Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2023.a. Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number
2-22-14638
Tsiviilasi
Introl Holding OÜ hagiavaldus A. vastu põhivõlgnevuse 2000,00 eurot, intressi 589,49 eurot, viivise 368,85 eurot ja sissenõudekulude 40,00 eurot ning edasise viivise väljamõistmiseks Hagi läbi vaatamata jätmine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Introl Holding OÜ (registrikood 14816490, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn) lepinguline esindaja Irina MetslerVerner (Julianus Inkasso OÜ, e-post : [email protected] ); Kostja: A. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses Xxxxxxxxxxx, elukoht registris puudub; e-post xxxxxxxxxxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel Introl Holding OÜ hagi A. vastu põhivõlgnevuse 2000,00 eurot, intressi 589,49 eurot, viivise 368,85 eurot ja sissenõudekulude 40,00 eurot ning edasise viivise väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda TsMS § 168 lg 2 alusel. Kohtule teadaolevalt ei ole kostjal asjas menetluskulusid tekkinud ja kohus menetluskulusid asjas kindlaks ei määra.
3.Hagejal on õigus taotleda 30.09.2022 maksetega hagilt tasutud riigilõivu summas 420 eurot tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõivud tasuti, esitades kohtule vastavas taotluses rekvisiidid, kuhu kohus summa tagastada saab (alus: TsMS § 150 lg 4-6).
4.Kätte toimetada käesolev kohtumäärus pooltele. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul selle kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Avalduse asjaolud ja menetluse käik
2-22-14638
1.Hageja Introl Holding OÜ esitas 30.09.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja A. vastu, milles palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 2000,00 eurot, intressi 589,49 eurot, viivise 368,85 eurot ja sissenõudekulude 40,00 eurot ning edasise viivise põhivõlal seadusjärgses määras alates 24.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Riigilõivu on tasutud hagilt hinnaga kuni 3500 eurot õigesti summas 420 €.
1.1.Hagiavalduse kohaselt hageja nõue tuleneb kostja ja Esto AS vahel 02.10.2019 sõlmitud laenulepingust nr. 486696342 ja nõude hagejale loovutamisest 10.06.2020. Hagiavaldusele on lisatud Esto AS-i 01.09.2022 kinnituskiri selle kohta, et Esto AS (registrikood 14180709) ja A. (isikukood xxxxxxxxxxx) vahel sõlmitud krediidilepingust nr. 486696342 tulenev nõue on 10.06.2020 seisuga loovutatud Introl Holding OÜ-le, registrikood 148196490.
2.02.12.2022 määrusega kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja küsis kostjalt kirjaliku vastuse hagi suhtes. Kohus püüdis hagimaterjale ning kohtumäärust kostja A.’le kätte toimetada hageja poolt antud aadressil (kohtukordnikuga aadressile Xxxxxxxxxxxs), kuid edutult, kuna materjalid tagastati kohtukordniku märkustega väljastusteatel selle kohta, et kostja ei elu/asu sel aadressil, uus aadress Xxxxxxxxxxx, ning hilisema märkusega: naabritel väitel pole kostja kunagi Xxxxxxxxxxx elanud. Rahvastikuregistris kehtiv elukoht kostjal puudub alates 22.03.2020.
3.Kuivõrd TsMS § 3141 lg 1-3 järgi on kohtul lubatud menetlusosalisele menetlusdokumente edastada ka mõnes teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevatel, menetlusosalise enda poolt avaldatud või kasutatud aadressidel, kontrollis kohus kostja andmeid elektroonilise kohtute infosüsteemi kaudu. Kohus tegi kostja andmete kontrollimisel kindlaks, et Pärnu Maakohus on teinud 02.02.2022 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-22-155 (jõustus 18.02.2022), milles A. ja laenuandja Esto AS on nimetatud kannatanuteks põhjusel, et kriminaalasjas süüdimõistetud B. on A. nimelt sõlminud erinevaid laenulepinguid, sh 02.10.2019 sõlminud laenulepingu Esto AS-iga.
3.1.Pärnu Maakohtu 02.02.2022 otsusest nr 1-22-155 (lk 4) nähtuvalt kohus tuvastas, et B. sisenes eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas 02.10.2019.a enne kella 14.51 Esto AS e-teenindusse. B. sisestas lepingu sõlmimiseks teadlikult ebaõiged taotleja identifitseerimist võimaldavad andmed: A. nime ja isikukoodi, elukoha Xxxxxxxxxxx, e-posti aadressi xxxxxxxxxxx, telefoninumbri xxxxxxxxxxx, arvelduskonto numbri XXXXXXXXXXX. B. vormistas ja allkirjastas digitaalselt A. digitaalset isikutunnistust kasutades Esto AS automatiseeritud andmetöötlussüsteemi kaudu 02.10.2019.a kella 14.51 paiku laenulepingu nr 486696342 laenusumma 2076,50 euro saamiseks, millele lisandus intress. Esto AS kandis 03.10.2019.a B. kontrolli all oleva A. nimele avatud Coop pangas asuvale arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX summa 2000,00 eurot, mille B. kandis 03.10.2019.a edasi temale kuuluva ettevõtte Xxxxxxxxxxx OÜ AS LHV Pangas asuvale arvelduskontole XXXXXXXXXXX. B. kasutas saadud raha enda tarbeks ning jättis tagastamata laenumaksed kogusummas 2569,48 eurot.
