Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on 10.03.2021 sõlmitud laenuleping nr xxxxxx, mille alusel hageja laenas kostjale 5000 eurot. Laenusumma tagastamise tähtaeg oli 01.09.2021. Kostja hagejale laenu ei tagastanud. Hageja on arvestanud tagastamata laenusummalt viivist perioodi 02.09.2021 – 01.02.2022 kohta määras 8% aastas. Kohus proovis kostjale hagiavalduse ja menetlusse võtmise kohtumääruse, milles nõuti kostjalt hagile vastust, kostjale kätte toimetada e-posti aadressil xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Eelnevalt läbitud maksekäsu kiirmenetluses on kostjale proovitud menetlusdokumente kätte toimetada aadressil xxx, kuid need tagastati. Maksekäsu kiirmenetluses tuvastati, et võlgnik võib elada Prantsusmaal, kuid pole teada, kus täpsemalt, ning eestikeelsetele kirjadele ta ei vasta. Tsiviilasjas nr xxx on proovitud menetlusdokumente kätte toimetada rahvastikuregistrist nähtuvatel aadressidel xxx, ja xxx, kuid dokumendid tagastati kohtule. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kostja elu- ja viibimiskoht pole teada. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetluskulude väljamõistmise taotluse kostjale kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (hagi vastuse tähtaeg 11.01.2023 ja menetluskulude taotlusele sisukoha esitamise tähtaeg 06.03.2023) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 475 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 100 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: 1) asja materjalidega tutvumine, analüüs, kliendikonsultatsioon (1 h); 2) hagiavalduse koostamine, komplekteerimine ja kohtusse saatmine (3,5 h); menetluskulude taotluse koostamine (0,25 h). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 595 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud ulatuses välja mõistmist. Tegemist on lihtsa laenulepingust tuleneva võla nõudega. Kohus leiab, et menetluskulusid tuleb vähendada seoses hagiavalduse koostamiseks kulunud ajaga – sellises mahus hagi koostamisele oli põhjendatud kulutada 2 h (3,5 h asemel). Ülejäänud osas on lepingulise esindaja toimingud olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud. Kokku on põhjendatud ajakulu suuga 3,25 h. Hageja esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtu hinnangul mõistlik ja vastab turu keskmisele. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 325 eurot, millele hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv 595 eurot, seega kokku 920 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse kohustada kostjat TsMS § 177 lg 4 alusel tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.