X hagi OÜ Digipost ja C vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõudes / OÜ Digipost ja C vastuhagi X vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes
Hagihind
Hagis 7 000 eurot Vastuhagis 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): X (isikukood xxxx, elukoht: xxxx), esindajad lepinguline esindaja: Märt Mürk (e-post: [email protected]); Kostjad (vastuhagis hagejad): 1) OÜ Digipost (registrikood 10925584, asukoht: Pere 3, 44315 Rakvere), seaduslik esindaja: C; 2) C (isikukood xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx). Kohtuistungi toimumise aeg
16. oktoober 2023
Istungil osalenud isikud
Hageja X (video vahendusel) ja tema lepinguline esindaja Janar Urres (video vahendusel); Kostja 1 seaduslik esindaja ja kostja 2 C.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Kohustada kostjat 1 OÜ Digipost ja kostjat 2 C eemaldama veebileheküljelt xxxx artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: xxxx) ning "xxxx: valmib raport X-i pettusest" (veebilink: xxxx), leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga 1 (18)
2-19-8673 "Sarilaimaja X xxxx domeenis" (veebilink: xxxx) ja leheküljel xxxx avaldatud artiklist pealkirjaga „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ (veebilink: xxxx) sõnad „X’i“.
3.Mõista kostjatelt hageja X’i kasuks solidaarselt välja 184 (ükssada kaheksakümmend neli) eurot 11 senti, sh mittevaraline kahju 150 eurot ja ajavahemiku 08.06.2021 kuni 29.11.2023 eest arvestatud viivis 34.11 eurot.
Mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivis põhinõudelt (150 eurolt) alates 30.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teise lauses toodud määras, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue 150 eurot.
5.Jätta OÜ Digipost ja C vastuhagi X’i vastu valeväite ümberlükkamise ja andmete eemaldamise nõudes rahuldamata.
6.Jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
7.Kohtuotsus pooltele kätte toimetada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.07. juunil 2019 saabus Viru Maakohtusse OÜ ProWeb, Internetikaubamajad OÜ ja X hagi OÜ Digipost vastu mittevaralise kahju nõudes ning Complexis OÜ hagi mittevaralise kahju hüvitamise, autoritasu ja oma kirjutiste kostja blogis avaldamise lõpetamise nõudes. 10.06.2019 esitati täpsustatud hagiavaldus.
2.Viru Maakohtu 11.02.2020 kohtuotsusega lõpetati menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ vastu valeinfo avaldamisega perioodil 2016-2019 tekitatud kahju 2000 eurot hüvitamise nõudes. Samuti lõpetati menetlus OÜ Complexis nõudes Digipost OÜ vastu hageja kirjutiste: https://xxxx/, https://xxxx/, https://xxxx/ edasise avaldamise lõpetamise nõudes. Jäeti rahuldamata OÜ Complexis nõue kostja Digipost OÜ vastu autoritasuna 2000 euro nõudes. Samuti jäeti rahuldamata hagejate X, ProWeb OÜ, Internetikaubamajad OÜ hagi Digipost OÜ vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes igale hagejale summas 2000 eurot.
3.Tartu Ringkonnakohtu 19.06.2020 kohtuotsusega rahuldati X’i apellatsioonkaebus ning Viru Maakohtu 11.02.2020 otsus tühistati osas, milles maakohus jättis rahuldamata X’i hagi OÜ Digipost vastu 2 000 euro mittevaralise kahju hüvitamiseks (resolutsiooni p 4) ja menetluskulude X’i kanda jätmise osas (resolutsiooni p 5) ja saadeti asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
4.02.08.2020 esitas hageja X hagiavalduse täienduse ning 13.09.2020 hagiavalduse tervikteksti. Hageja palus mõista kostjalt Digipost OÜ-lt välja hageja kasuks kostja poolt hageja au ja väärikust teotavate ning hageja mainet kahjustavate artiklite avaldamisega tekitatud moraalse kahju hüvitis 2 (18)
2-19-8673 summas 2 000 eurot või kohtu poolt õiglaseks peetavas summas. Samuti palus hageja kohustada kostjat eemaldama tema blogidest järgmised (alates 2019 algusest) avaldatud hageja au ja väärikust teotavad laimu artiklid ja pealkirjad: „Hoiatus! X võltsib ja valetab“, „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, „xxxx: valmib raport X-i pettusest“, „Sarilaimaja X xxxx domeenis“.
5.08.06.2021 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse kostjate Digipost OÜ ja C vastu. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ja viivis kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest seadusjärgses määras; kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt xxxx artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab", "xxxx: valmib raport X-i pettusest" ning "X'i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta"; kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis".
6.Viru Maakohtu 03.12.2021 kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt ning kohustati kostja 1 Digipost OÜ ja kostja 2 C eemaldama veebileheküljelt xxxx artiklite "Hoiatus! X võltsib ja valetab", "xxxx: valmib raport X-i pettusest" ning veebileheküljelt xxxx "Sarilaimaja X xxxx domeenis" pealkirjad ja kostjate poolt sinna kirjutatud tekstid. Hagi kostjate kohustamiseks veebileheküljelt xxxx artikli „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ eelmaldamiseks jäeti rahuldamata.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 09.05.2022 kohtuotsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldas, samuti osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi nõude kostjate kohustamiseks eemaldama veebilehelt xxxx artikli „X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsus jäi muutmata osas, milles mittevaralise kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega võttis vastu hagist loobumise nõude osas, milles kohustati kostjaid eemaldama veebilehelt xxxx artikkel „X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, ja lõpetas selles osas menetluse. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
8.Riigikohtu 16.11.2022 kohtuotsusega rahuldati kassatsioonkaebus, tühistati Tartu Ringkonnakohtu 9. mai 2022. a otsus ja Viru Maakohtu 3. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 219-8673 ning saadeti asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.Viru Maakohtu 06.12.2022 kohtumäärusega võeti tsiviilasi maakohtu menetlusse ja võimaldati hagejal esitada täpsustatud ja õiguslikult põhistatud hagiavaldus 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest.
10.02.01.2023 esitatud täiendatud hagiavalduse kohaselt hageja jääb oma varasemates menetlusdokumentides toodu juurde ning toob sealjuures välja üksnes olulisemad asjaolud. Hageja hinnangul ei vaidle pooled selle üle, et kostjad avaldasid lehekülgedel xxxx ja xxxx hageja kohta järgmised artiklid ja väited: Artikkel pealkirjaga „X’i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“, milles kostjad nimetavad hagejat „valetajaks“ ja „laimajaks“. Artikkel pealkirjaga „xxxx: valmib raport X-i pettusest“, milles kostjad väidavad, et hageja „valetas ja siis hakkas laimuga väljapressijaks“. Samuti on artiklis väidetud, et hageja on „valetamisega vahele jäänud“. 3 (18)
2-19-8673 Artikkel pealkirjaga „Sarilaimaja X xxxx domeenis“, milles kostjad väidavad, et hageja „tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega“ ja „proovib kohtuga ajalugu kustutada“ ning nimetavad hagejat „sarilaimajaks“. Artikkel pealkirjaga „Hoiatus! X võltsib ja valetab“. Artikkel pealkirjaga „X (xxxx) laimas kliendi petturiks“. Artikkel pealkirjaga „X laimas petturiks Tarbijakaitseameti“. Artikkel pealkirjaga „X laimas petturiks Omniva“ Hageja hinnangul on ühtlasi väljaspool mõistlikku vaidlust, et isiku nimetamine „petturiks“, „sarilaimajaks“, „valetajaks“ jms kahjustab iseenesest tema au ja head nime. Kostjad on oma vastuväited rajanud eelkõige väitele, nagu oleks hageja kohta selliste väidete avaldamine õiguspärane. Pooled vaidlevad seega selle üle, kas asjas esineb õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Hageja on seisukohal, et asjas ei esine ühtegi asjaolu, mis võiks kostjate tegevuse õigusvastasust välistada ning kostjad ei ole tõendanud vastupidist.
