27. märts 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-1554
Tsiviilasi
O. V. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende
võlgnik O. V. (isikukood xxxx, elukoht xxxx); usaldusisik/pankrotihaldur Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad, pankrotihaldur
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada O. V. maksejõuetusavaldus.
2.Välja kuulutada O. V. pankrot 27. märtsil 2023. a kell 09.00.
3.Algatada O. V. kohustustest vabastamise menetlus.
4.Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
5.Nimetada pankrotihalduriks/usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel Jüri Truuts (asukoht Jõe 2, Tallinn, e-post [email protected]).
6.Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada virtuaalselt 10. aprillil 2023. a algusega kell 13.00 Harju Maakohtu virtuaalsaalis: [email protected]. Võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta soovivatel isikutel saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks aadressil: [email protected], märkides taotlusele muu hulgas tsiviilasja number 2-22-1554.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne
2-22-1554 pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega pankrotihaldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg 1 sätestatud dokumentidega kohtule.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.O. V.’le võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.O. V. esitas Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankrot välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Võlgniku avalduse kohaselt töötab võlgnik OÜ-s L, kus töötasu suuruseks on 490 eurot kuus. Võlgnikule kuulub S OÜ osa nimiväärtusega 383 eurot, mille suurus kogu osaühingu osakapitalist on 14,98%, võlgnik on hinnanud osa turuväärtuseks 0 eurot. Võlgnikul on täitmata kohustusi 498 677.26 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku makseraskused tingitud üle jõu käivatest võlgadest seoses äriühingute kohustuste käendamisega. Võlgnik käendas enne 2007 – 2008.a. finantskriisi mitmete temaga seotud äriühingute äritegevusest tulenevaid laenukohustusi pankade ees. Finantskriisi tingimustes osutusid osad äriühingud võimetuks osasid oma kohustusi täitma, laenuandjad realiseerisid laenukohustuste täitmise tagatiseks olnud muu vara kuid sellest ei piisanud ning sissenõudjad asusid realiseerima käendusi. Võlgniku varaline olukord ei võimaldanud tal käenduskohustusi täielikult tasuda ja sellega seoses tekkisidki tal püsiva iseloomuga makseraskused. Võlgnik on pidanud sissenõudjatega läbirääkimisi eesmärgiga leppida kokku võlgnikule tasumiseks jõukohased summad ja maksegraafikud. Osade sissenõudjatega see õnnestus ja võlgnik tasus kokku lepitud summad, osade võlausaldajatega läbirääkimised ei õnnestunud, mistõttu on üle jõu käivad kohustused endiselt üleval. Võlgnik on tasunud sissenõudjatele summasid vastavalt oma tegelikele võimalustele, sealhulgas kohtutäiturite kaudu. Võlgnik on varasemalt pikalt tegutsenud ettevõtjana ja ta soovib sellega tegelemist taasalustada. Võlgnik usub, et ettevõtlusega tegelemise tulemusel suudab ta teenida oluliselt suuremat sissetulekut, mis võimaldab tal võlgnevusi osaliselt tasuda ha kokkuvõttes maksejõuetusmenetluse käigus makseraskusi ületada.
2-22-1554 Võlgnik on seisukohal, et tema sissetulekuid ja kohustusi arvestades on võlgniku puhul tegemist püsivat laadi maksejõuetusega, kuna ta ei ole võimeline oma kohustusi tasuma. Võlgniku kohustused, mida ta täita ei suuda, tulenevad käendustest s.o. tehingutest, milles ta kohustus tasuma kolmanda isiku kohustusi. Võlgnik leiab, et pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine aitab tal vabaneda makseraskustest, mis on seotud üle jõu käivate kohustustega, mis on tekkinud käendustest kolmandate isikute kohustuste käendamisest ja on võlgnikku koormanud hulk aastaid. Kohustustest vabastamise menetlus võimaldab võlgnikul saada uuesti majanduslikult jalgadele ja jätkata normaalset tavapärast elu. Võlgnik soovib oma pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse alustamist.
2.Harju Maakohus on 09.02.2023 pankrotihalduriks/usaldusisikuks Jüri Truutsi.
määrustega
nimetanud
ajutiseks
3.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnik oma maksejõuetusavalduses selgituses makseraskuste põhjuste kohta toonud välja asjaolu, et on käendanud endaga seotud äriühingute kohustusi. Võlgnik käendas enne 2007-2008 finantskriisi mitmete temaga seotud äriühingute äritegevusest tulenevaid laenukohustusi pankade ees. Osad äriühingud osutusid võimetuks osasid oma kohustusi täitma, laenuandjad realiseerisid laenukohustuste täitmise tagatiseks olnud muu vara, millest ei piisanud ning sissenõudjad asusid realiseerima käendusi. Võlgniku varaline olukord käenduskohustusi täielikult tasuda ei võimaldanud ning sellega seoses tekkisidki püsiva iseloomuga makseraskused. Võlgnik otsustas esitada maksejõuetusavalduse ja kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et tekkinud kohustused, mida võlgnik täita ei suuda, tulenevad käendustest, s.o tehingutest, milles võlgnik ise kasu ei saanud vaid kohustus tasuma kolmanda isiku kohustusi. Täpsem info usaldusisikul puudub, võlgnik ei ole usaldusisiku päringule hinnangu koostamise hetkeks vastanud. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis usaldusisik järelpärimised ja teate maksejõuetuse menetluse algatamisest riiklikele registritele, Maksu- ja Tolliametile, maksejõuetusavalduses toodud võlausaldajatele, kohtutäituritele ja Eestis enim kasutatavatele krediidiasutustele. Usaldusisik tegi elektroonilised järelpärimised võlgnikule kuuluvate ja kuulunud kinnisasjade kohta e-kinnistusraamatule, võlgniku osaluste ja juhitavate ühingute kohta e-Äriregistrile. Ajutine haldur saatis võlgnikule korduvalt kirjaliku päringu võlgniku pankrotiavalduses toodud e-posti aadressile xxxx ja rahvastikuregistris toodu e-posti aadressile xxxx. Võlgnik on usaldusisikule 28.02.2023 teatanud, et saadab vastused hiljemalt 03.03.2023. Võlgnik oli xxxx abielus J. V., varasuhe varalahususe varasuhe; alates xxxx on võlgnik abielus V. V., alates september 2016. a kehtiv varasuhe varalahususe varasuhe. Perekonnaseaduse mõistes ülalpeetavad võlgnikul puuduvad. Võlgnik on maksejõuetusavalduses teatanud, et elab tasuta kolmandale isikule kuuluval pinnal aadressil xxxx. Vastavalt Kinnistusraamatu andmetele kuulub kinnistu xxxx, registriosa xxxx, (Ärimaa 60%, Elamumaa 40%) OÜ-le R. Võlgnik on omandanud Xxxxis xxxx eriala. Viimasel viiel aastal olnud juhatuse liige S OÜ (endine nimi S OÜ) 2005-11.08.2021 tasuga 850 eurot kuus ning alates 31.10.1997 kuni käesoleva hetkeni OÜ L juhatuse liige töötasuga 490 eurot kuus. Võlgnik on L OÜ üks asutajatest ja on omanud L OÜ osalust kuni
2-22-1554 13.10.2016. Võlgnik teatab maksejõuetusavalduses, et S OÜ (endine nimi S OÜ) lõpetas tegevuse. Vastavalt Äriregistris toodud infole oli võlgnik S OÜ juhatuse liige alates 200511.08.2021 ning on omanud erinevas suuruses osalusi alates asutamisest, käesoleval hetkel omab võlgnik osalust nimiväärtusega 383 eurot (14,98% osakapitalist), osalusele on erinevad kohtutäiturid seadnud keelumärke. S OÜ (endine nimi S OÜ) uus juhatuse liige alates 11.08.2021 on üldsusele tuntud „firmamatja“ R. P., osalust omab K OÜ 2173 eurot, 85,02% osakapitalist. S OÜ viimane seadusega ettenähtud majandusaasta aruanne on esitatud 2014. a, seega peaaegu 10 aastat tagasi ning tehtud on kustutamishoiatus. Sellise osaühingu osalusel puudub ilmselt väärtus. OÜ L makstav töötasu 490 eurot laekub võlgniku xxxx AS arvelduskontole. Võlgnik on teinud oma Xxxx AS arvelduskontole 07.04.2022 sularahasissemakse summas 10 000 eurot, sularaha päritolu on usaldusisikule teadmata. Arvestades asjaolu, et võlgnik on lõpetanud xxxx eriala ning asjaolu, et võlgnik on ärimaastikul tegutsenud aastaid (Äriregistri andmetel kehtetuid seoseid äriühingutega 21), on võlgniku sissetulek usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ebaproportsionaalne võlgniku omandatud hariduse ja oskustega. Võlgnik märgib oma maksejõuetusavalduses p 5.1 sissetulekuks 1 690 eurot, jääb arusaamatuks, kes on tööandja ja mis summa see on. Maksuja Tolliamet (ajutisele haldurile) usaldusisikule vastavaid andmeid (töötamised, jooksvad sissetulekud) nähtavaks ei tee. Võlgniku igakuised kulud ilma võlamakseteta on 1 450 eurot. Võlgniku perekonnas elab abikaasa poeg. Võlgniku Xxxx AS arvelduskontode xxxx ja xxxx jääk seisuga 16.02.2023 oli 0.00 eurot, reservhoiukonto xxxx on suletud 20.10.2021. Võlgniku Xxxx AS arvelduskonto xxxx saldo seisuga 30.01.2023 on 44.93 eurot. Konto arestitud erinevate kohtutäiturite poolt. Võlgniku Xxxx AS arvelduskonto xxxx saldo seisuga 21.02.2023 oli -26.31 eurot. Võlgniku Xxxx arvelduskonto xxxx saldo seisuga 01.03.2023 on 0.00 eurot, kontol liikumised alates 2014. aastast puuduvad; kasutushoiuse konto xxxx saldo seisuga 01.03.2023 on 0.00 eurot. Transpordiameti Liiklusregistri teatel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ja ei ole kuulunud, võlgniku abikaasale ajavahemikul 27.06.2014-12.09.2016 (periood, mil kehtis varaühisuse varasuhe) sõidukeid registreeritud ei ole. Riikliku Ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ehitisi kui vallasasju. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Võlgnikule on kuulunud 8 kinnistut või selle kaasomandit, mis kõik on võõrandatud 14-24 aastat tagasi. Vastavalt Äriregistris toodud infole on võlgnikul kehtiv seos 3 äriühinguga. Võlgnik oli S OÜ juhatuse liige alates 2005-11.08.2021 ja on omanud erinevas suuruses osalusi alates asutamisest, käesoleval hetkel omab võlgnik osalust nimiväärtusega 383 eurot (14,98% osakapitalist), osalusele on erinevad kohtutäiturid seadnud keelumärke. Vastavalt Pensionikeskus AS andmetele omab võlgnik pensionikontot xxxx, saldo seisuga 16.02.2023 on 9680,192 xxxx osakut. Kohustuslik pension ei kuulu pankrotivara hulka, võlgnik ei ole esitanud väljamakse avaldusi. Võlgnik on liitunud täiendava kogumispensioniga, saldo seisuga 16.02.2023 on 91,450 xxxx osakut. Osakute väärtus seisuga 16.02.2023 on 164.41 eurot. Vastavalt Xxxx AS päringu vastusele omab võlgnik väärtpaberikontot xxxx, Xxxx 0,514 tk hinnaga 133.052800 eurot. Seisuga 16.02.2023 on väärtus kokku 68.39 eurot. Nasdaq CSD Eesti filiaal andmetel on võlgnikul väärtpaberikontod xxxx Xxxx ja xxxx, mõlemal kontol väärtpaberid puuduvad. Võlgnik elab kolmandale isikule kuuluval pinnal, kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa vastavalt Täitemenetluse seadustikule pöörata sissenõuet, seega ei saa see vara olla ka pankrotivara.
2-22-1554 Võlgniku pangakontode põhjal ei õnnestunud usaldusisikul tuvastada väärtuslikuma vara soetamist. Võlgniku puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Usaldusisik on saatnud päringu erinevatest allikatest väljaselgitatud võimalikele võlausaldajatele, milles on palunud saata justiitsministri määrusega kehtestatud võlgniku võlanimekirja kantavad andmed. Usaldusisiku päringutele on vastatud lünklikult, enamikke vajalikke andmeid ja/või neid tuvastada võimaldavaid lisadokumente ei ole esitatud. Usaldusisik on koostanud võlanimekirja väljaselgitatud andmete põhjal. Võlausaldajateks on Xxxx AS, nõue summas 321 526.73eurot; P OÜ (AS C loovutatud nõue), nõue summas 135 518.90 eurot; Xxxx AS, nõue summas 18 306.41 eurot; J OÜ (E AS), nõue summas 159.88 eurot. Kokku on võlgnikul täitmata kohustusi 475 511.92 eurot. Xxxx AS nõue tuleneb kohtulahenditest xxxx ja xxxx. Täitemenetlused on algatatud 2014. ja 2015. aastal, seega ei ole täitemenetluste algatamisest veel möödas 10 aastat ja aegumise vastuväidet ei saa esitada. Xxxx nõue tuleneb lahendist xxxx ja aegumise vastuväidet praegu esitada ei saa. Xxxx AS nõue tuleneb 2015. aasta kohtulahendist ja täitemenetlus on samuti algatatud 2015. aastal. Aegumise vastuväidet esitada ei saa. Vastavalt Xxxx AS päringu vastusele on võlgnik omanud hüpoteeklaenu, olnud kaaslaenajaks tarbimislaenule ja käendajaks kahele ettevõtte laenule Xxxx AS-is. Nimetatud kohustuste osas on 20.07.2010 olnud esitatud avaldus täitemenetluse alustamiseks, täiteasi 023/2010/781 on lõpetatud 21.05.2021 seisuga aegumise tõttu. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 475 511.92 eurot. Kui arvesse võtta võlgniku igakuist sissetulekut, siis ei võimalda võlgniku majanduslik olukord läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlust, tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Täpsemad võlgniku kohustused selguvad pankrotimenetluse käigus nõuete tunnustamise menetluses. Vastavalt FiMS § 17 lg 1 p 3 peaks usaldusisiku hinnangule lisama võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid. Võlgnik ei ole tuludeklaratsioone Maksuametile esitanud. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik, isegi kui hakkaks tegelema aktiivsemalt ettevõtlusega, leiaks töökoha ja sissetuleku, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks kolmandate isikute laenude käendamine arvestamata oma tegelikku võimekust neid nõudeid vajaduse tekkimisel teenindada. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks on PankrS § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik usaldusisiku hinnangul juba vähemalt 2007-2008 aastal, kui käendas kolmandate isikute (endaga seotud ettevõtete) kohustusi pankade ees. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita.
