2-22-16586/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja sõlmisid 21.06.2021 a. üürilepingu. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale üürile korteri asukohaga xxx üldpinnaga 40 m2, mis koosnes toast, avatud köögist, vannist ja wc ruumist tähtajaga 1 aasta s.o kuni 20. 06. 2022 a. ja kostja kohustus hagejale tasuma üüri igas kuus 370 eurot. Üürile lisandusid kommunaalmaksed ehk kõrvalkulud vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele ja tasu elektrienergia eest. Lepingu sõlmimisel tasus kostja 2200 eurot, millest 370 eurot oli maakleri vahendustasu, 370 eurot tagatisraha ja 4 kuu üürisumma ette summas 1480 eurot. Seega kostjal oli tasutud lepingu sõlmimisel üüritasu kuni 21. 10. 2021 a. Peale üürilepingu sõlmimist alandas üürileandja järgmisest kuust, s.o juulist 2021 üürisummat 50 euro võrra viieks kuuks. Detsembris 2021 a pidi kostja taas tasuma üüri 370 eurot kuus. Seoses omaniku poolt üüri alandamisega 5 kuud 50 eurot, pidi kostja detsember 2021 a. tasuma üüri 120 eurot (370-250). Kostja jättis alates

summas 595 eurot. Kuna hageja esitas kostja vastu hagi tsiviilasja hinnaga 5199 eurot, millise summa pealt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 Lisa I järgi on riigilõivu määraks 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja õigusabikulud moodustavad 1170 eurot. Hageja esindaja töö tunnihind on 156 eurot tunnis. Õigusabi koosneb järgnevatest menetlustoimingutest: konsultatsioon büroos, õiguslik analüüs, selgitused hagimenetluseks 1,0 h. Tõendite kogumine, nõude kokku liitmine, hagiavalduse koostamine 6,5 h. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, tsiviilasja hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, hageja poolt on kohtule esitatud üksnes hagiavaldus ja menetluskulude nimekiri. Käesolev asi ei ole õiguslikult keerukas ning ei tugine suurele hulgale tõenditele, seega leiab kohus, et põhjendatud ja vajalik on õigusabi osutamine 3 töötunni ulatuses summas 468 eurot (3*156) õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1063 eurot (595+468). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1063 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.