11.Hageja nõue kostjate vastu tugineb faktil, et kostjad on kahjustanud hageja au ja head nime. Hageja kohustuseks on seega tõendada eelkõige seda, et (i) kostjad on avaldanud (ii) hageja kohta (iii) au teotavaid väiteid. Kui hageja on oma tõendamiskoormise täitnud, siis saavad kostjad vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui nad tõendavad, et asjas esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hageja on seisukohal, et ta on oma tõendamiskoormise täitnud. Asjas ei ole vaidlust, et kostjad on artiklite avaldajateks ning et need on avaldatud hageja kohta. Ühtlasi on ilmne, et kostjate poolt hageja kohta avaldatud väited – nagu oleks hageja „pettur“, „valetaja“, „laimaja“, „väljapressija“, „võltsija“ jms – teotavad hageja au ja head nime. Kui kostjad on seisukohal, et asjas esineb mõni asjaolu, mis võiks nende tegevuse õigusvastasuse välistada, siis lasub selle asjaolu tõendamise koormis kostjatel. Kui kostjad ei tõenda õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist, siis tuleb lugeda, et kostjate tegevus on õigusvastane ning hageja on põhjendatult oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud.
12.Hageja rõhutab, et asjas ei ole tõendatud, nagu oleks kostjate õigusvastane tegevus tingitud hageja enda käitumisest. Teiseks nõustub hageja maakohtu 03.12.2021 otsuse punktis 55 tooduga, mille kohaselt „Kostjate hinnangud hageja tegevusele kostjaga 2 seoses, ei saa olla kohtule siduvad, põhjusel, et käesolevas menetluses ei menetleta kostjate nõuet hageja vastu, sellist nõuet kostjad esitanud ei ole“. Kolmandaks on Riigikohus siinses asjas tehtud otsuse punktis 12 selgitanud, et isegi kui hageja oleks kostja 2 õiguseid rikkunud, siis ei muudaks see sellegipoolest kostjate tegevust õiguspäraseks. Kokkuvõtlikult nähtub seega, et kostjad on hageja õiguseid kahjustanud ning ei esine ühtegi asjaolu, mis kostjate tegevuse õigusvastasuse välistaks. Sellest järeldub, et maakohus on oma 03.12.2021 otsuses õigesti tuvastanud kostjate tegevuse õigusvastasuse ning kohustanud neid oma õigusvastast tegevust lõpetama.
13.Mõlemad kohtuastmed on siinses menetluses varasemalt jätnud hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata. Maakohus leidis küll, et kostjate tegevus oli õigusvastane, kuid jättis oma 03.12.2021 otsusega hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude siiski rahuldamata. Maakohus põhjendas seda 03.12.2021 otsuse punktides 58 ja 59, asudes kokkuvõtlikult seisukohale, et hageja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleks jätta rahuldamata seetõttu, et hageja on väidetavalt ka ise kostja 2 isikuõiguseid rikkunud. Hageja ei nõustu selle seisukohaga – kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleks isikuõiguste rikkumise korral alati välja mõista mõistlik hüvitis. Asjaolud nagu näiteks isikute endi käitumine jms võivad tähtsust omada 4 (18)
2-19-8673 hüvitise suuruse määramisel, kuid need ei saa täielikult välistada hüvitise väljamõistmist. Seejuures rõhutab hageja, et kostjad ei ole tõendanud oma väidet, nagu oleks kostjate õigusvastane tegevus tingitud hageja enda käitumisest. Kostja ei saagi seda mõistlikult tõendada, kuna see väide on ebaõige. Ringkonnakohus jättis hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata põhjusel, et ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostjate tegevus õigusvastane. Riigikohus on siinses asjas teinud otsuse, millega tühistas ringkonnakohtu otsuse ning selgitas, et ringkonnakohtu seisukohad olid ekslikud. Kuna ringkonnakohtu käsitlus oli ekslik, siis järeldub, et kostjate tegevus on siiski õigusvastane, nagu maakohus oma 03.12.2021 otsuses tuvastas.
14.Hageja on seisukohal, et (i) kuna kostjate tegevus on õigusvastane, (ii) siis tuleb kostjatel igal juhul hagejale tekitatud mittevaraline kahju hüvitada. Kostjad on avaldanud internetis väiteid, milles on avalikult nimetanud hagejat mh „petiseks“, „valetajaks“, „laimajaks“ ja „võltsijaks“. Hageja hinnangul on ilmne, et taoliste väidete avaldamine kahjustab hageja au ja head nime. Asjas on juba tuvastatud, et kostjate väited on õigusvastased. Kuigi maakohus on viidanud üksnes kostjale 2 ehk füüsilisele isikule, kes väited reaalselt avaldas, siis on hageja esitanud tõendid selle kohta, et domeenid, kus väited on avaldatud, on registreeritud kostja 1 nimele. Kuna kostja 2 on väidete tegelik füüsiline avaldaja ning väited on avaldatud kostjale 1 kuuluvatel lehekülgedel, siis on mõlemad kostjad väidete avaldajateks õiguslikus mõistes. Maakohus on tuvastanud, et kostjate avaldatud väited alandavad hageja inimväärikust ja mõnitavad hagejat. Kostjate väited on seega ebakohased väärtushinnangud. Kuna kostjad on avaldanud hagejate kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, siis on nad õigusvastaselt kahjustanud hageja õigust aule ja heale nimele. Kuna kostjad on õigusvastaselt kahjustanud hageja õigust aule ja heale nimele, siis tuleb Riigikohtu praktika kohaselt eeldada, et hagejale on tekkinud mittevaraline kahju. Kuna hagejale on tekkinud mittevaraline kahju, siis on hagejal õigus nõuda VÕS § 1043 alusel selle kahju hüvitamist. Kuna VÕS § 134 lg 2 sätestab expressis verbis, et isikuõiguse rikkumiseks loetakse muuhulgas ka au teotamine, siis leiab hageja, et kui kostjate tegevus on õigusvastane, siis tuleb hagejate au teotamisega tekitatud mittevaraline kahju igal juhul rahaliselt hüvitada. Hageja ei pea ega saagi talle tekitatud kahju suurust täpselt tõendada. Hageja peab üksnes tõendama, et kostjad on tema isiklikke õiguseid rikkunud.
15.Kostjad on avaldanud mitmeid artikleid, mis rikuvad hageja õiguseid ning need artiklid on olnud (enamused siiamaani on) internetis vabalt kõigile kättesaadavad. Kohtupraktikas on leitud, et kui andmeid avaldati internetis, jõuavad need eelduslikult oluliselt suurema hulga inimesteni (RKTKo nr 3-2-1-18-13, p 28). Hageja õiguste kahjustamise ulatus on seega väga suur ning hageja palub, et kohus sellega hüvitist välja mõistes arvestaks. Muu hulgas on kolmandad isikud kostjate avaldatud au teotavate väidetega seonduvalt hageja poole pöördunud, mis häirib tugevalt hageja tavapärast elu. Lisaks omab asjas tähtsust, et kostjad on oma artiklite metaandmetesse lisanud hageja nime ja isikukoodi. Kuna kostjad on lisanud hageja isikukoodi oma artiklite metaandmetesse, siis on otsingumootoritel palju lihtsam neid artikleid leida. Hageja on seisukohal, et taolise tegevusega on kostjad soovinud maksimaalselt võimendada hagejale tekitatavat kahju – mida lihtsamini kostjate artiklid leitavad on, seda rohkem inimesi neid näevad ning seda suurem kahju hagejale tekib. Lisaks on kostjad hageja õiguseid rikkunud alates 2016. aastast ehk praeguseks enam kui 6 aasta jooksul. Niivõrd pikaaegne rikkumine on hagejale tekitanud suurel määral stressi ja pingeid. Praegusel juhul on kostjad teotanud hageja au ja head nime korduvalt ning ei ole oma õigusvastast tegevust lõpetanud ka pärast maakohtu otsuse tegemist. Samuti on 5 (18)
2-19-8673 maakohus juba varasemalt kohustanud tsiviilasjas nr xxxx tehtud otsuses kostjat 1 eemaldama hageja õiguseid rikkuvaid artikleid, kuid kostjad on sellest hoolimata pannud toime uue rikkumise.