2-22-1554 Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse, usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 7 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi 3. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-dest 1 lg 1 ja 2; § 23 lg 1, 3, 4 ja 6; § 31 lg 1 ning FiMS § 18 lg 2 p2 ja §54 lg 2 teeb usaldusisik ettepaneku kuulutada välja O. V. pankrot ja määrata pankrotihalduriks Jüri Truuts. II Kohtumääruse põhjendused
4.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi FiMS) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 45 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2-22-1554
6.Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt töötab võlgnik OÜ-s L, tema töötasu suuruseks on 490 eurot kuus. Maksejõuetusavalduse punktis 5.1. on võlgnik märkinud igakuise sissetuleku suuruseks 1690 eurot kuus, kuid nimetatust ei selgu, sissetuleku allikas. Võlgnikule kuulub S OÜ osa nimiväärtusega 383 eurot, mille suurus kogu osaühingu osakapitalist on 14,98%, võlgnik on hinnanud osa turuväärtuseks 0 eurot. Võlgniku pangakonto jääk oli 30.01.2023 on 44.93 eurot. Transpordiameti Liiklusregistri teatel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette ega ole kunagi kuulunud, võlgniku abikaasale ajavahemikul 27.06.2014-12.09.2016 (periood, mil kehtis varaühisuse varasuhe) sõidukeid registreeritud ei ole. Riikliku Ehitisregistri andmetel ei kuulu võlgnikule ehitisi kui vallasasju. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisasju. Võlgnik omab pensionikontot, mille saldo seisuga 16.02.2023 oli 9680,192 xxxx osakut. Kohustuslik pension ei kuulu pankrotivara hulka, võlgnik ei ole esitanud väljamakse avaldusi. Võlgnik on liitunud täiendava kogumispensioniga, saldo seisuga 16.02.2023 on 91,450 xxxx osakut. Osakute väärtus seisuga 16.02.2023 on 164.41 eurot. Võlgnik omab väärtpaberikontot, millel on Xxxx 0,514 tk hinnaga 133.052800 eurot, mille väärtus seisuga 16.02.2023 on kokku 68.39 eurot. Võlgnik elab kolmandale isikule kuuluval pinnal, kodune vallasvara koosneb tavapärasest kodusest varast, sellele ei saa täitemenetluse seadustiku kohaselt sissenõuet pöörata. Võlgniku maksejõuetusavalduse kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi 498 677.26 eurot. Ajutise pankrotihalduri poolt välja selgitatud andmetel on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 475 511.92 eurot. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 7 täitemenetlust, neist aktiivseid menetlusi on kolm. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid, võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara, mistõttu on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik, isegi kui hakkaks tegelema aktiivsemalt ettevõtlusega, leiaks töökoha ja sissetuleku, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei võimalda võlgniku sissetulek täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
7.PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks.
2-22-1554
8.Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. FiMS § 8 lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks.
9.Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. FiMS § 27 lg 4 sätestab, et võlgnik peab FiMS § 27 lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma FiMS § 47 nimetatud kohustusi. FiMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 47 ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel välja kuulutada ja FiMS § 45 lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
10.Kohus selgitab võlgnikule, et FiMS § 47 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FiMS § 50 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
11.PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on võlgniku makseraskused tingitud üle jõu käivatest võlgadest seoses äriühingute kohustuste käendamisega. Võlgnik käendas enne 2007 – 2008.a.
2-22-1554 finantskriisi mitmete temaga seotud äriühingute äritegevusest tulenevaid laenukohustusi pankade ees. Finantskriisi tingimustes osutusid osad äriühingud võimetuks osasid oma kohustusi täitma, laenuandjad realiseerisid laenukohustuste täitmise tagatiseks olnud muu vara kuid sellest ei piisanud ning sissenõudjad asusid realiseerima käendusi. Võlgniku varaline olukord ei võimaldanud tal käenduskohustusi täielikult tasuda ja sellega seoses tekkisidki tal püsiva iseloomuga makseraskused. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks kolmandate isikute laenude käendamine arvestamata oma tegelikku võimekust neid nõudeid vajaduse tekkimisel teenindada. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgniku muutus usaldusisiku hinnangul maksejõuetuks juba vähemalt 2007. – 2008. aastal, kui käendas kolmandate isikute (endaga seotud ettevõtete) kohustusi pankade ees. Usaldusisiku hinnangul puudub võlgnikul võimalus läbi viia võlgade ümberkujundamise menetlus. Võlgnikul puudub vara ning sissetuleku suurus võrreldes kohustustega ei võimalda kohustusi mõistliku aja jooksul täita. Samuti on ajutine pankrotihaldur/usaldusisik oma hinnangus välja toonud, et arvestades asjaolu, et võlgnik on lõpetanud Xxxxis xxxx eriala ja asjaolu, et võlgnik on ärimaastikul tegutsenud aastaid (Äriregistri andmetel kehtetuid seoseid äriühingutega 21), on võlgniku sissetulek usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ebaproportsionaalne võlgniku omandatud hariduse ja oskustega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
12.Kohus selgitab O. V.le, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. O. V.l tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
13.Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks.