Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi A. G. vastu 567 euro väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
567 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (registrikood 10312960), lepinguline esindaja Marge Juur Kostja A. G. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Lea KurbelKalamees
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktsiaselts Tallinna Linnatransport hagi A. G. vastu 567 euro väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud Aktsiaselts Tallinna Linnatransport kanda. Jätte menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Lihtsustatud korras menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (24.03.2023). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (hageja) esitas 10.02.2022 Töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse A. G. (kostja) vastu 1167 euro väljamõistmiseks. TVK rahuldas 17.03.2022 otsusega avalduse osaliselt ja mõistis kostjalt välja 600 eurot.
2.Hageja ei nõustunud TVK otsusega ja palus kohtule 22.04.2022 esitatud hagis kostjalt välja mõista 567 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja vahel 14.08.2018 sõlmitud tööleping ning kostja töötab hageja juures alates xxxx xxxx. 11.02.2021 toimus Tallinnas Balti-Jaama parkimisplatsil liiklusõnnetus, kus kostja tööülesannete täitmisel, juhtides hageja bussi, tagurdas parkimisplatsilt välja sõites vastu teist hageja bussi. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai kahjustada kostja juhitud bussi tagaosa ja tuled. Kostja ei märganud tema taga seisvat bussi ja sõitis sellele otsa, järelikult kostja ei veendunud tagurdama hakates manöövri ohutuses. Kostja on oma süüd tunnistanud liiklusõnnetuse asjaolude kohta antud seletuses, et ta ei märganud taga seisvat bussi ja sõitis sellele otsa. Hageja leidis, et kostja, põhjustades liiklusõnnetuse, rikkus töölepingut hooletuse tõttu. Hageja pidi bussi remontima ja kandis remondikulusid 2334,44 eurot ilma käibemaksuta. Hageja palus kostjal kahju hüvitada. Kostja oli algselt valmis hüvitama 350 eurot ja hiljem 650 eurot, millega hageja ei nõustunud. Hageja leidis, et õiglane oleks, kui kostja hüvitaks 50% remondikuludest ehk 1167 eurot. TVK rahuldas avalduse osaliselt, mõistes kostjalt välja 600 eurot. Kuna TVK ei rahuldanud hageja nõuet täies ulatuses, palus hageja kohtul välja mõista kostjalt hüvitise 567 eurot. Asjaolu, et hageja juhitud bussil puudus vabatahtlik kindlustusleping (kaskokindlustus), ei anna alust vähendada kostjalt nõutavat hüvitist. Kaskokindlustuse olemasolul oleks tööandja omavastutus vahemikus 600 eurot–3000 eurot. Hageja nõutav hüvitis jääb omavastutuse piiridesse. Sageli jäävad kahjusummad suures osas alla omavastutuse, mille peavad töötaja ja tööandja omavahel ära jagama ja teiseks on väga paljudel juhtudel kahju hüvitamine välistatud. Kaskokindlustuse puudumine ei anna alust jagada automaatselt kahju ulatuse määramisel pooleks omavastutuse miinimumsumma. Vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimine oleks hageja jaoks majanduslikult ebaotstarbekas, sest ca 400 bussile kaskokindlustuse sõlmimine tähendaks lisakulu 250 000 eurot–600 000 eurot. Kostjalt nõutav hüvitis ei ole ülemäära suur. Hagejal kaskokindlustuse puudumine ei ole kostja vastutust piirav asjaolu. Kostja keskmine igakuine töötasu on 1485,26 eurot. Hageja on valmis kostja soovi korral võimaldama kahjuhüvitise tasumist osamaksetena. Seega on kostja võimeline hüvitist maksma. Hageja ei nõustu väitega, et kostja puhul on tegemist vähese staažiga töötajaga. Bussijuhilt tuleb eeldada kõrgendatud hoolsust. Lühike staaž ei õigusta bussi kahjustamist. 2,5 aastat tööstaaži on antud juhul piisavalt pikk aeg ühel marsruudil igapäevaselt sõitmisel kogemuste tekkimiseks ja vajaliku hoolsuse rakendamiseks.
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et TVK otsusega on kostjalt juba välja mõistetud kahjuhüvitis 600 eurot, mis on asjaolusid arvestades piisav hüvitis. Hüvitamisele kuuluva kahju määramisel tuleb arvestada kostja vähese staažiga xxxx. Kostja asus tööle xxxx ja avarii toimus 11.02.2021, kui kostja tööstaaž oli 2,5 aastat. Lisaks tuleb arvestada kaskokindlustuse puudumisega ning sellega, et kahju on tekkinud töö iseloomust tuleneva tüüpilise riski realiseerumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja juhitud bussil puudus kaskokindlustus ning hageja omavastutust ületav kahju on hüvitamata. Kui hageja oleks sõlminud kaskokindlustuse, piirduks tema reaalne kahju omavastutusega 600 eurot ning kostja poolt kuuluks hüvitamisele osa sellest. Kuna TVK on kostjalt välja mõistnud kahjuhüvitise 600 eurot, tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
5.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: − hageja ja kostja sõlmisid töölepingu, mille alusel asus kostja alates xxxx hageja juurde tööle bussijuhi ametikohale (dtl 36); − 11.02.2021 toimus liiklusõnnetus, kus kostja, juhtides hageja bussi, tagurdas Balti-Jaama parkimisplatsi territooriumil otsa hageja teisele bussile, mille tagajärjel sai kahjustada kostja juhitud bussi parempoolne taganurk (dtl 67-78); − hagejale kuuluval ja 11.02.2021 liiklusõnnetuse ajal kostja juhitud bussil puudus kaskokindlustusleping (dtl 159); − hageja kandis bussi remondikulusid 2334,44 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 79).