16.Hageja on oma 08.06.2021 hagiavalduses toonud välja, et palub nelja artikli eemaldamist: "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (leheküljelt xxxx); "Xxxx: valmib raport X-i pettusest" (leheküljelt xxxx); "X'i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta" (leheküljelt xxxx); "Sarilaimaja X xxxx domeenis" (leheküljelt xxxx). Maakohus rahuldas 03.12.2021 otsusega hagi nendest artiklitest kolme osas. Maakohus jättis rahuldamata nõude kohustada kostjaid eemaldama artikkel pealkirjaga "X'i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta". Menetluses nähtus, et kostjad olid hageja õiguseid rikkuva artikli menetluse jooksul juba kustutanud. Kuna kostjad olid selle artikli osas hageja nõude täitnud, siis ei olnud selle nõude edasine menetlemine enam vajalik ning hageja loobus sellest nõudest.
17.Kostjad on pärast hagiavalduse esitamist avaldanud uue artikli, mis kannab samuti pealkirja „X`i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“. Tegemist ei ole aga sama artikliga, mis oli avaldatud varasemalt. See nähtub asjaolust, et esialgse artikli veebilink oli teine ning see artikkel oli kättesaadav hiljemalt 24. oktoobrist 2019 kuni vähemalt 19. juunini 2021. Seda tõendab väljavõte nö internetiarhiivist ehk leheküljelt xxxx, mis salvestab aeg-ajalt erinevaid internetis leiduvad lehekülgi. Kostjate uus artikkel on aga leitav veebilingil, mille kohta hageja rõhutab, et tegemist on peaaegu identse veebilingiga, kuid kuvatõmmiselt nähtuvalt on veebilingi lõpus number „2“. See viitab selgelt, et tegemist on uue artikliga, mis on avaldatud lihtsalt sama nimega. Teiste hageja kohta leheküljel xxxx avaldatud artiklite veebilingid ei lõpe numbriga „2“ või ühegi muu numbriga, vaid sisaldavad lihtsalt artikli nime. Seda tõendavad väljavõtted teistest hageja kohta leheküljel xxxx avaldatud artiklitest, kust on näha, et nende artiklite veebilingid ei lõpe ühegi numbriga. Asjaolu, et tegemist on uue artikliga, tõendab ka fakt, et see on internetiarhiivis olnud leitav alates
27.juunist 2022 – varasemalt ei ole seda kordagi salvestatud. Samas ei ole esialgset artiklit (mille veebilink ei lõpe numbriga „2“) enam 2022. aastal kordagi internetiarhiivi salvestatud. Sellest nähtub selgelt, et kostjad kustutasid esialgse artikli (mille veebilink ei lõpe numbriga „2“) ning avaldasid selle asemel uue artikli (mis kannab esialgse artikliga sama nime, kuid mille veebilink lõpeb numbriga „2“). Kostjad on siinse menetluse jooksul kustutanud hageja õiguseid rikkuva artikli ning avaldanud sama pealkirjaga uue artikli. Uuel artiklil ei ole aga sama sisu nagu eelmisel artiklil – sellel on vaid pealkiri „X`i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ ning veebilink dokumendile. Kuna kostjad on oma esialgse artikli kustutanud ning avaldanud uue artikli, siis on asjaolud menetluse jooksul muutunud.
18.Kostjate avaldatud uuel artiklil ei ole sisu, vaid üksnes link kohtuotsuse ühele leheküljele. Hageja õiguseid rikub seega eelkõige artikli pealkiri ning mitte niivõrd selle sisu. Seetõttu palub hageja, et kohus kohustaks kostjaid artiklist eemaldama hageja nime ehk sõnasid „X’i“. Hageja on seisukohal, et tema nime seostamine laimuga kahjustab hageja au ja head nime. Kostjate tegevus on seega õigusvastane, mistõttu on hagejal õigus nõuda selle tegevuse lõpetamist. Lisaks on hageja nimi osa hageja isikuandmetest. Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 kohaselt on isikuandmete töötlemine õiguspärane üksnes juhul, kui selleks esineb mõni seaduses sätestatud alus. Praegusel juhul ei ole kostjatel ühtegi õiguslikku alust hageja nime ehk tema isikuandmete selliseks töötlemiseks. Kostjate tegevus on seega õigusvastane ka põhjusel, et kostjad on hageja 6 (18)
2-19-8673 isikuandmeid ebaseaduslikult töödelnud. Hagejal on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 17 lg 1 punkti „d“ ning VÕS § 1055 lg 1 alusel õigus nõuda tema isikuandmete töötlemise lõpetamist.
19.Lähtudes eeltoodust palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivis kohtu õiglasel äranägemisel määratud mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras, kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt xxxx artiklid pealkirjadega "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: https://xxxx) ning "xxxx: valmib raport X-i pettusest" (veebilink: https://xxxx), kohustada kostjaid eemaldama leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis" (veebilink: https://xxxx) ja kohustada kostjaid eemaldama leheküljel xxxx avaldatud artiklist pealkirjaga „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ (veebilink: https:(//xxxx) sõnad „X’i“. Sealjuures palub hageja jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning mõista need kostjatelt hageja kasuks välja
KOSTJATE VASTUVÄITED
20.24. jaanuaril 2023 esitatud vastuses kostjad leidsid, hageja on ennast teadlikult asetanud sellisesse olukorda, kus tema tegevust ja käitumist saab kirjeldada hagis välja toodud väärtushinnangutega. Hagejad on pisikesest valetamisest xxxx külastuste arvuga läinud üle eraldi domeenide registreerimisele kostjate laimamiseks. Iga valetamise juhtumi kohta ei saa kohtusse hagi esitada ega internetis oleva laimuga (teadliku valeinfoga) tegeleda. Kui selle hagi eesmärk on kohtuga tõestada hagejaga seostatud tegevused ja kostjate kohta avaldatud valeinfo, siis see on võimalik Kostjad ei tunnista hagis toodud nõudeid. Kui hagi tekstis oleks erinevust Digipost OÜ vastu ja C vastu suunatud nõuetes, siis oleks ka vastus sellest lähtuvalt erineva ulatusega. Kostjad soovivad menetluskulude jätmist hageja kanda, lisades juurde, et tegemist on vähese perspektiiviga hagiga, sest välja toodud artiklid põhinesid hagejale kuulunud xxxx domeenist ja hagejale kuuluva firma domeenist xxxx.
21.Kohtuistungil saab hageja selgitada, kuidas tuleb xxxx külastuste puhul total hits number kahekordistada, et saada õiget firmade otsingute arvu. Hagis ei vaidlustatud artiklit (xxxx lugejad kuni 19 märksõna kuus (2015-2017), mille järgi oktoobris 2016 tehti webalizeri järgi 6 otsingut: "plastpudelid"(3), "xxxx," "forward mööbel" ja "Äri kataloog". Hageja enda domeeni xxxx webalizeri andmed otsingute kohta näitasid keskmiselt 591 unikaalse (reklaami)faili külastust. Kostjad ei soovi teha siiani xxxx domeeni avalikuna hoidvale hagejale järeleandmisi, sest proovib kohtuga ajalugu kustutada. Erinevalt lubatavast kostjatele valetamisest, saab kohtus valetamise eest ka kriminaalkorras karistada, vaidlustatud artikkel kirjeldab seda: „Hoiatus! X võltsib ja valetab”.