3.2.Pärnu Maakohtu 02.02.2022 otsusega nr 1-22-155 kohus otsustas: Süüdi tunnistada B. KarS § 213 lg 1 järgi (otsuse resolutsiooni p 1.). Kohus märkis, et kannatanud A., Tele2 Eesti AS, Esto AS, LHV Finance AS ja Inbank AS kriminaalmenetluses tsiviilhagi ei esitanud. Pärnu Maakohtu 02.02.2022 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-22-155 jõustus edasikaebamata 18.02.2022. Kohtu seisukoht ja kohtumääruse põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
2-22-14638
5.Kohus, üle vaadanud käesoleva asja materjalid ja tutvunud jõustunud kohtuotsusega nr 1-22155/02.02.2022, leiab, et käesolevas asjas esitatud hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuivõrd käesolevas asjas esitatud hagi põhineb tarbijakrediidisuhtel, siis hagiavalduse õiguslikku põhjendatuse kontrollimise käigus tuleb kohtul kontrollida ka lepingu kehtivust omal algatusel, olenemata vastaspoole vastuväidetest. Sel põhjusel on oluline, et hagiavalduses oleks välja toodud ka kõik asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada lepingu kehtivust.
5.1.Kohus selgitab siinkohal täiendavalt, et Võlaõigusseaduse tarbijakrediidiregulatsioon põhineb EL direktiivil nr 2008/48/EÜ, mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid, seega tuleb VÕS sätteid tõlgendada Euroopa Liidu õigusega kooskõlas. Direktiivi kohaselt on eriti oluline, et krediidiandjad ei tegeleks vastutustundetu laenamisega ega annaks krediiti ilma eelneva krediidivõimelisuse hinnanguta ning liikmesriigid peaksid teostama vajalikku järelevalvet sellise käitumise ärahoidmiseks ja ette nägema vajalikud meetmed krediidiandjate karistamiseks, kui nad nii käituvad (direktiivi preambula 26 lõige). Euroopa Kohus on leidnud, et tarbijat tuleb kaitsta ja liikmesriigi kohtud peavad omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on hinnanud laenuvõtja krediidivõimekust (EKo C-679/18, OPR-Finance s.r.o. v GK). Krediidivõimekuse hindamist kirjeldavad asjaolusid hagiavalduses välja ei ole toodud.
6.Käesolevas asjas algne laenuandja Esto AS on 01.09.2022 kinnituskirjas teatanud, et loovutas A. vastu 02.10.2019 laenulepingust nr 486696342 tuleneva nõude 10.06.2020 hagejale Introl Holding OÜ, kuid ei ole tsiviilasjas teavitanud, et on sama lepinguga seoses kannatanu kriminaalasjas, milles on kannatanu ka kostja. Juba enne käesolevas asjas 30.09.2022 hagi esitamist on Pärnu Maakohtu jõustunud 02.02.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-155 tuvastatud, et A. (käesolevas asjas kostja) ei ole sõlminud Esto AS-iga 02.10.2019 laenulepingut, vaid nimetatud lepingu sõlmis A. ID-kaarti ja paroole kasutades, kuriteo toimepanemise teel teine isik.
7.Seega ei ole hageja Introl Holding OÜ-l võimalik nõuda A.’lt võlga 02.10.2019 laenulepingu alusel, sest selle laenulepingu pooleks ei ole kostja. Kõne alla saavad tulla üksnes lepinguvälise kahju hüvitamise nõuded ja ainult juhul kui kahju nõudmise eeldused on täidetud.
8.Kohus asub seisukohale, et jõustunud kohtuotsusega nr 1-22-155/02.02.2022 tuvastatud asjaolusid arvesse võttes ei võimalda Introl Holding OÜ poolt A. vastu esitatud hagiavaldus selles toodud alustel hagiga taotletud eesmärke saavutada. Seetõttu tuleb tsiviilasjas 2-22-14638 Introl Holding OÜ hagi A. vastu kasuks põhivõlgnevuse 2000,00 eurot, intressi 589,49 eurot, viivise 368,85 eurot ja sissenõudekulude 40,00 eurot ning edasise viivise väljamõistmiseks jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi.
9.Menetluskulud. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg. 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Asjas ei esine TsMS § 168 lg 3-5 nimetatud asjaolusid, so kompromissi sõlmimist või kostja poolt hageja nõude täitmist peale hagi esitamist. Seega jäävad menetluskulud asjas hageja kanda. Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale kättetoimetada ning kostja ei ole menetluses dokumente esitanud. Kohtule teadaolevalt hüvitatavaid menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista, ei ole asjas tekkinud. Hageja kanda jäävateks kuludeks on tema enda võimalikud kulud, mistõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra ja hagejalt kulusid välja ei mõista.
10.Kohtutoimiku andmetel tasus hageja 30.09.2022 maksega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,
2-22-14638 üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Seega hagejal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule nõuetekohane avaldus.