J U ja A U hagi R M vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Kirjalik menetlus Hageja I: A U (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: J U (isikukood XXX, elukoht XXX) Hagejate lepinguline esindaja: Ilya Zuev Kostja: R M (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Aivar Haava
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A U ja J U hagi osaliselt.
2.Lõpetada A U , J U ja R M ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomandi, XXX, suhtes.
3.Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud korteriomand, asukohaga XXX, R M ainuomandisse.
4.Kohustada R M andma nõusolek korteriomandi XXX, A U ja J U ühisomandiosade talle üleandmiseks ning korteriomandi registriosa II jaos vastava muudatuse tegemiseks.
5.Rahuldada hagi R M A U kasuks 5250 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks, tasaarvestada hüvitis R M nõudega A U vastu pärandaja matuse kulude, pärandi kohustuste ja korteriomandiga seotud kulude hüvitamiseks 666,16 euro ulatuses ning mõista R M A U kasuks välja 4583,84 eurot.
6.Rahuldada hagi R M J U kasuks 5250 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks, tasaarvestada hüvitis R M nõudega J U vastu pärandaja matuse kulude, pärandi kohustuste ja korteriomandiga seotud kulude hüvitamiseks 666,16 euro ulatuses ning mõista R M J U kasuks välja 4583,84 eurot.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 1(6)
2-22-18827
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Haginõue põhineb asjaolul, et hagejad ja kostja on 26. oktoobril 2011 surnud V M pärijad vastavalt pärimistunnistusele, mille on 3. veebruaril 2012 tõestanud Narva notar S N . Kummagi hageja pärandiosa on 1⁄4 ja kostja pärandiosa on 1⁄2. Nad on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, asukohaga XXX (registriosa nr XXX ), ühisomanikena. Pooled on pidanud läbirääkimisi pärandvara jagamiseks, kuid ei ole saanud kokkuleppele. Korter on kostja kasutuses, hagejad seda ei kasuta. Hagejad taotlevad pärandvara jagamist selliselt, et korter jääks kostja ainuomandisse ning hagejatele mõistetaks nende osade eest välja hüvitis ‒ kummalegi 5250 eurot vastavalt eksperthinnangus toodud korteri väärtusele. Alternatiivselt taotlevad hagejad korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel ja raha jagamist vastavalt pärandiosadele. Mis puudutab kostja tehtud kulutusi, siis oli pärijatel kokkulepe, et kuni hageja I täisealiseks saamiseni kasutab korteriomandit kostja ja tasub nii korteri kui ka pärandajaga seotud kulud. Remonti on kostja korteris teinud ilma teiste omanike nõusolekuta. Kulude nõue on aegunud.
2.Kostja on seisukohal, et pärandvara jagamine ja jagamise viis on põhjendatud, kuid kostja ei ole nõus hüvitise suurusega. Vastavalt kostja tellitud eksperthinnangule on korteriomandi väärtuseks 21 000 eurot. Hagejad on jätnud arvestamata pärandaja kohustused. Pärandajal oli võlg korteriühistu ees 1497,52 eurot ja muud võlad, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlused. Kostja on täitnud pärandaja võlakohustusi 2424,23 euro ulatuses ning tasunud pärandaja matuse kulud 238 eurot. Kokku on kostja kandnud kulusid 2662,23 eurot, mille kandmises pidanuksid osalema kõik pärijad. Täiendavalt on kostja teinud kulutusi pärandvara säilitamiseks 4385,76 eurot ja ka muid kulusid (makseid korteriühistule) 9697,39 eurot, kokku 14 083,15 eurot. Kostja on oluliselt suurendanud korteri väärtust. Kostjal on õigus nõuda hagejatelt kulude hüvitamist kokku 16 745,38 euro (2662,23 + 14 083,15) ulatuses. Kostja on kulude tõendamiseks esitanud oma arvelduskonto väljavõtte, arved, akende ja köögimööbli tellimuse ning kremeerimise arve. Kulude nõue ei ole aegunud, tegemist on kas seadusest või pärimisõigusest tuleneva nõudega. Kostja palub tasaarvestada tema nõue hagejate nõudega ning vähendada hagejatele väljamõistetavat hüvitist kostja kantud kulude võrra vastavalt hagejate pärandiosade suurusele. Kummalegi hagejale väljamõistetavat hüvitist tuleb vähendada 4186,35 euro (16 745,38:4) võrra. Kui korteriomandi turuväärtus on 21 000 eurot, siis on kummagi hageja osa väärtuseks 5250 eurot (21 000:4) ja kostja peab hüvitama kummalegi hagejale 1063,65 eurot (5250-4186,35).