22.Esitatud hagi on jätkuvalt sama, mis istungil esitatud sõnastuses ehk kogu artiklite kustutamine. Seejuures ei arvestada, et selle hulgas on kohtuotsuse tekst, äriregistri väljavõte hagejaga seotud firmadest, domeeni andmeid Eesti Interneti sihtasutuses ja lõpuks hagejale endale kuuluva xxxx domeeni andmed. See viimane tähendab webalizer programmi andmeid(numbreid) külastustest. Hageja ei saa tõestada, et tema server tootis neid valeandmeid. Ta saab ainult väita ning tõendada, et nende andmete võrdlemisel on tehtud viga ja kostja jõudnud vale järelduseni. Näiteks väitis hageja, et iga kliki tegemine tähendab 2 firma otsingu tegemist, mis ei kajastu webalizer andmetes. Selline selgitus on valetamine. Esiteks jäävad kõik päringud webalizeri statistikasse, olgu selleks konkreetne leht, pildifail, skript või ühekordne pöördumine(näiteks küsitakse 1 pildifaili). Teiseks oli ka google Analyticsi järgi ainult paar tuhat külastajat eelneva kuu jooksul, mis teeb 7 (18)
2-19-8673 ebatõenäoliseks reklaamis väidetud suure otsingute arvu. Laimuga kustutamise väide seisneb selles, et xxxx statistika järelduste ümberlükkamise asemel registreeriti domeenid xxxx ja xxxx ning hakati seal valeväiteid levitama. Mingit ametlikku vastust xxxx webalizer andmetele ei ole esitatud. Järelikult ei saa kostja neid ka teada ning arvestada. Kostja kirjutas saabunud reklaamist, mille lubadus ei olnud tõendatud numbritega reklaamitud lehel. See oli valetamise äratundmine. Seda ei saa nimetada laimuks. Samuti ei olnud tegemist negatiivset tähendust omava domeeniga.
23."Kostjate faktiväide, nagu oleks hageja hakanud laimuga väljapressijaks." seisneb selles, et hageja soovis xxxx külastuste kohta käiva ja sellel hagejale kuuluval lehel avaldatud Webalizer statistika andmete kustutamist. Numbrite ümberlükkamise asemel lubas hageja kostjaid laimata aastakümneteks. Lisaks tegi hageja esindajana eelmises kohtuvaidluses ettepaneku, et hageja kustutab xxxx lehel kostjate kohta olevad artiklid kui kostja I kustutab samamoodi xxxx lehel olevad tekstid. Kostja I ei olnud sellise väljapressimisega nõus, sest ise oli avaldanud tõeseid andmeid avaldatud xxxx ja xxxx lehel aga tema kohta esitati valeväiteid. Kostja on avaldanud ainult neid andmeid, mille päritolu saab tõendada ehk need olid avaldatud selgelt hagejale kuuluvas domeenis (xxxx või xxxx), sest ta oli kontaktisik ja juriidilise isiku ainus juhatuse liige. Kui andmeid ja teksti oleks avaldanud domeen, mille omanikuna on vähemalt 2 inimest, siis oleks kostja I ka ühendust võtnud ja küsinud, kumb neist oli autor. Kuna hageja oli ainus juhatuse liige firmas, millele olid domeenid registreeritud ja ainus kontaktisik, siis puudus vajadus autori täiendavaks ülekontrollimiseks.
24.Kostja I on tõendanud võltsimise ja valetamise toimumise fakti kohtuvaidluses. Hageja avaldas andmeid, mille kohta hiljem esitas valesid, näiteks salgas osa maha(webalizer), eitas nende olemasolu (xxxx konto xxxx lehel, facebookis xxxx lehekülg) või jättis esitamata. Juba kohtusse pöördumise fakt on kinnitus, et hageja proovib kohtuga ajalugu kustutada, sest jätkuvalt taotletakse xxxx lehel olnud statistika kui xxxx lehele kirjutatud artiklite täielikku kustutamist, mitte sealt mõne konkreetselt tuvastatava valeväite eemaldamist. Hageja ei ole kostjaga suhelnud vähemalt 2018. aastast, mitmeid kuid enne hagi esitamist. Läbi kohtuhagide oma väidete avaldamine on pahatahtlik käitumine kui eelnevalt ei suhelda teise inimesega ega esitata tõendit, et tema kohta on midagi valet väidetud. Praegusel juhul on vaidluse objektiks hageja enda xxxx serveri webalizeri statistika võrdluses hageja saadetud reklaamkirjaga(spam) ning hagejale kuuluvale firmale registreeritud xxxx domeen ja seal avaldatud tekstid. Eelnevalt on kohus juba leidnud, et nende kopeerimine (faktiväite kinnitusena) ei olnud autoriõiguse rikkumine. Kui kostja I „eesmärk oleks hagejale haiget teha” siis oleks ta käitunud samamoodi pärast xxxx ja xxxx registreerimist. Ta oleks registreerinud mõne eraldi domeeni, et ainult hageja kohta väiteid avaldada. Seejuures tõeseid ja kontrollituid. Kostja ei tegele laimajate otsimise ja nende avalikustamise või kohtusse kiskumisega. Küll loeb kostja talle saadetud reklaame ja avalikustab rämpsposti levitajaid ja ainsana X, kes proovis valega reklaami pakkuda.
25.Hageja kahjustab ise enda mainet ja au kui registreerib domeenid (xxxx ja xxxx) eesmärgiga kustutada enda xxxx lehel avalikustatud andmeid. Hagis olevate ebakohaste väärtushinnangute väidete osas ei ole tegemist väärtushinnangutega, vaid kontrollitavatel faktidel (numbrid, domeenides olnud tekstide piltidest) ja kohtuvaidluses saadud andmetega. Kui hageja ei oleks taasavanud xxxx blogi ja teinud uusi sissekandeid juunist 2017. aastal kostjat laimavate artiklitega, siis ei oleks ta ennast ka sellesse valede ja laimu levitamise võrku mässinud. Hageja toodab ise juurde seda infot, mis tema tegevuse kohta jääb üldsusele avalikuks. Kuna hageja palub hüvitis 8 (18)
2-19-8673 välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel, siis sellega proovitakse vabaneda kahju tekkimise tõendamisest. Kostja I ja kostja II tahab näha neid tõendeid, mis kinnitavad kahju tekkimist. Kostja ei nõustu hagis välja toodud artiklite eemaldamise nõudega ja põhjendab seda sellega, et kogu artikkel ei saa vale olla kui see põhineb xxxx webalizer andmetel, hageja poolt xxxx lehel avaldatud teksti tsiteerimisel ja kohtuotsuse osade kirjeldamisel. Mõistlik lugeja suudab ise hinnata, kas väide on argumenteeritud ja fakte saab kontrollida.
HAGEJA SEISUKOHT
26.10. veebruaril 2023 esitatud seisukohas kostja vastuväidete kohta vastas hageja, et siinse menetluse aluseks on asjaolu, et kostjad on avaldanud hageja au ja head nime teotavaid väiteid. Hageja hinnangul ei ole selle asjaolu üle vaidlust. Kostjad väidavad samas, et nende tegevus ei ole õigusvastane, kuna nende avaldatud seisukohad on väidetavalt õiged. Kostjad ei ole tõendanud õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Hageja on seisukohal, et kostjate esitatud tõenditest ei nähtu, nagu esineks asjas mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Hageja saab kostjate seisukohast aru niimoodi, et kostjate hinnangul nähtub nende 24.01.2023 dokumendi lisast 23, nagu oleks hageja kohtus valetanud. Kostjate 24.01.2023 dokumendi lisa 23 on e-kirja lõim, milles osalesid eposti aadressid „xxxx“ ning „xxxx“. Sellest dokumendist ei nähtu kostjate väidet, nagu oleks hageja kohtus valetanud. Ülejäänud 24.01.2023 ning 25.01.2023 esitatud lisadele ei ole kostjad oma 24.01.2023 dokumendis viidanud. Hagejal ega kohtul ei ole võimalik hakata võistlevas hagimenetluses kostjate esitatud tõenditele kostjate eest sisu või tähendust andma.
27.Hageja ei pea tõendama tekkinud kahju suurust. Hageja ei „proovi vabaneda kahju tekkimise tõendamisest“, vaid tegutseb Riigikohtu antud suuniste järgi. Hagejale tekitatud kahju on mittevaraline, mida ei olegi võimalik mõistlikult tõendada. Tallinna Ringkonnakohus on 27.10.2016 otsuse nr xxxx punktis 44 välja toonud, et kui avaldatakse õigusvastaselt au teotav faktiväide, siis tuleb mittevaralise kahju tekkimist eeldada. Praegusel juhul on kostjate õigusvastane tegevus tekitanud hagejale psüühilisi tervisekahjustusi (sh stressi ja pinget), kuna kostjad on pahatahtlikult ning pikema aja jooksul (enam kui 5 aastat) hageja õiguseid avalikult kahjustanud. Hageja hinnangul on eluliselt usutav, et kostjate taoline õigusvastane tegevus kahjustab kannatanu isikuõiguseid ning kohtupraktika kohaselt tuleb seda ka eeldada. Hageja ei pea ega saagi tõendada talle tekkinud kahju ulatust. Hageja peab tõendama üksnes asjaolu, et kostjad on tema õiguseid rikkunud, st avaldanud hageja au ja head nime teotavaid väiteid. Hageja on selle asjaolu tõendanud.
