Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-22-137652

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

2-22-137652 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. AS STV esitas 03.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 269.40 euro saamiseks. Kohus tegi 07.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses asjaoluga, et maksettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.12.2022 kohtumäärusega andis Harju Maakohus hagejale tähtaja hagiavalduse esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks 14 päeva määruse kättesaamisest arvates. AS STV esitas 09.01.2023 Harju Maakohtule hagi K L vastu võlgnevuse nõudes, milles palub hagi rahuldada; mõista kostjalt K L hageja AS STV kasuks välja põhivõlgnevus summas 164.97 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 28.48 eurot; mõista kostjalt K L hageja AS STV kasuks viivised alates 10.01.2023 kuni põhinõude summas 164,97 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; mõista kostjalt K L hageja AS STV kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud summas 200 eurot (ei sisalda käibemaksu) ja mõista kostjalt K L väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt kostja ja AS STV sõlmisid 07.08.2019 kliendilepingu nr xxx ja 21.02.2020 teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingu nr xxx. 21.02.2020 allkirjastasid pooled seadmete üleandmise akti nr xxx, mille kohaselt kostjale anti üle järgmised seadmed: Digi CI module (CAM) Conax, Ruuter Wifi 100Mb Mikrotik RB952Ui (AC lite), STV Digi kaart Difgi Smartcard. Lepingute allkirjastamisega kinnitas kostja, et on tutvunud lepingu ja lepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepingu alusel tarbis kostja teenust: START 50/50. Teenuste osutamise ja seadmete kasutamise lepinguga

2-22-137652 rentis kostja hagejalt teenuse kasutamiseks järgmised seadmed: Mikrotik RB952Ui (AC lite), vara maksumus 70 eurot; Digi Smartcard, vara maksumus 13 eurot; Conax, vara maksumus 39 eurot. 17.11.2020 saadeti kostjale seadmete tagastamise nõue e-posti teel. Kostja ei tagastanud hagejale seadmeid tähtaegselt. Hageja esitas tagastamata seadmete hüvitamise nõude, mis nähtub arvelt nr xxx, summas 122 eurot. Lepingu peatamise kuupäev on 11.08.2020. Hageja ütles lepingu kostjaga üles alates 19.12.2020. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Hagi esitamise seisuga on kostjale esitatud arved tasumata teenuste, leppetrahvi ja tagastamata seadmete eest kogusummas 164.97 eurot. Harju Maakohus võttis 17.01.2023 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule põhistatud kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Viidatud kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 23.02.2023 postkasti jätmisega tähtsaadetisega aadressile xxx Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 164.97 eurot, sissenõudmiskulude hüvitis summas 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 28.48 eurot ja viivised alates 10.01.2023 kuni põhinõudelt summas 164.97 eurot kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas kostja vastu nõude võlgnevuse väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud summas 200 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on tasunud menetluskulude nimekirja kohaselt riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot ehk kokku 100 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot tunnis (ei sisalda käibemaksu). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu summas 65 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt 35 eurot ehk kokku 100 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud menetluskuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista hageja taotletud suuruses.

2-22-137652 Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 200 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 11 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.