3.Kompromissina pakkusid hagejad hüvitiseks kummalegi hagejale 5000 eurot, kostja pakkus kummalegi 1200 eurot. Kokkuleppele pooled ei jõudnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2(6)
2-22-18827
4.Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Vaidlust ei ole selles, et hagejad ja kostja on V M pärijad pärimistunnistusel märgitud osades ning et korteriomand XXX (registriosa nr XXX ), kuulub pärandvara hulka. Pooled on korteriomandi ühisomanikena kantud kinnistusraamatusse.
6.Hagejad taotlevad pärandvara jagamist selliselt, et korter jääks kostja ainuomandisse ning hagejatele mõistetaks nende osade eest välja hüvitis või alternatiivselt korteriomandi müümist avalikul enampakkumisel ja raha jagamist vastavalt pärandiosadele.
7.Pärimisseaduse (PärS) § 152 järgi võib iga kaaspärija nõuda pärandvara jagamist, jagamisele kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Eelkõige jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1).
8.Kostja on nõus korteriomandi jäämisega tema ainuomandisse ja hagejatele hüvitise maksmisega. Kuna jagamise viisi üle seega vaidlust ei ole, on põhjendatud rahuldada hagejate põhinõue ning lõpetada pärijate ühisomand korteriomandile selliselt, et jätta korteriomand kostja ainuomandisse ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja hüvitis.
9.AÕS § 641 järgi on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Kostjal on ainuomandi tekkimiseks korteriomandile kohustus anda tahteavaldused omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel asendab kohtuotsus nõutavaid tahteavaldusi. Antud juhul asendab kohtuotsus kostja tahteavaldusi korteriomandi suhtes ühisomandi lõpetamiseks, hagejate ühisomandiosade tema omandisse andmiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks.
10.TsÜS § 68 lg 5 alusel saab kohus asendada üksnes kostja tahteavalduse. Hagejate tahteavaldused tuleb kinnistusraamatu pidajale kande tegemiseks esitada koos kohtulahendiga.
11.Kostja esitatud eksperthinnangus (dtl-s 32‒65) on korteriomandi väärtuseks hinnatud 21 000 eurot. Hagejad sellele vastu ei vaidle. Väärtusele ja hagejate pärandiosade suurusele vastavalt on kummalegi hagejale väljamõistetav hüvitis 5250 eurot (21 000 : 4).
12.Kostja on esitanud nõude hagejatele väljamõistetava hüvitise tasaarvestamiseks pärandi hulka kuulunud kohustuste tasumise ja korteriomandile tehtud kulude hüvitamise nõudega. Hagejate meelest ei ole tasaarvestuse avaldus esitatud protsessuaalselt õiges vormis.
13.Riigikohus on leidnud, et tasaarvestuseks ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid võib hagejale tasaarvestuse avalduse esitada ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-13, p 12). Tingimusliku protsessuaalse tasaarvestuse avalduse võib pool esitada kaasomandi lõpetamise menetluses, kui taotletakse kaasomandi lõpetamist viisil, mille tulemusena tekib kellelgi menetlusosalistest teise menetlusosalise kasuks raha maksmise kohustus (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-17088, p 9.4). Kohtupraktikast tulenevalt ei pidanud kostja seega esitama tasaarvestuse avaldust mingis muus vormis. 3(6)
2-22-18827
14.Kohus saab tasaarvestuse avaldust otsuse tegemisel arvestada ning väljamõistetavat hüvitist vähendada, kui tasaarvestus on põhjendatud.
15.Kostja on esitanud tasaarvestamiseks järgmiste kulude hüvitamise nõuded: pärandaja matuse kulu, pärandaja võlakohustused, korteriomandi remont ja korteriühistu arved. Pärandaja matuse kulu ja võlakohustuse nõue tuleneb poolte kui pärijate omavahelisest õigussuhtest, korteriomandiga seotud nõuded poolte kui ühisomanike õigussuhtest.
16.Hageja on väitnud, et pooltel oli kokkulepe, et kostja kasutab korterit kuni hageja I täisealiseks saamiseni, so 21. oktoobrini 2022 ning tasub kõik korteri ja pärandajaga seotud kulud (dtl 117). Kostja sõnul lubas ta tasuda kõik pärandajaga ja korteriomandiga seotud kulud üksnes eeldusel, et neid kulusid võetakse tulevikus pärandvara jagamisel arvesse (dtl 130). Kuna kumbki pool ei ole esitanud väidetava kokkuleppe kohta ühtegi tõendit ning nad on kokkuleppe sisu osas eri meelt, tuleb kohaldada seaduse regulatsiooni.
17.Hagejad leiavad, et kostja nõue on aegunud, viidates alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtajale (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 151 lg 1), samuti, et korteriremondiga seotud kulud ei olnud hädavajalikud korteri säilitamiseks. Kostja on seisukohal, et tegemist on seadusest või pärimisõigusest tulenevate nõuetega, mille aegumistähtaeg on kas kümme või 30 aastat (TsÜS § 149, § 155 lg 1).
18.Pärandaja matuse kulude hüvitamise nõue tuleneb PärS §-st 131, mille lg 2 järgi kannab iga pärija pärandaja matuse kulu võrdeliselt oma pärandiosa suurusega. PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Sama tuleneb ka PärS §-st
151.Pärijad vastutavad pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest solidaarselt. VÕS § 69 lg 5 alusel võib solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele.
19.Alusetuks rikastumiseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 järgi olukord, mil täideti kohustus, mida ei ole olemas, mida ei teki või mis langeb hiljem ära. Ei pärandaja matuse kulude ega võlakohustuste täitmise puhul ei ole kostja täitnud kohustust, mida polnud olemas, mida ei tekkinud või mis oleks hiljem ära langenud. Seega ei saa olla tegemist alusetust rikastumisest tulenevate nõuetega.
20.Pärandaja matuse kulud ei ole pärandil lasuv või pärandvara hulka kuuluv kohustus. Pärandajal ei olnud kohustust ennast matta, vaid see on PärS § 131 lg 1 järgi pärija kohustus, mille pärija peab kandma vajadusel oma vara arvel. Viimast ei välista pärandvara ebapiisavuse korral isegi inventuuri läbiviimine. Tegemist on üsna spetsiifilise kohustusega, mida saab pidada pärimisõigusest tulenevaks nõudeks ja mis aegub TsÜS § 155 lg 1 alusel 30 aastaga. Kremeerimise arve (dtl 111) kannab 31. oktoobri 2011 kuupäeva (hagejate 13. veebruari 2023 seisukohas on ilmselt näpuviga „2017“, mis pärandi avanemise aega arvestades ei ole loogiline). Sellest ei ole veel möödas 30 aastat, mistõttu pärandaja matuse kulude, 238 euro, hüvitamise nõue ei ole aegunud. Kumbki hageja pidi matusekuludest kandma 59,50 eurot, mis tuleb neile väljamõistetava hüvitisenõudega tasaarvestada.
21.Pärandaja kohustused lähevad PärS § 130 lg 1 alusel pärijale üle, kohustused selle käigus oma olemuselt ei muutu. See puudutab ka kohustuste aegumist. PärS § 151 lg 2 järgi vastutavad pärijad pärandaja kohustuse eest solidaarselt. VÕS § 70 lg 1 ja 2 järgi lõpeb solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse.
4(6)
2-22-18827
22.Kostja esitatud kontoväljavõtetest (dtl-d 100‒105) on näha, et kostja on teinud kohtutäiturile makseid kokku 926,81 eurot. Täiteasja nr XXX katteks on kostja tasunud 45,30 eurot (dtl-d 100‒101), lisaks on tehtud ilma täiteasja numbrita, kuid pärandaja nimega ülekandeid 210,68 eurot (dtl 104). Et nõuet menetles kohtutäitur, võib eeldada, et see ei olnud aegunud. Ka kohtutäituri tasu maksmise kohustus on võlgniku, antud juhul kaaspärijate kohustus. Viimane makse täiteasjas on tehtud 1. novembril 2022, millest ei olnud tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks (10. jaanuar 2023) veel möödas kuus kuud, mistõttu ei ole kostja nõue selles osas aegunud.
23.Täiteasja XXX katteks on kostja tasunud 670,73 eurot (dtl-d 102, 103, 105). Maksete juures ei ole märgitud, et need oleksid seotud pärandajaga, selgituses on kostja nimi. Sellise numbriga täiteasja ei ole pärandaja täitetoimikute nimekirjas (dtl 109). Makse selgituses oleva kohtuasja number XXX näitab kohtulahendite andmebaasis nõuet kostja ja hageja II vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et tegemist oleks pärandvarasse kuuluva kohustusega, mida saaks hagejate hüvitisnõudega tasaarvestada. Ka selle kohta, et kostja oleks tasunud pärandaja maksuvõla (dtl 106), ei ole kohtule tõendeid esitatud. Nimetatud kohustuste tasaarvestamiseks ei ole kostjal seega alust.
24.Eelneva pinnalt saab pärandi hulka kuluvateks kohustusteks, mille kostja on täitnud, pidada kohtutäiturile makstud 255,98 eurot (45,3+210,68). Kummagi hageja hüvitisenõudega saab kostja pärandaja kohustuste tasumist seega tasaarvestada 64 eurot (255,98:4).
25.Korteri remondile ja parendamisele on kostja esitatud tõendite kohaselt aastatel 2016‒2018 kulutanud 6115,14 eurot (dtl-d 75‒87, 90). Venekeelsetel kuupäevata kviitungitel (dtl-d 88‒89) on summad ilmselt kroonides. Arvestades, et euro tuli Eestis käibele 1. jaanuaril 2011 ja pärand avanes 26. oktoobril 2011, ei pruugi olla tegemist pärast pärandi avanemist tehtud kulutustega.
26.Korterile tehtud kulusid saab kostja hagejatelt nõuda AÕS § 70 lg 6 ja § 75 lg 1 alusel. Ühisomandile kohaldatakse kaasomandi kohta käivaid sätteid ja kaasomanik kannab ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi vastavalt temale kuuluva osa suurusele. Kaasomanikul on AÕS § 72 lg 4 alusel õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Vajalikud kulutused defineerib TsÜS § 63 p 1: kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest.
27.Kostja esitatud tõenditest ei ole ilmne, et korter oleks ilma remondi ja parendusteta hävinud, kostja ei ole seda ka väitnud. Seega on olnud tegemist kulutustega, mis olid kas kasulikud või toreduslikud ja mida oleksid pooled pidanud AÕS § 72 lg 1 alusel tegema kokkuleppel. Sellise kokkuleppe olemasolu ei ole pooled ei väitnud ega tõendanud. Kuivõrd korteri väärtus kostja tehtud kulutuste tõttu eelduslikult suurenes, on hagejad saanud neist kasu. Arvestades, et kostja ei olnud kulutuste tegemiseks kohustatud, saab kostja nõuet remondi ja parenduste hüvitamiseks pidada alusetust rikastumisest tulenevaks nõudeks, mis TsÜS § 151 lg 1 järgi aegub kolme aastaga. Kostja teadis kulutuste tegemise ajal, et korteriomandil on kolm omanikku ja et tal on seega alusetust rikastumisest tulenev nõue teiste ühisomanike vastu. Kulutuste tegemisest on möödas rohkem kui kolm aastat, mistõttu on kostja nõue selles osas aegunud.
28.Kostja on tasunud korteriomandi eest makseid korteriühistule aastatel 2012‒2022 (dtl-d 91‒99, 110, 133). KrtS § 15 lg 2 kohaselt vastutavad korteriomandi ühised omanikud korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Tegemist on korduvate 5(6)
2-22-18827 kohustustega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 154 järgi kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. VÕS § 70 lg 1 alusel aegub kostja tagasinõue hagejate vastu sama aja jooksul.
29.2019 ja varem esitatud korteriühistu arvete aegumistähtaeg algas hiljemalt
31.detsembril 2019 ja need aegusid hiljemalt 31. detsembril 2022. 2020‒2022 esitatud arvete osas ei ole nõue aga aegunud.
30.Hagejad on nimetanud, et juhul kui kostja esitab taotluse kommunaalkulude hüvitamiseks, hakkavad hagejad nõudma kompensatsiooni kasutuseeliste kaotamise eest (dtl 117). Kuigi kostja on kommunaalkulude hüvitamise (tasaarvestuse) taotluse esitanud, ei ole hagejad kasutuseeliste kompenseerimist nõudnud. Pooled ei ole ka tõendanud, et nende vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe korteri kulude kandmiseks. Seega ei ole hagejad korteriühistule makstud kuludele peale aegumise muid vastuväiteid esitanud.
31.Kuna pooled vastutavad korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt, on kostjal VÕS § 69 lg 5 alusel õigus nõuda hagejatel aastatel 2020‒2022 makstud summa ‒ 2170,64 euro ‒ hüvitamist, kummaltki hagejalt 542,66 eurot, ja selle summa ulatuses hagejate hüvitisnõue tasaarvestada.
32.Kokkuvõtteks on kostjal õigus tasaarvestada hüvitise nõue kummagi hageja vastu 666,16 euro ulatuses (matusekuludest 59,50 eurot, kohtutäiturile makstud summast 64 eurot, korteriühistule makstud summast 542,66 eurot).
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, jätab korteriomandi kostja ainuomandisse, mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks välja hüvitise hüvitis 5250 eurot ning tasaarvestab kostja nõude kummagi hageja nõudega 666,16 euro ulatuses. Kostjal tuleb seega kummalegi hagejale tasuda 4583,84 eurot (5250-666,16). Menetluskulude jaotus
34.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
35.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
36.Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab menetluskulud poolte endi kanda.