval Tiimanni tn 3 kinnistul paiknenud betoonist piirdeaiast; kostja II paigaldas varisenud piirdeaia asemele koheselt ajutise piirdeaia.
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus nende asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud ning apellatsioonkaebuses ei ole maakohtu tuvastatut selles osas ka vaidlustatud. Seetõttu lähtub ringkonnakohus viidatud asjaoludest TsMS § 652 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel ka apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel.
11.Maakohus jättis hagi kokkuvõttes rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Maakohus ei pidanud seda arvestades vajalikuks tuvastada kostjate vastutuse muude elementide (kostjate teo õigusvastasus, põhjuslik seos teo ja kahju vahel ning kostjate süü) esinemist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu järeldus kahju puudumisest nõuetekohaselt põhjendamata (TsMS § 436, § 442 lg 8). Kohus nõustub mh apellatsioonkaebuse väidetega, et maakohus hindas selle järelduse tegemisel M. Sarmeti arvamust kui tõendit ebaõigesti ning jättis poolte esitatud hinnapakkumised tõenditena põhjendamatult arvestamata. Samuti kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, eelkõige VÕS §-s 132 sätestatut.
12.Deliktiõiguse eesmärk seoses omandi kaitsega on kaitsta isiku omandis olevate esemete koosseisu säilimist. Praegusel juhul on kahjustatud hageja kinnisasja, täpsemalt sellega püsivalt ühendatud piiredeaeda (kui ehitist), mis on TsÜS § 54 lg 1 järgi kinnisasja oluline osa. Asja kahjustamise korral kuulub VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hüvitamisele eelkõige rahasumma, mis on vajalik kahjustatud asja senise seisukorra taastamiseks (asja parandamise kulud). Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 132 rakendusalas arvestatakse kahju abstraktse kahjuna, st kahju saab nõuda sõltumata sellest, kas kahjustatud isik asja ka tegelikult parandab (vt nt Riigikohtu 8. detsembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-08, p 18). Hüvitamist saab nõuda enne asja parandamist ning hüvitamist saab nõuda reaalsete või hüpoteetiliste parandamiskulude järgi (st parandustööde kalkulatsiooni alusel; vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16 koos selles viidatud kohtupraktikaga). VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest iseenesest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, kuid selline mahaarvamine ei tohi olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Kohtul tuleb VÕS § 127 lg 5 alusel kaaluda, kas kannatanu suhtes on õiglane arvata maha kasu olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (vt Riigikohtu
25.oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26; 2. detsembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-133-15, p 17 koos selles viidatud kohtupraktikaga). Tuleb arvestada, et VÕS §-s 132 sätestatud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohtuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine. Eelmärgitut arvestades ei saa ringkonnakohtu hinnangul jätta hagi rahuldamata üknses põhjusel, et hageja ei ole seni asunud varisenud piirdeaeda parandama ega teinud selleks kulutusi, või põhjusel, et olemasolev aed on tugevalt amortiseerunud ja selle taastamine ei 11(15)
ole ei tehniliselt ega majanduslikult mõttekas. Samuti ei ole ajutise piirdeaia paigaldamine varisenud osa asemele käsitletav kahjustatud asja senise seisukorra taastamisena.
13.Tekkinud kahju suurust puudutavalt rõhutab ringkonnakohus esmalt, et lähtub asja lahendamisel poolte esitatud asjaoludest ja tõenditest (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kahju tekkimist tõendanud, kuid tõendid ei kinnita kahju tekkimist hageja väidetud suuruses.
13.1.Hageja väidab, et raudbetoonpaneelidest piirdeaia parandamise (taastamise) maksumus on 27 698 eurot 33 senti (sh käibemaks) ning on esitanud selle tõendamiseks Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumise (I kd, tl 71). Kostjad on vaielnud kahju suurusele vastu. Kostja II on esitanud OÜ-lt TONART e-kirja teel saadud hinnapakkumise (II kd, tl 29), mille järgi maksaks aia taastamine 5110 eurot (lisandub käibemaks).
13.2.Ringkonnakohtu hinnangul on aia taastamiseks vajalike tööde ja toimingute hindamisel usaldusväärsem Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumine, kuna selles on eelkõige aia taastamiseks vajalikke töid kirjeldatud oluliselt detailsemalt võrreldes OÜ TONART pakkumisega. OÜ TONART osas ei ole ringkonnakohus veendunud, et see kajastab kõiki piirdeaia endise seisukorra taastamiseks vajalikke töid ja materjale. Samas nõustub ringkonnakohus kostjatega, et Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumises märgitud piirdeaia taastamise maht ei vasta hageja enda väidetele parandustööde ulatuse kohta. Hageja väitel varises piirdeaed ca 32 jooksva meetri ulatuses. Seda asjaolu kinnitab ka hageja esitatud asjatundja M. Sarmeti arvamuse lk-l 3 märgitu (I kd, tl 65). Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumine on aga esitatud 65 jooksva meetri piirdeaia taastamise kohta, samuti on hinnapakkumises märgitud töödega hõlmatud kaheteistkümne raudbetoonist piirdeaia paneeli demontaaž, kuid nii M. Sarmeti arvamusest (I kd, tl 65) kui ka asja toimikus olevalt fotolt (I kd, tl 183) nähtub, et varisenud paneelid on praeguseks varingu toimumise kohalt juba ära viidud. Hageja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et piirdeaia taastamiseks on vaja välja vahetada ka osa aia varisemata osast, sh on vajalik utiliseerida veel püsti seisvaid paneele (II kd, tl 169). Samas ei ole aia varisemata osa asendamise vajaduse ja ulatuse kohta (seoses kostjate põhjustatud kahjuga) asjas tõendeid esitatud. Hageja ei ole aia varisemata osa asendamise vajadusele menetluses varem ka tuginenud.
13.3.Eelmärgitut arvestades ei saa piirdeaia parandamise põhjendatud kuludeks lugeda Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumise positsioonil 01 märgitud demontaaži ja utiliseerimise kulusid kogusummas 3395 eurot 28 senti. Hinnapakkumise positsioonil 02 märgitud kulusid kogusuummas 18 081 eurot 66 senti saab ringkonnakohtu arvates põhjendatuks pidada 50% ulatuses, kuna varisenud piirdeaia ulatus (ca 32 jooksvat meetrit) moodustab ligikaudu poole hinnapakkumises kajastatud 65-st jooksvast meetrist. Positsioonil 03 märgitud kulusid 1605 eurot (sh ajutine liikluskorraldus, teostusdokumentatsioon, juhtimiskulud ja trasport) tuleb pidada põhjendatuks kogu ulatuses, kuna nende suurus ei sõltu olulisel määral tööde mahust.
13.4.Seega moodustuvad kahjustatud piirdeaia parandamise kulud Aktsiaseltsi Vant hinnapakkumisest lähtudes käibemaksu arvestamata 10 645 eurot 83 senti (9040 eurot 83 senti (50% 18 081,66-st) + 1605 eurot).
12(15)
13.5.Käibemaksu arvestamine hüvitatava kahju hulka sõltub kohtupraktika põhjal sellest, kas hageja kulutused asja parandamisele on käibemaksuga maksustatav käive käibemaksuseaduse § 4 lg 1 mõttes, millelt hagejal on õigus arvata sisendkäibemaks maha. Olukorras, kus hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus tekkinud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata, ei ole hüvitise väljamõistmine koos käibemaksuga kooskõlas VÕS § 127 lg-tes 1 ja 5 sätestatuga (vt Riigikohtu 12. juuni 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-11269, p 12.2). Praeguses asjas ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest võiks järeldada, et hagejal pole võimalik piirdeaia parandamise kuludelt sisendkäibemaksu maha arvestada. Seetõttu ei saa käibemaksu hüvitatava kahju hulka arvestada.
14.Ringkonnakohtu hinnangul esinevad ka kostjate delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse teised elemendid.
14.1.Kostja II tegevus on ringkonnakohtu hinnangul õigusvastane. Teise isiku omandi kui VÕS § 1045 lg 1 p-s 5 nimetatud õigushüve kahjustamise korral kellegi teo või tegevusetuse tagajärjel tuleb VÕS § 1045 lg 1 kohaselt eeldada, et vastav tegu või tegevusetus on õigusvastane (tagajärje õigusvastasuse teooria). Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja II piirdeaia vahetus läheduses ning ligikaudu samas sügavuses aiapostide vundamentidega (ca 0,6–0,7 m sügavusel maapinnast) kaevetöid. Seda kinnitab mh M. Sarmeti arvamus (I kd, tl-d 64–68) ja kostja II (õiguseellase) projketijuhi kiri kostjale I (I kd, tl 61). Kõnealuste asjaolude üle ei ole pooltel ka vaidlust. Aiapostide vahetus lähetuses toimunud kaevetööd (koos ehitustöödega kaasnenud kõrgendatud vibratsiooniga) põhjustasid M. Sarmeti arvamuse järelduste kohaselt aia varingu. Asjas puuduvad tõendid, mis M. Sarmeti need järeldused kahtluse alla seaksid. Kostja II tegevust (kaevetöö), mis oli praegusel juhul hageja õigushüve kahjustamise vahetuks põhjuseks, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lugeda VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel õigusvastaseks ning täiendavaid asjaolusid õigusvastasuse tuvastamiseks (mh kaitsenormi rikkumine) ei ole vaja seetõttu kontrollida.
14.2.Kostja II tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel on seega ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), samuti on kogu kahju VÕS § 127 lg 2 alusel hüvitatav. Kostjad on menetluses tuginenud asjaolule, et vaidlusalune aed ehitisena oli ebarahuldavas seisundis ja varisemisohtlik juba enne kostja II poolt alustatud kaevetöid. Siiski ei ole kostjad tõendanud, et piirdeaed oleks varisenud ka siis, kui kostja II ei oleks selle vahetus läheduses kaevetöid teostanud. Sellist järeldust ei saa teha ka M. Sarmeti arvamusest. M. Sarmet on arvamuses mitmes kohas küll kirjeldanud piirdeaia üldiselt halba ehitustehnilist seisundit (enne varingut), kuid arvamuse järeldustest ei tulene, et asjatundja peaks seda varingu üheks võimalikuks põhjuseks. Samuti ei nähtu kohtu ette toodud asjaoludest, et piirdeaed oleks hiljem veel mõnest muust kohast varisenud.
14.3.Kostja II on kahju põhjustamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Kostja II on olnud oma kohustuste täitmata jätmisel vähemalt hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kostja II ei ole tõendanud, et esineks tema vastutust välistavad asjaolud (VÕS § 1050 lg 2), st et kirjeldatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav. Kostja II teostas kahju põhjustanud ehitus- ja kaevetöid enda
13(15)
majandustegevuse raames. Asjaolu, et kostja II teostas töid vastavalt ehitusprojektile, ei vabasta kostjat II vastutusest hageja ees.
14.4.Kuna kostja II tegi kaevetöid kostjaga I sõlmitud töövõtulepingu ning selle raames kostjalt I saadud juhiste (s.o ehitusprojekti) alusel, vastutab kostja I VÕS § 1054 lg 3 järgi tööde teostamisel hagejale tekitatud kahju eest nagu enda poolt tekitatud kahju eest. Kostja I enda süü ei ole tema vastutuse seisukohalt oluline (vt ka Riigikohtu 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-08, p 16; 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1161-12, p 12).
14.5.VÕS § 137 lg 1 alusel vastuvavad kostjad kahju eest hageja ees solidaarselt (VÕS § 65 lg 1).
15.Ringkonnakohtu ülalesitatud järelduste kohaselt on hageja tõendanud kahju (piirdeaia parandamise kulusid) summas 10 645 eurot 83 senti. Arvestades VÕS § 132 lgst 3 tulenevat kahju hüvitamise kohustuse eesmärki, ei ole ringkonnakohtu hinnangul õiglane arvata sellest VÕS § 127 lg 5 alusel maha kasu, mida hageja võib aia parandamisel saada seoses sellega, et varisenud aiaosa oli tugevalt amortiseerunud ning aia taastamine endisel kujul ei ole tehniliselt ega majanduslikult mõistlik. Aia parandamise vajadus on tekkinud vahetult kostja II poolt teostatud kaevetööde tõttu ning kostjad ei ole tõendanud, et piirdeaia tervikuna asendamine uue sarnase funktsiooniga aiaga oleks odavam kui 10 645 eurot 83 senti.
16.Asjaolu, et piirdeaed oli tugevalt amortiseerunud ja halvas ehitustehnilises seisukorras ning et hageja ehitise omanikuna võib olla rikkunud ehitusseadustikust tulenevaid kohustusi, ei anna ringkonnakohtu arvates alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lõike 1 (või ka lõike 2) alusel. M. Sarmeti arvamusest ega muudest tõenditest ei nähtu, et kahju tekkimine oleks nende hagejast tulenevate asjaoludega põhjuslikus seoses.
17.Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist lõike teises lauses sätestatud määras, s.o VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Asja materjalidest nähtuvalt teatas hageja kostjatele oma nõudest esmakordselt 16. mail 2018 (I kd, tl 184). Seega saab viivist praegusel juhul arvestada alates 16. maist 2018 ning viivisenõue sellele eelneva ajavahemiku eest ei ole õiguslikult põhjendatud. Põhinõude summalt 10 645 eurot 83 senti VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatud viivis ajavahemiku 16. mai 2018 kuni 18. aprill 2022 eest moodustab viivisekalkulatori järgi (kättesaadav: www.viivisekalkulaator.ee) 3343 eurot 67 senti. TsMS §-st 367 lähtudes rahuldab ringkonnakohus ka hageja taotluse alates otsuse tegemisest sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud määras.
18.Seonduvalt apellatsioonkaebuse ülalkäsitlemata väidetega märgib ringkonnakohus, et kuigi M. Sarmeti arvamuse esitas kohtule esimesena hageja, on samale tõendile oma
14(15)
vastuväidetes tuginenud ka kostjad. Lisaks on kostja I toimikust nähtuvalt sama arvamuse hiljem dubleerivalt esitanud (vt II kd, tl-d 40–44). Maakohus võis vaidlusaluste asjaolude tuvastamisel tugineda mh arvamuse n-ö kirjeldavale osale. Samuti on asjatundja ka arvamuse järeldustes käsitlenud mh piirdeaia halba ehitustehnilist olukorda.
19.Apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamise ning maakohtu otsuse muutmise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus rahuldab hageja põhinõude (27 698 eurot 33 senti) käesoleva otsusega ligikaudu 38% ulatuses. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 62% ulatuses hageja kanda ning 38% ulatuses kostjate kanda. Kostjad vastutavad hageja menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 3).
20.TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.