Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2023, Tallinn
Kohtuasja number
2-22-129210
Kohtuasi
OSAÜHING EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus hagiavalduse osaliselt menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OSAÜHING EUROPARK ESTONIA määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja
OSAÜHING
EUROPARK
ESTONIA
(registrikood 10811490), lepinguline esindaja BA Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. jaanuari 2023 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast OSAÜHINGU EUROPARK ESTONIA nõuet sissenõudmiskulude summas 10 eurot hüvitamiseks.
Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OSAÜHING EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 45 euro väljamõistmiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis 27.09.2022 määrusega nõude üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 07.11.2022 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu 40 euro saamiseks, millest 30 eurot on leppetrahv ja 10 eurot sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt pargiti 09.01.2020 sõiduk numbrimärgiga XXXXXX hageja poolt opereeritavale parkimisalale Tallinnas Ahtri
3.Sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Sõiduk pargiti parkimistingimusi rikkudes, mistõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi nõuab hageja sissenõudekulusid 10 eurot. Hageja tegi kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtueelselt, teavitades kostjat võlgnevuse olemasolust. Kohtueelselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud ka Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
3.Maakohus tegi 28.12.2022 puuduste kõrvaldamise määruse, mille kohaselt on sissenõudmiskulude nõude alus kohtule ebaselge. Kui hageja nõuab sissenõudmiskulusid VÕS 1132 lg-s 2 sätestatu järgi, tuleb hagis välja tuua ja viidata kokkuleppele lepingutingimustes, millest tulenevalt hageja sissenõudmiskulusid nõuab. Kui hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud, hagis summaliselt välja toodud ja hageja peab neid ka tõendama.
4.Hageja esitas 09.01.2023 maakohtule seisukoha, milles selgitas, et on saatnud kostjale 31.05.2021 meeldetuletuskirja, mistõttu on tal õigus VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi nõuda sissenõudmiskulu. Lisaks on hageja teinud tasulised päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse. Kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks sissenõudekulu tekkinud. Sissenõudmiskulu suurus on lepitud kokku seaduses ja selles ei ole vaja eraldi kokku leppida. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus tegi 30.01.2023 määruse, millega võttis hagi leppetrahvi 30 euro väljamõistmiseks menetlusse, kuid keeldus sissenõudmiskulu hüvitamise nõude summas 10 eurot menetlusse võtmisest.
6.Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmise korral keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg-st 3 keeldub kohus hagi menetlusse võtmast, kui hageja ei esita nõude põhjendust õigel ajal. Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest sissenõudmiskulude 10 euro väljamõistmise osas, kuna hageja ei kõrvaldanud kohtu määratud tähtaja jooksul puudusi. Hageja ei ole viidanud, millisele kokkuleppele tuginedes hageja sissenõudmiskulusid võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 1 alusel kostjalt välja palub mõista. Hagi osaliselt menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 340 1 lg 2 ja 371 lg 1 p 9 alusel. Määruskaebus
7.Hageja esitas 13.02.2023 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles tema nõuet ei võetud menetlusse ja teha uus määrus nõude menetlusse võtmise kohta.
8.Määruskaebuse kohaselt annab VÕS § 1132 lg 2 p 1 õiguse nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist pärast lepingu lõppemist. Käesoleval juhul on leping lõppenud. Sissenõudmiskulude nõudmise õigus tuleneb seadusest ning see ei eelda kokkuleppe
olemasolu. Parkimislepingu p-s 6 on sätestatud, et parkimislepingu rikkumisel on parkimise korraldajal õigus kohaldada kõiki seadusega kooskõlas olevaid õiguskaitsevahendeid. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletuskirja ja sellega on nõude esitamise eeldused täidetud. Samuti on hageja saatnud tasulised päringud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/kasutaja andmete saamiseks. Hageja ei saaks nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist üksnes siis, kui ta ei oleks saatnud vastavat meeldetuletuskirja. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
10.Maakohus tegi 21.03.2023 tagaseljaotsuse, milles mõistis kostjalt välja leppetrahvi 30 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et menetluskulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist. Ringkonnakohtu seisukoht
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada ja tsiviilasi saata sissenõudmiskulude summas 10 eurot hüvitamise nõude menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
12.Hageja nõudis kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudekulude hüvitamist summas 10 eurot. Hagiavalduse kohaselt saatis hageja tähitud kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud ka Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks.
13.Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Õiguskirjanduses on selgitatud, et erinevalt VÕS §-st 1131 ei sisaldu §-s 1132 iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist eelkõige leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu 1131 lg-s 1. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe (leppetrahvina). Kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 580).
14.Ebaõige on hageja seisukoht, et VÕS § 1132 lg 2 p 1 on iseseisev alus sissenõudekulude hüvitise nõudmiseks. Sissenõudmiskulude hüvitise nõue saab tuleneda lepingust või seadusest, ning viimasel juhul on nõude aluseks kahju hüvitamise üldine regulatsioon.
Hageja esiletoodud asjaoludest nähtub, et poolte vahel ei ole kokkulepet sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja osundatud lepingu punkt 6, mille kohaselt on hagejal, lepingu rikkumise korral, õigus kohaldada õiguskaitsevahendeid, sisaldab üldist viidet õiguskaitsevahendite kasutamise võimalusele, kuid sellest ei tulene lepingulist alust sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Samas on hageja esile toonud, et ta on saatnud kostjale tähitud kirjana meeldetuletuskirja ning teinud kulutusi päringute tegemiseks Transpordiametile ja rahvastikuregistrile. Kuigi hageja on nõude alusena viidanud VÕS § 1132 lg 2 p 1, ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kuna hageja on välja toonud, milles temale tekitatud kahju seisneb, siis on maakohtul võimalik hinnata, kas see kuulub hüvitamisele kahju hüvitamise üldise regulatsiooni alusel. Samuti on hageja välja toonud nõude – 10 eurot. Milline on nõude sissenõudmiseks tehtud erinevate kulutuste (s.o tähitud kirja saatmine, päringu tegemine Transpordiametile, päringu tegemine rahvastikuregistrile) täpne suurus, on maakohtul võimalik välja selgitada eelmenetluses (TsMS § 392 lg 1 p 1, p 3). Samuti ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust, et kohus saaks keelduda nõude menetlusse võtmisest seetõttu, et hageja ei esita tõendeid. Tõendite väljaselgitamine on eelmenetluse ülesanne (TsMS § 392 lg 1 p 4). Ülaltoodule tuginedes keeldus maakohus ebaõigesti sissenõudmiskulude hüvitise nõude menetlusse võtmisest. Tsiviilasi tuleb nimetatud osa saata tagasi maakohtule nõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
15.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada vastavalt edasise menetluse tulemustele.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.