6.Hageja kui tööandja esitas kostja kui töötaja vastu varalise kahju hüvitise väljamõistmise nõude. Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust. Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised eeldused (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p 14; 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25): − töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72); − tööandjale on tekkinud või tekib kahju (võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128); − töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‐s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13); − kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); − kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); − rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).
7.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.
7.1.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et 11.02.2021 toimus kostja juhitud bussiga liiklusõnnetus. Kostja tagurdas Tallinnas Balti-Jaamas asuva hageja parkimisplatsi territooriumil otsa teisele hageja bussile. Kostja avaldas 11.02.2021 antud seletuses, et ta alustas tagurdamist, ei märganud taga seisvat bussi ning sõitis sellele otsa (dtl 68-69).
7.2.Kohus leiab, et kostja, põhjustades bussiga liiklusõnnetuse, on rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist. Lisaks rikkus kostja bussijuhi ametijuhendi punkti 3.5, mis näeb ette, et bussijuht peab oskama kasutada ohutuid ja efektiivseid bussi juhtimisvõtteid erinevates ilmastiku- ja liiklusoludes (dtl 38). Kostja rikkus ka bussijuhi teatmiku punktides 2 ja 4 välja toodud reegleid. Teatmiku punkti 2 järgi kasutab bussijuht temale tööülesannete täitmiseks usaldatud tööandja vara hoolikalt, vastutustundlikult ja säästlikult. Teatmiku punkti 4 kohaselt peab bussijuht lülitama sisse ohutuled, veenduma manöövri ohutuses ja vajadusel kasutama teiste bussijuhtide abi olukorras, kui tekib vajadus tagurdada (tl 40–63). Kui töötaja ülesandeks on bussi juhtimine, peab ta järgima tööülesandeid täites mh ka liiklusseaduses sätestatud nõudeid. Sama kohustus lasus kostjal ka ametijuhendi punktide 3.1 ja 3.2 alusel (dtl 38). Kohus leiab, et kostja rikkus liiklusseaduse (LS) § 14 lg-t 2, mis sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
8.Kostja rikkumise tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtule esitatud piltidega ja töötaja seletusega liiklusõnnetuse asjaolude kohta on tõendatud, et kostja juhitud bussi parempoolne taganurk sai kahjustatud (dtl 68-69, tl 74-78). Hageja on esitanud Keil M.A. OÜ arve, mis tõendab, et õnnetuse tõttu tekkinud kahjustuste parandamine läks hagejale maksma 2 334,44 eurot (ilma käibemaksuta; dtl 79). Kostja kohustuste rikkumise tõttu on hagejale tekkinud otsene varaline kahju (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg-d 1–3).
9.Kohus leiab, et kostja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi hooletusest. VÕS § 104 lg 3 sätestab, et hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
9.1.Kostja süü hindamisel tuleb arvestada TLS §-s 16 sätestatut. TLS § 16 lg 1 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte lg 2 näeb ette, et töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
9.2.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et kostja oli õnnetuse toimumise ajaks töötanud xxxx ca 2,5 aastat. Kostjat saab pidada kutseliseks bussijuhiks. Kutselise bussijuhi hoolsusstandart on tavapärasest kõrgem. Temalt saab oodata TLS §-s 16 sätestatust kõrgendatud hoolsust. Samas tuleb süü vormi tuvastamisel arvestada õnnetusjuhtumi asjaolusid. Kohtule esitatud andmetest nähtub, et kostja, hakates tööülesannete täitmisel sõitma välja Tallinnas Balti-Jaamas asuvast parkimisplatsilt, tagurdas vastu teist bussi. Kostja selgituste kohaselt ei märganud ta tema juhitud bussi taga seisvat bussi. Kohtu hinnangul saab parkimisplatsilt väljumiseks tehtavaid vajalikke manöövreid pidada tavapärasteks manöövriteks, mis ei saanud bussijuhile raskusi tekitada. Kohtu hinnangul pidi kostja enne manöövri algust kontrollima, kas tema juhitava bussi taga seisavad teised bussid. Seejärel pidi kostja veenduma, kas vahemaa tema ja teiste busside vahel võimaldab ohutult tagurdamise manöövri sooritamist. Kostja selgituse järgi ta ei märganud ta tagurdamisel teist bussi. Seega oli kostja manöövri sooritamisel tähelepanematu ega veendunud vajalikul määral
manöövri ohutuses. Avarii puhul on tegemist liikluses tavaliselt realiseeruva riskiga. Märgitud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi hooletuse tõttu.
