lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-22-142363/6

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Viljandi kohtumaja · 03.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Kohtuasja number
2-22-142363/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2023, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-142363

Tsiviilasi

A. A. P. hagi I. M. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja A. A. P. (registrikood XX) Hageja lepinguline esindaja S. R. (e-post: XXX) Kostja I. M. (isikukood XXX); e-post: XXX

Menetlustoiming

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda A. A. P. hagi I. M. vastu võla nõudes menetlusse võtmisest.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
3.Edastada käesolev kohtumäärus hageja esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates. Menetluse käik ja kohtumääruse põhjendused
1.A. A. P. (hageja) esitas 9. veebruaril 2023 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagiavalduse I. M. vastu võlgnevuse nõudes.
2.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse lahendamine ei allu Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

2-22-142363

4.Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art 4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Arvestades hageja nõuet ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et hageja esitas kostja vastu hagi tarbijaga sõlmitud krediidilepingust tuleneva nõude rahuldamiseks. Niisugune nõue kuulub määruse art 17 lg 1 p b kohaldamisalasse. Määruse art 18 lg 2 järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt on pädev ka liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub.
5.Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr 44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav.
6.Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eestis. Eesti rahvastikuregistri andmetel elas kostja
22.oktoobrist 2021 – 30. mai 2022 aadressil XXX. Alates 31. maist 2022 kostja rahvastikuregistri kohaselt Eestis elukohta ei ole. Maksu- ja Tolliameti andmetel kostja Eesti Vabariigis maksustatavat tulu kunagi saanud ei ole. Kostjal puudub Eestis kinnisvara. Hagiavalduse esitamisele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses selgus, et PPA-l andmed isiku asukoha ja kontaktandmete kohta puuduvad. Telefoninumbril XXX vastas 2. jaanuaril 2023 endine tugiisik, kes kinnitas, et pere kolis Saksamaale, kontaktid puuduvad. Kohus saatis 22. märtsil 2023 kostja rahvastikuregistrist ja hagi aluseks olevast lepingust nähtuvale e-posti aadressile XXX nõude oma elukohaandmete ja kohtualluvuse täpsustamiseks tähtajaga 29. märts 2023. Kostja kohtule ei vastanud.
7.Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka viibimiskoht ei ole Eestis. Antud juhul kohaldub välismaise elemendi esinemise tõttu Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2, mille järgi saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Eeltoodust tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti kohtule. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Suure tõenäosusega on kostja elukoht Saksamaal. Kostja ei ole nõustunud Eesti kohtualluvusega.
8.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

2-22-142363 menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud kulusid. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja