2-22-6310/18 - Pankrotiõigus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Pankrotihaldur võib esitada tasu puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud 1.06.2022 kuulutas Harju Maakohus välja A. I. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrias Palmitsa. Pankrotihaldur esitas 13.12.2022 kohtule taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega. 01.11.2022 kohtumäärusega on kohus kinnitanud võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja. Haldur taotleb menetlus lõpetamist raugemisega, algatata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, määrata halduritasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 784,80 eurot. Anda võlgnikule halduritasu tasumiseks menetlusabi riigi vahenditest ning määrata tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pärast pankroti välja kuulutamist on võlgniku kontole laekunud Tallinna Linnakantselei poolt makstav toimetulekutoetus kogusummas 400,37 eurot, millele ei ole võimalik pöörata sissenõuet. Maksu- ja Tolliameti andmeil võlgnikul sissetulek puudub. Kuivõrd võlgniku valduses ei olnud kolmandate isikute omandis olevat vara, ei ole vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid esitatud. Lisaks eeltoodule ei ole pankrotihaldur esitanud tagasivõitmise hagisid. Kohus ei ole määranud võlgnikule elatist. 01.06.2022 pankrotimäärusega on kohus kindlaks määranud ajutise pankrotihalduri tasu summas 1560 eurot (sisaldab käibemaksu), mis on osaliselt, s.o 784,80 euro (sisaldab käibemaksu) ulatuses, välja makstud riigi vahenditest. Pankrotimenetluses on esitatud ja PankrS § 153 lg 1 p-s 2 nimetatud rahuldamisjärgus (s.o tähtaegselt esitatud kuid pandiga tagamata) tunnustatud alljärgnevad nõuded:

Võlausaldajatele ei ole pankrotimenetluses väljamakseid tehtud, mistõttu võrdub võlausaldajatel saamata raha võlausaldajate nõude suurusega. Kuivõrd pankrotivara hulgas ei olnud esemeid, mis oleks olnud koormatud pandiõigusega, pankrotihaldur pandieset müünud ei ole. Võlgnikul esemeline pankrotivara puudus. Samuti puudus võlgnikul sissetulek, mistõttu pankrotivara ei tekkinud. Täiendav vara, mida võlgnik võiks saada teistelt isikutelt, puudub samuti. Võlgnikul pankrotivara, mida valitseda, puudus. Pankrotimenetluses ei ole esitatud kolmandate isikute vastu hagisid ning pankrotihaldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis lubaksid eespool nimetatud hagisid esitada. Pankrotihalduri poolt pankrotimenetlusega seoses seni kantud kulude summa on 1560 eurot, millest on riigi vahendite arvel hüvitatud 784,80 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). Maksejõuetuse tekkimise põhjused Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Seetõttu asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas muu asjaolu PankrS tähenduses. Haldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotivõlgnik on kohtule esitanud PankrS § 170 alusel avalduse kohustustest vabastamiseks. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub (piisav) sissetulek, mille arvel oma kohustusi täita. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse alustamise. Pankrotihaldur on kutsunud 13.12.2022 kokku võlausaldajate üldkoosoleku, otsustamaks võlgnikule usaldusisiku määramise. Vastav teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 28.11.2022. Kuivõrd haldurile ei esitatud usaldusisiku kandidaati ning eelnimetatud koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, palub haldur jätta võlgnikule usaldusisiku määramata. Haldur nõustub sellega, et võlgnik täidab ise usaldusisiku kohustusi. Haldur palub määrata, et halduri tasu suuruseks on ühekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr pankroti välja kuulutamise ajal, s.o 654 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o 784,80 eurot koos käibemaksuga. Pankrotihaldur taotleb, et kohus annaks analoogiliselt PankrS § 23 lg-s 4 sätestatule võlgnikule PankrS § 65 lg 11 alusel menetlusabi summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks, ning määraks seni välja maksmata tasu väljamaksmise 784,80 euro (koos käibemaksuga) ulatuses advokaadibüroo arvelduskontole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Pankrotihaldur avaldas, et pankrotmenetlus on võimalik täies mahus läbi viia, kui võlausaldajad, võlgnik või kolmas isik finantseeriksid menetluskulude kandmist kuni 1500,00 euro ulatuses. Sellest tulenevalt palus haldur avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutse eelnimetatud rahasumma kohtu deposiiti tasumiseks. Deposiidi maksmata jätmisel palus haldur taotluse rahuldada ning pankrotimenetluse lõpetada. 14.12.2022 määrusega tegi kohus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 1500 eurot. Deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur Andrias Palmitsa poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad A. I. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 14.12.2022 määruses, mis on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1500 eurot hiljemalt 04.01.2023. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus leiab, et A. I. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Võlgniku pankrotivara ning muu vara, mida arvata pankrotivarasse, puudub. Pandivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Pankrotihaldur ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuritegu või raske juhtimisviga. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõudele vastuväiteid. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Andrias Palmits tuleb vabastada võlgniku pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Sama paragrahvi lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Eeltoodud kalkulatsiooni puutuvalt sätestab PankrS § 65 lg 113, et füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist toimingutasuna summas 784,80 eurot. Pankrotihalduri tasule vastuväited esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruandest nähtuvalt puudub piisavas ulatuses pankrotivara, millest pankrotihalduri tasu hüvitada terves ulatuses. Pankrotihalduri poolt taotletud toimingutasu ei ole suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Kehtiv pankrotiseadus ei näe pankrotihaldurile ette kohustust toimingutasu taotlemise korral pidada tööaja arvestust. Toimingutasu on ettenähtud kogu pankrotimenetluse läbiviimise eest. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud vähemalt järgmised pankrotimenetluse toimingud: 1) pankrotiavaldusega tutvumine; 2) halduri ettekande koostamine ja esitamine kohtule; 3) nõudeavalduste läbi vaatamine ning võlausaldajate I üldkoosoleku läbiviimine; 4) võlausaldajate nimekirja koostamine ja esitamine kohtule; 5) pankrotihalduri aruande koostamine ja edastamine kohtule. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, summas 784,80 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesolevas menetluses on ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 01.06.2022 määrusega eelnevalt määratud menetlusabi summas 784,80 eurot (sh käibemaks), tuleb hüvitada halduri tasu riigi vahenditest summas 784,80 eurot, millele lisandub käibemaks, mis ei ületa kahekordset töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga alammäära, Advokaadibüroo Palmits & Partnerid OÜ arveldusarvele nr xxxx. Kohus selgitab, et kohaldab nii Pankrotiseaduse kui ka Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioone, kuna pankrotiavaldus on esitatud 28.04.2022 ja menetlusse võetud 05.05.2022, seega kohaldamisele kuuluvad kuni 30.06.2022 kehtinud redaktsioonid. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on pankrotiavalduses esitanud taotluse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise

avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole teinud ettepanekut usaldusisiku nimetamiseks. Kohus peab võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud kirjaliku nõusoleku täita usaldusisiku kohustusi. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173): tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida; teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta;