AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi M. K.i vastu võlgnevuse 841,14 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 12,77 euro ja edasiulatuva viivise nõudes
nende Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood: 12831829; Pärnu mnt 141, Tallinn 11314; e-post: [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: K. O. (4PS OÜ; e-post:
XXX);
Kostja: M. K. (isikukood: XXX; XXX; e-post: XXX).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali ja M. K.i vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1.Kostja tasub hagejale alljärgnevad summad:
1.3.Punktis 1.2 nimetatud summad kohustub kostja tasuma AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kontole nr EEXXX SEB Pank AS, selgitusega „1194844KO, tsiviilasi nr 2-22-147599“. 1.4.Pooled on kokku leppinud, et hagejal on õigus pöörata kogu p-s 2.1.1 sätestatud nõue (tasumata jäägi summas) koheselt sundtäitmisele, kui kostja ei pea kinni ps 1.2 sätestatud maksegraafikust ning kostja võlgnevus hageja ees võrdub või ületab 100 eurot. 1.5.Pooled on kokku leppinud, et punktis 1.4 toodud juhul lisandub nõudele viivis kuni nõude (1262,86 eurot) täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 122,50 eurot ning kanda see AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr EEXXX (SEB Pank AS), selgitusega „1194844-KO, tsiviilasi nr 2-22-147599“.
3.Tühistada 20.03.2023 määrusega sätestatud kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aeg 06.04.2023.
4.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-147599.
5.Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta kompromissis käsitlemata menetluskulud poolte endi kanda.
2-22-147599 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei või esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali hagi M. K.i vastu võlgnevuse 841,14 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 12,77 euro ja edasiulatuva viivise nõudes.
2.20.03.2023 määrusega määras kohus kohtulahend avalikult teatavaks tegemise tähtpäevaks 06.04.2023
3.Pooled sõlmisid 30.03.2023 sõlmisid pooled kompromissi. Pooled palusid Harju Maakohtul kompromissi kinnitada ning lõpetada tsiviilasjas menetlus.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 2 sätestab, et pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
5.Kohus asub seisukohale, et kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja asja menetlus lõpetamisele.
6.Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
7.Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on poolte vahel kokkulepe menetluskulude hüvitamise osas, mille kohaselt jäävad kulud poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda.
8.Hageja palub tagastada tasutud riigilõivust pool. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
2-22-147599 TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 9 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui esinevad muud seaduses sätestatud alused. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, s.o 122,50 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arveldusarvele.
9.Kuivõrd kohus kinnitab kompromissi, tuleb tühistada ka kohtulahendi kuulutamise aeg.
10.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus välistab poolte soovil määruskaebuse esitamise õiguse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.