Pankrotiõigus

20.04.2023 kell 11:00. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Kohus on nimetanud ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Ajutine haldur esitas ka tasutaotluse. Kohus arutas pankrotiavaldust 12.01.2023 toimunud ärakuulamisel. Ajutise pankrotihalduri aruandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus määras ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3000 eurot. 06.02.2023 teatas võlausaldaja esindaja, et on tasunud deposiidi ning esitas taotlused deposiidina tasutud summa väljamõistmiseks solidaarselt kohustatud isikutelt (K J ja/või M L) ning jätta menetluskulud summas 375 eurot solidaarselt kohustatud isikute kanda või mõista välja pankrotivarast.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad ning ärakuulamisel avaldatuga – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik katta kohustusi. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik on aruandega tutvunud ja ei ole sellele vastu vaielnud. Svetlana Pilden on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ja kohus nimetab ta võlgniku pankrotihalduriks. Ajutine haldur Martin Pärn esitas ka tasutaotluse. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri tasu suurusele ei ole vastu vaieldud. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb ja mis on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus ajutise halduri tasu välja käibemaksuga. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, saalis nr 2026, 20.04.2023 kell 11:00. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodule, kohustab kohus võlgniku endist seaduslikku esindajat K J ja seaduslikku esindajat M L ilmuma võlgniku vande andmiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, mis toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, Lubja 4, Tallinnas, saalis nr 2026, 20.04.2023 kell 11:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus hoiatab, et kui võlgnik oma kohustusi ei täida, on kohtul õigus teda trahvida, kohaldada sundtoomist või aresti. PankrS § 85 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. PankrS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning on kohustatud olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja pankrotimenetlusest osavõtu kohustust. PankrS § 89 lg 1 p 1 alusel võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Karistusseadustiku (KarS) § 385 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võlausaldaja K K tasus 06.02.2023 kohtu deposiiti 3000 eurot ning esitas avalduse deposiidina tasutud summa hüvitamiseks.

TsMS § 195 lg 1 kohaselt, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. PankrS § 11 lg 2 kohaselt tagastatakse deposiidina selleks ettenähtud kontole tasutud raha makse teinud isikule vastavalt PankrS § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule. PankrS § 11 lg 11 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul on võlausaldajal, kes on teinud PankrS § 11 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist vastavalt PankrS § 30 lõikes 3 sätestatule. PankrS § 30 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud PankrS § 30 lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja, eeldatakse, et isik, kelle vastu nõue esitati, ei ole oma kohustust õigeaegselt täitnud. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus K Ke taotluse ning mõistab võlgniku endiselt juhatuse liikmelt K Jilt K Ke kasuks välja summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-22-18070 K Ke poolt deposiidina tasutud summale – s.o 3000 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot ning õigusabikulud 3 tunni eest tasumääraga 120 eurot/tung (km-ta) kokku summas 375 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtu hinnangul on riigilõiv, summas 15 eurot, põhjendamatu menetluskulu, kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja võlgniku pankrotiavalduse alusel ning tsiviilasja materjalidest ei nähtu võlausaldaja kohustust riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja kulu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on osaliselt ülepaisutatud ning põhjendatud on ajakulu 2h ulatuses. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlausaldaja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Kohus peab antud tunnistasumäära mõneti ülepaisutatuks ja peab põhjendatuks tunnitasumäära 100 euro ulatuses. Võlausaldaja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Võlausaldaja ei ole taotlenud menetluskulude

väljamõistmist käibemaksuga, mistõttu kohus väljamõistetavatele menetluskuludele käibemaksu ei lisa. Kohus määrab seega võlausaldaja lepingulise esindaja kuluks 200 eurot. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 200 eurot (võlausaldaja õigusabikulu 200 eurot). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.