10.Tuvastatud asjaoludel saab järeldada, et kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kostja rikutud kohustuste eesmärgiks oli kaitsta hagejat tekkinud kahju eest (VÕS § 127 lg 2).
11.Kuna kostja on rikkunud töölepingut hooletusest, tuleb temalt nõutava kahjuhüvitise suuruse määramisel juhinduda TLS § 74 lg-st 2. Viidatud säte näeb ette, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Kohtupraktika järgi on hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 30).
11.1.Hüvitise suuruse määramisel arvestab kohus järgmiseid asjaolusid: − avarii toimumise ajaks oli kostja töötanud hageja juures xxxx ca 2,5 aastat. Kostja on kutseline bussijuht, mis eeldab kõikide vajalike ametioskuste valdamist; − lisaks käsitlevale liiklusõnnetusele on kostja varem sooritanud tööülesannete täitmisel veel ühe liiklusõnnetuse 22.06.2020 (dtl 96); − kostja rikkus töölepingut hooletuse tõttu; − liiklusõnnetus juhtus olukorras, kus kostja tagurdas hagejale kuuluva parkimisplatsi territooriumil vastu teist bussi. Avarii toimus sellepärast, et kostja alustas bussiga tagurdamist, ei märganud taga seisvat bussi ja tagurdas sellele otsa; − kostja keskmine töötasu on 1485,26 eurot (dtl 65); − hagejale tekkinud kahju on 2334,44 eurot (dtl 79); − avarii puhul on tegemist tavapärase liikluses eksisteeriva riski realiseerumisega. Taolised liiklusõnnetused juhtuvad tavapäraselt hageja tegevusalal; − hagejal oli võimalik sõlmida kohustuslik kindlustusleping, mis piiraks tema vastutust liiklusõnnetuse korral vastavalt 600–3000 euroga (dtl 83–95). Kindlustusleping maandaks hageja riske liikluses tavapäraselt esineva ohu realiseerumise korral. Hageja ja kostja vahendid suurema ohu allikaga seotud riski kandmiseks ei ole võrreldavad. Arvestades asjaolu, et bussi remondikulud ületavad tunduvalt kostja töötasu suurust ei saanud hageja eeldada, et töötaja suudaks liiklusõnnetuse tekitamisel hüvitada kallihinnalise bussi parandamiskulude väärtuse. Kuna tegemist on töösuhetega, kus töötaja on nõrgem pool ja töötaja huve vajab tõhusat kaitset, tuleks eelistada kaskolepingut tööandja väikseima põhiomavastutusega 600 eurot. Hageja väitel tähendaks vabatahtlike kindlustuslepingute sõlmimine lisakulu 250 000 eurot – 600 000 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et viidatud kulude kandmine oleks põhjustatud hageja võimatuse jätkata oma majandustegevust. Kohus ei pea õigeks, et hageja majandustegevusele tavapärase riski realiseerumise tõttu tekkinud kulud jäävad ebamõistlikult suures ulatuses töötaja kanda. Samas nõustub kohus hagejaga, et vabatahtliku kindlustuslepingu puudumine ei ole asjaolu, mis vähendaks või piiraks töötaja vastutust. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et kaskokindlustuse puudumine ei anna alust vähendada automaatselt töötajalt töölepingu rikkumise tõttu nõutava kahjuhüvitist alla tööandja väikseima põhiomavastutuse määra. Omavastutuse määr võiks olla üksnes üheks indikaatoriks hüvitise suuruse määramisel. Vabatahtliku kindlustuslepingu
mittesõlmimine on üks asjaolu, mida tuleks hüvitise määramisel kogumis teiste asjaoludega arvestada. Sõltuvalt kahju tekitanud sündmuse asjaoludest ja töötaja süü vormist, võiks hüvitise määramisel liikuda tööandja omavastuse väikseimast määrast nii üles- kui ka allapoole; − hageja on hagiavalduse p-s 2.27 kinnitanud, et praegu on tööandja osadel bussidel kaskokindlustus. Asjaolu, et bussil, millega sõitis kostja, sellist kindlustust ei olnud, ei peaks panema kostjat hooletusest tekitatud kahju hüvitamisel märkimisväärselt raskemasse olukorda, kui bussijuhti, kes teeb avarii bussiga, millel selline kindlustus on.
11.2.Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et hagejal on praegusel juhul õigus nõuda kostjalt hüvitist 600 eurot. Arvestades aga asjaolu, et TVK on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 600 eurot ja TVK otsus on kostja suhtes jõustunud, tuleb jätta rahuldamata hageja hagi välja mõista kostjalt täiendav hüvitis 567 eurot.
12.Kohus jätab menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Kostja menetluskulude nimekirja ei ole esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostjal puuduvad menetluskulud. Seetõttu jätab kohus kulud rahaliselt kindlaks määramata.
13.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
14.Kohus selgitas 17.05.2022 menetlusse võtmises määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 442 lg 10 sätestab, et käesoleva seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ta ei anna luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.