Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Telia ja Kostja sõlmisid Telia järelmaksu müügilepingu Nr. xxxxxxx, 18.11.2020, mille alusel leppisid pooled kokku ostetavas kaubas, s.o Mäng The Legend of Zelda: Breath of the Wild, Switch, Mängukonsool Nintendo Switch V2, ning osamaksetega tasumise tingimustes. Lepingu allkirjastamisega kinnitasid pooled, et Telia on Järelmaksulepingu tingimustele vastava kauba nõuetekohaselt Kostjale üle andnud ja Kostja on selle vastu võtnud. Kostja kohustus tasuma seadme eest 24 osamaksena igakuise maksega 19.28 € vastavalt esitatavatele arvetele. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas Kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli Lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 21,9% aastas. Lepingu allkirjastamisega kinnitas Kostja, et ta on tutvunud Üldtingimuste, Hinnakirja ja muude tingimustega ning kohustus neid täitma. Lepingu p 2 kohaselt pidi Kostja maksma Teliale tasu teenuste ja/või seadmete järelmaksude eest vastavalt esitatavatele arvetele sellel märgitud maksetähtajaks. Sama punkti kohaselt on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt viivist juhul, kui klient ei tasu temale esitatud arveid õigeaegselt ja viivisemäär on 0,066% päevas. Telia esitas kostjale müüdud seadmete osamaksu eest arveid, mille alusel oli kostja kohustatud tasuma arvel märgitud maksetähtajaks. Kostja jättis oma kohustused täitmata ja ei tasunud temale esitatud arveid seadmete osamaksu eest. Järelmaksulepingu p 13 kohaselt on Telial õigus öelda leping üles ostja makseviivituse tõttu üksnes juhul, kui ostja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme (3) üksteisele järgneva osamaksega ning Telia on andnud ostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Lepingu ülesütlemisel kuulub ostja poolt tasumisele kauba kogumaksumuse jääk koos intressiga, arvestatuna kuni lepingu ülesütlemiseni, ning viivis. Telia esitab ostjale Lepingu ülesütlemisavalduse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lähtudes Kostja poolt

toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes Lepingust, teavitas Telia 08.02.2021 Lepingu lõpetamisest kui Kostja ei tasu täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ning kuna Kostja võlgnevust ei tasunud, luges tähtpäeva saabunuks 29.03.2021. Lepingu ülesütlemise hoiatus on Kostjale saadetud e-posti aadressile, milles Telia muu hulgas hoiatas, et võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb Telia lepingu üles. Vastavalt Järelmaksulepingu punktile 14 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 €, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 € ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 €, kui võlausaldaja nõue on üle 500 € ja kuni 1000 €. Hagis toodud nõue kostja vastu on hagihinnaga 686,22 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm tasulist meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale kostja aadressile 10.06.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 20 €, 03.08.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 € ja 06.10.2022 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 5 €. Seega on hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 30 €. Nõude loovutamine hagejale Kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega Kostja vastu Hagejale. Nõude loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Kostja ei reageerinud talle edastatud Loovutusteatisele ning ei ole võlgnevust tasunud. Hageja nõude suurus Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 376,88 € 2) intress: 21,91 € 3) viivised: 166,64 € Järelmaksulepingu p 3 kohaselt on viivis kolmekordses seaduses sätestatud viivisemääras ehk 0,066% päevas (8% * 3 / 365 p). Hageja palub mõista kostjalt hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja Telia Eesti AS ja kostja vahel 18.11.2020 sõlmitud Telia järelmaksu müügilepingust Nr. xxxxxxx tulenev võlgnevus 376,88 €, intress 21,91 €, viivised 166,64 €, sissenõudekulud 30 €; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 376,88 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,066% päevas, alates 09.02.2023; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 175 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palub rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri (hagiavalduse lisa) on kostjale kätte toimetatud postkasti panekuga 16.03.23.a. (aadressil xxx, mis on rahvastikuregistris märgitud al. 05.10.22 kostja lisa-aadressiks). Kostjal oli kohustus hagiavaldusele vastata 10 päeva jooksul. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv summas 175 €, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 € ja õigusabikulu summas 420 € (nimekiri esitatud). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 175 eurot, seega on nimetatud kulu põhjendatud ja vajalik. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eur/h ning esindajal on õigusabikulud tekkinud käesolevas tsiviilasjas seoses dokumentide komplekteerimise ja analüüsiga, hagiavalduse koostamine ja esitamine, kokku 3,5 h eest 350 eurot (+km). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus. Seega kohus peab põhjendatuks hageja esindaja kulusid summas 120 eurot (so ühe tunni ulatuses koos käibemaksuga) ning 20 eurot TsMS § 484.2 alusel maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kulu, mis tuleb kostjalt välja mõista, Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 315 eurot (175+120+20). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (315 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.