28.Hageja isikuandmete töötlemine oli igal juhul õigusvastane. Praegusel juhul esineb vähemalt kaks õiguslikku alust, mille järgi on võimalik hagi rahuldada – au ja hea nime kaitsega seonduvad sätted ning isikuandmete kaitsega seonduvad sätted. Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 4 punkti 1 kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta. IKÜM artikkel 4 punkti 2 kohaselt loetakse isikuandmete töötlemiseks mh nende kasutamist või avalikustamise teel kättesaadavaks tegemist. Praeguses asjas ei ole hageja hinnangul vaidlust, et kostjad on hageja isikuandmeid (sh hageja ees- ja perekonnanime) töödelnud, tehes need avalikkusele kättesaadavaks ning seostades neid erinevate ebaõigete väidetega. Isikuandmeid avaldanud isik peab vaidluse korral tõendama selleks vajalikku nõusoleku või muu õigusliku aluse olemasolu. Hageja ei andnud kostjatele nõusolekut avaldada avalikkusele tema isikuandmeid ning kostjad ei ole ka tõendanud, et neil oleks esinenud mõni muu õiguslik alus hageja isikuandmete töötlemiseks. Eelnevast järeldub, et lisaks hageja au ja hea nime kahjustamisele on kostjad ka hageja isikuandmeid õigusvastaselt töödelnud. 9 (18)
2-19-8673
KOSTJATE VASTUHAGI
29.Kostjad esitasid 13.04.2023 vastuhagi. Vastuhagi kohaselt tähendab kohtus vaidlemine dokumentaalse jälje jäämist aastakümneteks ja laimu detailset kirjapanemist kohtuotsuses. Näiteks tsiteeriti lauset xxxx domeenist, mida C teeb pimedas teki all. Selle kohta on ka ütlus, ärge vaielge laimajaga, kõrvalseisjad ei tee teil vahet. Kui see tekst sealt domeenist kaob, siis kohtuotsuses on see jätkuvalt kirjas. See on kestnud alates 14. mai 2017 kui avaldati esimene artikkel (mille kohta ei ole nõuet). Praegused nõuded on artiklitele hilisemast perioodist, mis olid täies ulatuses kättesaadavad enne R. S.e menetlusse kaasamist (juuni 2021) ja pealkirjadena loetavad aprillis 2022. Lisaks on möödunud 5 aastat ja isegi praegusel ajal on vastuhageja C nimi igal xxxx aadressil (valesti sisestatud aadressi korral), inimese pilt ja telefoninumber on pildid xxxx lehel. Maakohtu istungil valetaja ju väitis, et need olid maha võetud ja midagi polevat alles. See kohtuvaidlus kestab juba 4 aastat, Tartu Ringkonnakohus on tühistanud 2 ja Riigikohus 1 korral alama astme kohtuotsuse. Ilmselgelt tuleb esitada kohtule omapoolne nõue, mis põhistaks neid sõnu, mida kasutasin X kohta. Tema otsis kontakti, tema proovis laimuga numbreid kustutada (ajakirjaniku ründamine) ja nüüd teeb sellest kriminaalmenetluse. Lõpuks tuleb ka tõdeda, et raha ei olnud selle Complexis OÜ hagi edasikaebamiseks ja tekkima pidi tegelik rahaline kahju.
30.X on kasutanud alates 2017. aasta maikuust C nime ja Digipost OÜ ärinime xxxx lehel. Sellega on rikutud C isiklikke õigusi ja juriidilise isiku Digipost OÜ õigusi, sekkudes laimu levitamisega äritegevusse, kahjustades mainet ja takistades ettevõtlust alates 2017. aastast. X saatis 2016. aastal reklaamiga e-maili, milles väideti xxxx lehel avaldatud firmade kohta, et igas kuus otsitakse 200 000 firmat. Kirja saatmise ajal (kuni detsember 2016) kuulus xxxx Xle (lisa 20, „registreerija X”, aegumise kuupäev 29.11.2016), samuti kirja saatnud server xxxx oli eraisik X nimel. Kostjad tegid päringu xxxx/stats aadressile ja leidsid, et väide ei vasta tõele, sest lisa 22 lehekülg 3 all on rida: xxxx aadressile /otsing. Seega tehti kirja saatmisele eelneval kuul 30091 päringut otsingu aadressile, millega pole võimalik otsida 200 000 firmat. Kostjad paluvad kohtul tõendada, et X valetas xxxx reklaamis 200 000 firma otsimise kohta teadlikult, kustutas xxxx/stats olnud webalizeri andmed, google analytics konto, facebooki fännilehe ja kasutas kohtus võltsinguna graafikut, mille oli kopeerinud kostjate lehelt.
31.X on erinevate firmade juhatuses ainus liige. Need firmad (Internetikaubamajad OÜ ja Complexis OÜ) on registreerinud 16.01.2017 domeeni xxxx, kus alates mai 2017. avaldati hulgaliselt artikleid C nimega, eesmärgiga teda laimata: levitada teadlikult valeväiteid tema kohta. Laimu levitamine toimub ka praegusel ajal, see ei ole lõppenud. Kostjad leidsid, et tekstide ootele panemise kõrval on endiselt saadavad C pilt aadressil https://xxxx. Selline tegevus, kus xxxx domeenis on fail nimega C., täidab endiselt eesmärki inimest laimata. Kostja C leidis ka oma aadressi ja telefoninumbri avaldamise xxxx lehel tänase päeva seisuga.
32.C nõuab valeväite (laimu) ümberlükkamist ja eemaldamist artiklitest „Hoiatus - paadunud valetaja ja petis C ettevõttest Digipost OÜ” https://xxxx, „Pettur C kuritarvitab tuntud kaubamärke” https://xxxx, „Pettur C rikub autoriõiguseid” https://xxxx. Kostjate soov on nende nimede ja piltide eemaldamine halvustava tähendusega xxxx domeenist, sest selline tegevus kinnitab just väidet, X tegeleb teiste isikute laimamisega, valetab ja petab internetis.
10 (18)
2-19-8673
33.Eeltoodu kohaselt palub vastuhageja kohustada X’it ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200 000 firma otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx esilehel, kohustada X’it eemaldama C pilt xxxx domeenist https://xxxx, Kohustada X’it eemaldama C telefoni number xxxx domeenist https:// xxxx, kohustada X’it eemaldama xxxx domeenis avaldatud järgnevad tekstid täies ulatuses: „Hoiatus - paadunud valetaja ja petis C ettevõttest Digipost OÜ” https://xxxx; „Pettur C kuritarvitab tuntud kaubamärke” https://xxxx; „Pettur C rikub autoriõiguseid.” https://xxxx; Kohustada X eemaldama xxxx lehelt kostja nimi, neid tuvastavad pildid ja info aadressilt https://xxxx.
VASTUS VASTUHAGILE
34.25. mail 2023 esitatud vastuses vastuhagile hageja (vastuhagis kostja) leiab, et kostjate vastuhagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuna osad vastuhagis esitatud nõuded ei ole seotud kostjate õigustega, vastuhagi on esitatud vale isiku vastu ning andmed, mille eemaldamist hageja nõuab, ei ole kättesaadavad, mistõttu ei ole neid võimalik eemaldada. Alternatiivselt leiab hageja, et kostjate vastuhagi tuleks jätta rahuldamata, kuna kostjate nõuded on põhjendamatud ja tuginevad ebaõigetele alustele.
35.Kostjad on esitanud nõude, mis ei puuduta nende õigusi. Kostjad on esitanud hageja vastu muu hulgas järgmise nõude: „Kohustada X ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200 000 firma otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx esilehel.“ TsMS § 363 lg 1 p 1 sätestab, et hagiavalduses tuleb välja tuua mh selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Õiguskirjanduses on selgitatud, et „haginõue on piisavalt selgelt väljendatud, kui see kirjeldab konkreetselt esitatud nõuet, seab seeläbi kohtuliku otsustusruumi piirid, toob välja soovitava otsuse sisu ja piirid, ei sisalda välditavaid ebatäpsusi, mis veeretaksid hagejal lasuva menetluse kaotamise riski kostja kanda, ning on lõpuks täitemenetluses jätkuva vaidluseta täidetakse. Järelikult on nõuded, millele hagiavalduses esitatud hagi ese peab vastama, kõrged ning hagejal lasub kohustus neist kõigist kinni pidada. Vastasel juhul ei ole hagi nõuetekohane ja seda ei saa menetleda“ Hageja on seisukohal, et kostjate esitatud nõue ei vasta nendele tingimustele. Kostjate nõue on liialt üldsõnaline, mistõttu ei ole seda võimalik menetleda.
36.Kostjad on seisukohal, et hageja on avaldanud ebaõige väite, nagu oleks igas kuus otsitud 200 000 firmat. Kostjad ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et see väide oleks avaldatud kostjate kohta. Kostjatel on võimalik pöörduda kohtusse üksnes selliste väidete osas, mis on avaldatud nende kohta. Kui X avaldab Y-i kohta väite, siis saab selle osas kohtusse pöörduda üksnes Y. Kolmandal isikul ei ole võimalik Y-i eest Y-i õiguste kaitsmiseks kohtusse pöörduda. Ühtlasi ei ole kohtus võimalik nõuda ükskõik milliste väidete ümberlükkamist – isik saab kohtusse pöörduda ainult enda õiguste kaitseks.
37.Kostjad nõuavad selliste andmete ümberlükkamist, mis ei ole avaldatud kostjate kohta. Kostjatel ei ole õigust taolist nõuet esitada ning TsMS § 3 lg 1 kohaselt ei ole võimalik sellist nõuet menetleda. VÕS § 1047 lg 4 eesmärgiks ei ole võimaldada isikutel esitada kohtusse mistahes ebaõigete väidete ümberlükkamise nõudeid. Isegi kui eeldada, et kostjate väited vastavad tõele (millega hageja ei nõustu), ei ole kostjate nõuet võimalik rahuldada, kuna andmed, mille ümberlükkamist kostjad nõuavad, ei ole avaldatud kostjate kohta. Kostjate vastuhagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil ning sellega ei ole võimalik saavutada kostjate taotletud eesmärki. 11 (18)
2-19-8673
38.Vastuhagi on esitatud vale isiku vastu. Vastuhagis esitatud nõuded seonduvad andmete eemaldamisega leheküljelt xxxx. Hageja toob välja, et lehekülje xxxx registreerijaks on Complexis OÜ. Seda tõendab väljavõte leheküljelt internet.ee, millest nähtub, et Complexis OÜ on veebilehe xxxx registreerijaks. Kostjad on ka ise oma vastuhagi punktis 4 toonud välja järgmist: „X on erinevate firmade juhatuses ainus liige. Need firmad(Internetikaubamajad OÜ ja Complexis OÜ) on registreerinud 16.01.2017 domeeni xxxx /.../“ Kostjad on seega kinnitanud, et domeen xxxx on registreeritud juriidilise isiku ning mitte hageja nimele. Kuna praegusel juhul nõuavad kostjad andmete eemaldamist leheküljelt xxxx, mille registreerijaks on Complexis OÜ, siis oleksid kostjad pidanud oma nõude esitama Complexis OÜ vastu. Asjaolu, et hageja on Complexis OÜ juhatuse liige, ei tähenda seda, et hageja oleks Complexis OÜ tegevuse eest isiklikult vastutav. Hageja on seaduse kohaselt Complexis OÜ seaduslik esindaja; hageja ei ole Complexis OÜ võimalike kohustuste eest isiklikult vastutav.
39.Täiendavalt nähtub nii veebilehelt xxxx kui ka veebilehe xxxx andmebaasist, et lehekülg on suletud 2020. aasta jaanuaris. Kuna leheküljel xxxx ei ole kostjate väidetud andmeid avaldatud, siis ei ole neid võimalik ka eemaldada.
VASTUHAGEJA SEISUKOHT
40.16.06.2023 esitatud vastuses vastuhagi kostja vastusele vastab kostja (vastuhagis hageja), et kohtule oli esitatud lisa 1, mis oli väljavõte domeeni xxxx omanikust. Sellel oli näha omanikuna Complexis OÜ, kuid näitamata oli jäetud täielikum vaade, mille hulgas oli halduskontakt, kelleks on X. Kui vastukostja X ei omaks ligipääsu xxxx domeeni sisule, siis ei oleks ta saanud esitada vastuhagi vastuse lisa 9, mis on serveris olevate andmete väljavõte ja nähtav ainult paroolide teadjale ehk lehel info avaldajale. Vastuhagis esitatud nõuded käisid just C kohta, kelle nime kasutati xxxx tekstide pealkirjades, tema näopilt oli kopeeritud serverisse, telefoni andmed ja kodune aadress samuti. Kui need andmed kustutati praeguseks, siis nende põhjal esitatud nõue sellest ei kao, sest küsimus on C isikuõiguste rikkumisest pika aja jooksul.
41.Xxxx statistika ümberlükkamine ei puuduta vastuhagejat. X registreeris xxxx domeeni, milles avaldas vabanduse, kus „C” kirjutas: Mina, selle blogi autor C Vabandan ametlikult portaali xxxx ees enda poolt levitatud valeväidete pärast. Samas lükkan ümber kõik enda poolt kunagi öeldud või kirjutatud valeväited. Minu väited ei olnud tõesed, kahetsen südamest. Siirad vabandused.” Teine samasisuline artikkel: „...selgus, et ärikataloog xxxx rääkis ikkagi tõtt oma 2016- 2017 aasta otsingutulemuste kohta ja otsingutulemused vastavad tõepoolest nende poolt varem öeldule.” Need mõlemad väited ei ole C omad aga need on temale omistatud ja tõenäoliselt X poolt.
KOHTUISTUNG
42.16. oktoobril 2023 toimunud kohtuistungil hageja jäi täpsustatud hagi juurde. Hageja teatas, et nimetatud blogi „petturid“ on suletud juba pikka aega, see ei ole avalik. Seal on ainult üks avaleht ja rohkem pole seal midagi. Tuginedes kohtupraktikale leiab hageja, et mittevaralise kahju suurus oleks kuni 1 500 eurot. Kostjate vastuhagis toodud artikleid ei ole olemas, need on kustutatud. Kostjad ei nõudnud mingi kahju hüvitamist, vaid konkreetsete artiklite eemaldamist. Vastuhagi rahuldada ei ole võimalik, kuna neid artikleid ei ole enam. Kostjad ei ole tõendanud, et need olid avaldatud. Hageja nõuded on eemaldada hagejat kahjustavad artiklid ning mõista kostjatelt välja mittevaralise kahju hüvitis hageja kasuks. Ei ole vaidlust, et kostjad on need artiklid avaldanud, need kahjustavad hageja isikuõigusi. Vaidlus selles, kas artiklites toodu on õiged või mitte. 12 (18)
2-19-8673 Vastuhagi esitamise seisuga see veebidomeen kuulus Complexis OÜ-le, juhatuse liige ei ole isiklikult vastutav juriidilise isiku ees.
43.Kostjad tõid välja, et hageja esindaja sõnul näevad nad xxxx avalehte, mis tähendab, et see leht on olemas ja sealt tuleb tekst, mille kostja esitas enne istungit tõendina. Kui lehte poleks olemas, ei leiaks kostja seda arhiivist üles. Vastuhagis olnud artiklid olid teise ID-ga, kui põhihagis hageja poolt välja toodud tõenditest nähtub. Hageja valetab, blogi kustutamine ei vasta tõele. Kuna vande all ülekuulamise taotlus lükati tagasi, ei saa kindlalt veenduda, et andmebaas „petturid baas“ on tühjaks tehtud. Vastuhagi esitamise seisuga olid artiklid olemas. Vastuhagejad on tõendanud, et avaldatud andmed ja väited on tõesed, ei ole kedagi kolmandat, kes neid kirjutas. Xile kuulus domeen, kust saadeti vale info xxxx reklaami kohta. X allkirjastas domeenid xxxx registreerimise avalduse. Ta on koguaeg olnud selle halduskontakt. Hageja väidab, et sisu ei ole, esindaja väidab, et näevad avalehte. Kostja seisukohalt on ühesugune au teotamine ja ebaõigete andmete avaldamine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
44.Kohus tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, poolte vastuste ja seisukohtadega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata.
45.Veebileheküljel www.xxxx avaldatud artiklis „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“. kirjutasid kostjad: „Olge hoiatatud internetis tekste kirjutava X’i tegevuse eest. Tegemist on valetaja ja laimaga, kes kaotas kohtus valetamisega 1538 eurot. Viru Maakohus tegi 03.04.2019 kohtuotsuse xxxx, millega ei rahuldatud hageja Complexis OÜ (esindaja X) taotlust kostja Digipost OÜ vastu käesoleva artikli suhtes“ (III kd, tl.lC 43-61). Praeguseks ajaks on üleval artikli pealkiri ja viide pdf failile (V kd, t.lC 16).
46.Samal veebilehel avaldatud artiklis „xxxx: valmib raport X-i pettusest“ on kirjas: Valmib ülevaade numbrilise tõestusega (xxxx webalizer ja google analytics), kuidas spam kirjas S. valetas ja siis hakkas laimuga väljapressijaks. Internetis saab edastada infot, mis ei ole tõene. See võib juhtuda teadmatusest ja/või tahtlikult. (III kd, t.lC 62-71, V kd, t.lC 18).
47.Veebileheküljel www.xxxx avaldatud artiklis „Sarilaimaja X xxxx domeenis“ kirjutab kostja 1, et: X tegeleb teiste inimeste kohta valeväidete levitamisega xxxx lehel ja proovib kohtuga ajalugu kustutada. Kõik tsitaadid temalt jäid alles. Kohus ei leidnud ühtegi juhtumid, millega tema tekste oleks valesti tsiteeritud. Siiani ei ole sarilaimaja X tulnud mõttele vabandada alusetult sõnade kasutamise eest: pettur, kelm, autoriõiguse rikkuja, jne. / .... Samuti on sellel inimesel ekslik arvamus, et tema poolt valede väidete levitamist saaks kohtu poole pöördumisega kustutada. /... Minevikus oli ta nii jultunud, et kopeeris ühe firma lehelt kujunduse ja tekstid ning pakkus seda oma firma nimega müügiks. Kui juhtum tuli avalikuks, siis tegi sotsiaalmeedias postitusi teise poole kohta, mida nimetati laimavateks. Täpsemalt saab igaüks ise lugeda, millised olid osapoolte seisukohad. Kostja 2 lisas artiklile ka tsiviilasjas xxxx (Proweb OÜ (X) hagi Billion OÜ vastu) tehtud kohtuotsuse lingi (III kd, tl.lC 72-81)
48.Veebileheküljel www.xxxx on avaldatud artikkel pealkirjaga „Hoiatus! X võltsib ja valetab“, milles kirjutatakse, et: „Internetis on võimalik levitada teiste inimeste kohta valet, nt xxxx lehel. Kohus leidis, et õigesti tsiteeritud X’i tekste ei pea kustutama. Viru Maakohus tegi 3.04.2019 13 (18)
2-19-8673 kohtuotsuse xxxx, millega ei rahuldanud hageja Complexis OÜ (esindaja X) taotlust kostja Digipost OÜ vastu, et mõista välja käesoleva lehe haldajalt 7000 eurot kahjutasu. Kohus jättis menetluse kulud osapoolte endi kanda. Samuti otsustas, et 2 artikli teksti/väiteid muutma ei pea, 3 artiklit tuleb muuta (kustutada pealkiri ja kostja lisatud hinnangud S.i tegevuse kohta) ning 2 artiklit tuleb kustutada (III kd, t.lC 82-104, V kd, t.lC 17). Veebileheküljele kopeeriti Viru Maakohtu 03.04.2019 otsuse punkt 6, punkti 29 viimane lause, punktid 30-32, 36, 37, 38, 39, 40, 41.
49.Samuti on kostjad avaldanud artiklid pealkirjaga „X (Xxxx) laimas kliendi petturiks „X laimas petturiks Tarbijakaitseameti“, „X laimas petturiks Omniva“.
50.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostjad järjekindlalt seisukohal, et: X (hageja) võltsib; valetab; on jäänud valetamise ja pettuse avalikuks tulemisel vahele; on loll inimene, kes ka ise usub enda kirjutatud väidet; on sarilaimaja; levitab teiste inimeste kohta valeväiteid. Kostjad mitte ainult järeldavad, vaid levitavad oma järeldused ka kolmandatele isikutele läbi interneti. Selliste järelduste tegemise õigustamiseks on kostjad tuginenud asjaoludele, et hageja võltsimine ja valetamine on tuvastatav hagejale kuuluva xxxx webalizer andmetega ning pettused ja valetamised tulenevad sellest, et hageja registreeris xxxx ja xxxx domeenid C (kostja 2) kohta valeväidete ehk laimu levitamiseks.
51.Kohus leiab, et eelmises punktis toodud kostjate väited hageja kohta kujutavad ennast ebakohaseid väärtushinnanguid, millised rikkuvad hageja õigused heale nimele ja teotavad hageja au. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 esimese lause kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimesest lausest tulenevalt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Kostjate tuginemine hageja poolt valetamisele ja valetamise xxxx webalizeri statistikaga tuvastamise võimaluse abil ei tähenda, et nimetatud asjaolu andis kostjatele õiguse avaldada hageja kohta ebakohaseid faktiväiteid. Kostjad ei ole isikud, kes seadusest tulenevalt on kohustatud hageja tegevuse (tema avaldatud andmete) üle järelevalvet ja kontrolli teostama. Isegi eeldades, et webalizeri statistikaga hageja avaldatud andmete (reklaami kuvamiste) arvu saab ümber lükata, ei loonud see kostjatele õigust hageja kohta käesoleva otsuse punktis 50 toodud väärtushinnangute avaldamiseks. Kostjatel ei olnud keelatud kritiseerida hageja poolt veebileheküljel xxxx avaldatud statistikat, kuid seejuures tuleks vältida väärtushinnangute avaldamist hageja isiku kohta. Sellisel juhul oleks kostjad saanud vältida hagejale mittevaralise kahju tekitamist. Sellega on kohus tuvastanud, et kostjate tegevus hageja kohta andmete avaldamisel on õigusvastane.
52.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 punkti 4 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Sama paragrahvi lg 2 punkti 1 kohaselt kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest.
53.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. 14 (18)
2-19-8673 Maakohtu arvates ei kaalu käesoleval juhul kostjate õigus otsida hageja avaldatus esinenud vead üle hageja õigust aule ja heale nimele (VÕS § 1046 lg 2). Kostjate avaldatud ebakohased väärtushinnangud rikkuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Selline rikkumine on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p 4 õigusvastane, sõltumata ajendist, millest tingituna kostja neid avaldas. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Riigikohus on 13.01.2010 otsuse 3-2-1-152-09 punktis 16 selgitanud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas - ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga.
54.VÕS § 104 lg 1 järgi seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. VÕS § 104 lg 5 järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus leiab, et kostjad on süüdi selles, et nad korduvalt ja tahtlikult avaldasid hageja kohta veebilehekülgedel postitused eesmärgiga teotada au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaraline kahju. Seega kehtib VÕS § 1043 tulenev üldine põhimõtte ja kostjad peavad hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama. Isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM) art 82 lg 1 tulenevalt igal isikul, kes on kandnud käesoleva määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, on õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest. VÕS § 134 lg 2 järgi isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Riigikohus on otsuse 3-2-1-152-09 punktis 16 samuti sedastanud, et tuleb tahtlikku rikkumist lugeda VÕS § 134 lg 2 kohaselt üldjuhul kahjuhüvitist õigustavaks asjaoluks.
55.Riigikohus on 05.04.2023 otsuses 2-20-1836 punktis 14 selgitanud, et VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekitamise eest. Seega on seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temale tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. Hageja isikuõiguste rikkumisega seoses peab kohus vajalikuks tuua ka seda, et kostjad on mitte ainult avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid, nad on lisanud avaldatud metaanametesse ka hageja isikukoodi (V kd, t.lC 12, 13, 15). IKÜM art 6 lg 1 punkti a) kohaselt isikuandmete töötlemine on üldjuhul seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Hageja ei andnud kostjatele nõusolekut enda isikuandmete (ees-ja perekonnanimi, isikukood) töötlemiseks. Kostjad ei ole menetluses väitnud, et neil oli seadusest tulenevalt õigust hageja isikuandmete töötlemiseks. Kostjad ei tegutse avalikes huvides, mistõttu puudus neil õigus määruse art 6 lg 1 punkti d) või muul õiguslikul alusel hageja andmete avaldamiseks. Sellises olukorras kostjate poolt hageja isikuandmete avaldamine ei toimunud kostjate kaitse-eesmärgist lähtudes.
56.VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjaid tuleb kohustada eemaldama veebileheküljelt www.xxxx artiklid pealkirjadega 15 (18)
2-19-8673 "Hoiatus! X võltsib ja valetab" (veebilink: https://xxxx) ning "xxxx: valmib raport X-i pettusest" (veebilink: https://xxxx), leheküljelt xxxx artikkel pealkirjaga "Sarilaimaja X xxxx domeenis" (veebilink: https://xxxx) ja leheküljel xxxx avaldatud artiklist pealkirjaga „X ́i laim Digipost OÜ ja xxxx kohta“ (veebilink: https://xxxx) sõnad „X’i“.
57.Vastavalt VÕS § 134 lõikele 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Otsus mittevaralise kahju suuruse kohta on kohtu diskretsiooniotsus. Hagi esitamine ei mõjutanud kostjaid. Käesoleva asja kohtuvaidlus kestab üle 4. aasta. Kostjad on ka kohtumenetluse käigus arvamusel, et hageja peab taluma kostjate ebakohaseid väärtushinnangud. Eeltoodud põhjendustel peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjatelt hageja kasuks ka mittevaralise kahju.
58.VÕS § 134 lg 6 alusel isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Kohus, diskretsiooniõigust kasutades, peab põhjendatuks rahuldada hagi ja välja mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt mittevaralise kahjuna 150 eurot. Kahju sellises ulatuses väljamõistmisel lahtub kohus sellest, et hageja ka ise on kostja 2 kohta korduvalt avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid, on avanud veebilehe xxxx ja on kostja 2 nimel esinedes lisanud sinna kommentaare, milledest tingituna on käesolevas asjas esitatud ka kostjate vastuhagi hageja vastu. Sellises olukorras, leiab kohus, puuduvad asjaolud, millised õigustaks hagejale suuremas ulatuses kahjuhüvitise määramist.
59.Hageja on nõudnud mittevaraliselt kahjult viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise mittevaraliselt kahjult alates 08.06.2021 täpsustatud hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 29.11.2023 34.11 eurot (vt https://www.viivisekalkulaator.ee) ja edasi kuni nõude tasumiseni kostja poolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Vastuhagi rahuldamata jätmine
60.Kohus on tuvastanud, et domeen xxxx kuulus Xle (V kd, t.lC 94), kes oli ka selle registreerija. Vastuhagi kohaselt X’i poolt 2016.a reklaamiga saadetud e-kirjas väideti xxxx lehel avaldatud firmade kohta, et igas kuus otsitakse 200 000 firmat. Vastuhagejad xxxx/stats aadressile tehtud päringuga avastanud, et see väide ei vasta tõele, sest kirja saatmisele eelneval kuul tehti vaid 30091 päringut otsingu aadressile. Sellepärast vastuhagejad nõuavad kohustada vastuhagis kostjat X’it ümber lükkama valeväite xxxx lehel 200 000 firma otsimisest kuus ja avaldama vastava info xxxx esilehel.
61.Eelmises punktis toodud andmete vastavuse on kohus kontrollinud varasemas vaidluses ja Viru Maakohtu 03.04.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas xxxx (Complexis OÜ hagiavaldus Digipost OÜ vastu kahju hüvitamise ja andmete eemaldamiseks kohustamise nõudes) punktis 35 on kohus tuvastanud, et kostja väide, et ärikataloog xxxx ee valetab 100 korda ei vasta tegelikkusele. Külastuste arvu (total hits) andmete alusel saab vaid järeldada, et xxxx külastuste arv oli oktoobris 2017 2,65 korda väiksem (200 000 : 75 402) ja märtsis 2017 1,11 korda väiksem (200 000 : 179 764) hageja poolt 16 (18)
2-19-8673 näidatust. Seega ei valetanud ärikataloog xxxx 100 korda. Sellepärast ei pea kohus vajalikuks käesolevas asjas xxxx avaldatud andmeid täiendavalt analüüsida.
62.TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Vastuhagejad ei ole toonud, kuidas hageja avaldatud otsingute arvu väidetav tegelikkusele mittevastavus vastuhagejate õigusi rikub. Kuna hageja avaldatud väide ei käi vastuhagejate kohta, siis ei ole võimalik kas või formaalselt asuda seisukohale, et hageja avaldatud väide, isegi kui see ei vastanud tõele, kostjate õigusi rikub. Kohus leiab, et vastuhagis kostja käitumist ei ole võimalik lugeda VÕS 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 või muul alusel vastuhagejatele kahju tekitavaks asjaoluks, sest vastuhagis kostja ei avaldanud ebaõigeid andmeid vastuhagejate kohta. Seega vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja vastuhagi ei ole esitatud vastuhagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil.
63.Vastuhagejad nõuavad domeenist xxxx kostja 2 pildi, kostja 2 telefoni numbri eemaldamist ning samas domeenis avaldatud tekstide „Hoiatus - paadunud valetaja ja petis C ettevõttest Digipost OÜ”; „Pettur C kuritarvitab tuntud kaubamärke”; „Pettur C rikub autoriõiguseid” eemaldamist.
64.Vastuhagejate esitatud tõendi kohaselt domeeni xxxx registreerijaks on Complexis OÜ (registrikood 12756453) (VI kd, t.lC 5). Vastuhagis kostja on leidnud, et asjaolu, et X on Complexis OÜ juhatuse liige, ei tähenda seda, et hageja oleks äriühingu tegevuse eest isiklikult vastutaC Vastukostja esitatud tõendi kohaselt lehekülg xxxx on suletud 16.01.2020 (V kd, t.lC 198). Kohus on kohtuistungil koos menetlusosalistega ja ka käesoleva otsuse teatvakstegemise päeval teinud päringu Google otsingusse ja on avastanud, et veebileht pole saadaval. Sellega on kohus tuvastanud, et veeblehekülg, millel avaldatud andmete kustutamist kostjad nõuavad, ei eksisteeri. Kuna puudub lehekülg, millel avaldatud andmete ümberlükkamist vastuhagis nõutakse, siis ka selles osas vastuhagejate õiguste rikkumine ei ole vastuhagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik ja vastuhagi ei ole esitatud vastuhagejate seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil.
65.Vastuhagi osas esineb alus selle TsMS § 423 lg 2 punktide 1 ja/või 2 alusel läbivaatamata jätmiseks. Samas kõrgemate kohtute poolt maakohtu otsuse selles osas formaalsetel alusel tühistamise vältimiseks, maakohus jätab vastuhagi rahuldamata, kuna leiab, et puuduvad ka õiguslikud alused vastuhagi rahuldamiseks. Menetluskulud
66.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi esitamine on tingitud kostjatest. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostjate kanda.
17 (18)
2-19-8673
67.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on ka küsinud seisukohad menetluskuludele, kuid vaidluse olemust arvestades peab otstarbekaks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
68.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 13.03.2025 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2023. otsus muutmata.
2.Jätta Osaühingu Digipost ja C apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Osaühingu Digipost ja C kanda. Riigikohtu 08.09.2025 kohtumääruse
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
3.Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.
4.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2). 29.11.2023 kohtuotsus 2-19-8673 jõustus 08.09.2025 Riigikohtu kohtumäärusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
18 (18)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.