lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-10620/70

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-10620/70
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
20.03.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2348
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 175 lg 1, 2, 51, 6, 8PankrS § 173 lg 1, 2, 3PankrS § 2TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetlusesTsMS § 173Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 436 lg 1Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuTsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-10620/8Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja22.09.20162-16-10620/55Harju Maakohus Tallinna kohtumaja23.01.2023

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-10619/15Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja30.11.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 20.03.2023, Tallinn Kohtuasja number

2-16-10620

Kohtuasi

X (X) kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23.01.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Võlgnik X Võlausaldaja I Bigbank AS, lepingulised esindajad AK ja EA Võlausaldaja II Swedbank AS, lepingulised esindajad KT ja GJ Võlausaldaja III Osaühing Aktiva Finants, lepinguline esindaja IM Võlausaldaja IV Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts, lepinguline esindaja KV

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Harju Maakohtu 23.01.2023 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Kohustustest vabastamise menetluse kulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad kulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 31.08.20262-26-16864/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 31.08.20262-26-16529/4Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-22-7727/44Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-26-13162/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.08.20262-23-9177/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-26-10630/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
VÕS § 104 lg 4Vastutus süü puhul

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1.X (võlgnik) esitas 11.07.2016 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas 22.09.2016 määrusega välja võlgniku pankroti ja lõpetas 03.01.2018 määrusega võlgniku pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku kohustusi määras kohus täitma võlgnikku ennast.
2.Võlgnik esitas igal aastal aruandeid (2019, 2020, 2021, 2022, 2023) koos arvelduskonto väljavõtetega. 09.01.2023 esitas võlgnik taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Viimane aruanne esitati 06.01.2023, mille kohaselt töötas võlgnik alates 01.10.2021 AS-is S. Igasugune vara võlgnikul puudus. Võlgniku elukohakulu oli ligikaudu 450 eurot. Võlausaldajatele tehtud väljamaksete osas märkis võlgnik, et tasus 04.01.2023 Swedbank AS-le 40 eurot, Bigbank AS-le 40 eurot ja OÜ-le Aktiva Finants 15 eurot.
3.Võlausaldaja Bigbank AS esitas 24.03.2022 taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest vabastamata jätmiseks. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik rikkus süüliselt pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 2 ja § 173 lg-tes 3 sätestatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Taotluse kohaselt teenis võlgnik tulu, millelt tal oli kohustus võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlgnik jättis kohustustest vabastamise menetluses sätestatud kohustused täitmata ning ei teostanud korrektses summas väljamakseid. Menetluse kestel tasus võlgnik võlausaldajale 175 eurot ja võlgnevuse jääk oli 13 565,79 eurot. Võlausaldaja hinnangul oli võlgniku tegevus/tegevusetus süülise iseloomuga ning võlgnik jättis täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused.
4.Võlausaldajad ERA Liisingu Inkassoteenused AS ja Aktiva Finants OÜ toetasid ja nõustusid Bigbank AS taotlusega, palusid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
5.Swedbank AS esitas 11.05.2022 seisukoha, milles palus lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik tasus võlausaldajale menetluse käigus 325 eurot ja võlgnevuse jääk oli 14 253,32 eurot. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik rikkus tahtlikult PankrS § 173 lg-s 3-5 sätestatud loovutamiskohustust ja kahjustas võlausaldaja huve. Esitatud aruannete kohaselt teenis võlgnik tulu, millelt tasus ta võlausaldajatele vähem, kui pankrotiseaduses sätestatud korra alusel oleks pidanud tasuma. Võlausaldaja hinnangul ei täitnud võlgnik korrektselt ka PankrS § 173 lg 2 tulenevat teabe andmise kohustust. Võlgniku käitumises oli tuvastatav süüline iseloom.
6.Kohus korraldas võlgniku ärakuulamise 13.09.2022. Võlgnik selgitas, et ta elas üürikorteris, mille eest tasus igakuiselt ligikaudu 475 eurot. Pankrotiga kaotas võlgnik enda kodu ja auto. Võlgnik töötas mitmetel erinevatel töökohtadel ja oli vahepeal ka töötu. Ärakuulamise hetkel töötas ta AS-is S stendijana. Igakuine sissetulek oli ligikaudu 1000 eurot (neto). Selle eest tuli katta elamiskulud. Samuti kulus suur osa sissetulekust tervisekulude (hambaravi) katteks. Võlausaldajatele tegi võlgnik makseid kord aastas, vastavalt võimalusele. Võlgnik otsis tasuvamat tööd ja käis täienduskursustel.

Maakohtu määrus

7.Maakohus leidis, et taotlused kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks tuli jätta rahuldamata. Menetluskulud jäid võlgniku kanda. Maakohus kohaldas asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. Võlausaldajad heitsid võlgnikule ette, et ta rikkus PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige loovutamis- ja teabeandmise kohustusi. Kohus ei pidanud võlausaldaja Swedbank AS-i etteheidet PankrS § 173 lg 2 kohaselt teabeandmise kohustuse rikkumise kohta asjakohaseks. Swedbank AS heitis võlgnikule ette sularaha sissemaksete tegemist ja kolmandatelt isikutelt ülekannete saamist, mida ta oma aruannetes ei selgitanud. Kohus märkis, et võlgnik esitas kohustustest vabastamise menetluse kestel iga kord koos aruandega ka oma arvelduskonto väljavõtte. Arvelduskonto väljavõtetest nähtusid ka etteheidetavad ülekanded ja sissemaksed. Menetluse kestel ei nõudnud ükski võlausaldaja sissemaksete ja ülekannete osas võlgnikult täiendavat teavet. Kohus leidis, et asjaolu, et võlgnik tegi sularaha sissemakseid või kolmandad isikud tegid talle ülekandeid, ei tähendanud, et võlgnik rikkus teabeandmise kohustust või varjas oma tulusid. Ülekannete tegijateks olid võlgniku lähikondlased, mis viitas sellele, et tegemist oli omavahelise arveldamise, abistamise või laenamisega. Taolistelt ülekannetelt puudus võlgnikul kohustus teha võlausaldajatele automaatseid väljamakseid. Kuivõrd käesoleval juhul ei nõudnud võlausaldajad võlgnikult täiendavat teavet ülekannete kohta, ei saanud võlgnikule teabe esitamata jätmist ette heita. Seoses loovutamiskohustuse rikkumisega märkis kohus, et arvestades võlgniku igakuiseid sissetulekuid, ei teostanud ta võlausaldajatele väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus leidis, et võlgnik ei käitunud loovutamiskohustuse rikkumisel süüliselt (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei olnud võlgniku poolt kogu nõude tasumine vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Võlgnik kaotas pankrotiga enda korteri ja maksis igakuiselt ligi 475 eurot üüri. Väljaminekud elamiskulude ja tervisekulude katteks olid suured. Võlgnik tegi menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid kokku 584 euro ulatuses. Menetluse jooksul vähendas võlgnik oma nõudeid võimaluste piires, täitis nõuetekohaselt oma aruande esitamise kohustust ja oli koostööaldis. Ühtlasi astus ta samme tasuvama töökoha leidmiseks ja läbis keevituskursuse. Võlgnik andis endast parima kohustuste täitmiseks ja ei rikkunud loovutamiskohustust süüliselt. Eelnevale tuginedes puudus alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Määruskaebus
8.Swedbank AS (võlausaldaja) palus tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohus ei hinnanud kaebuse esitaja väiteid võlgnikupoolsete rikkumiste osas ning ei analüüsinud võlgniku tegutsemise vastavust võlgniku kohustustele kohustustest vabastamise menetluses. Kohtumäärus ei olnud TsMS § 436 lg 1 kohaselt seaduslik ja põhjendatud. Võlausaldaja märkis 11.05.2022 esitatud seisukohas, et võlgnik ei täitnud korrektselt PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõttelt nähtusid laekumised eraisikutelt ja mitmed sularaha sissemaksed, mida võlgnik oma aruannetes ei selgitanud. Võlausaldaja hinnangul hoidis võlgnik sellega kõrvale kohustusest anda oma majanduslikku seisukorra kohta teavet. Kohus ei pidanud oma 23.01.2023 määruses etteheidet asjakohaseks, sest eelnimetatud laekumised ja sissemaksed nähtusid võlgniku poolt esitatud väljavõttest. Lisaks ei nõudnud ükski võlausaldaja menetluse käigus võlgnikult vaidlusaluste sissemaksete ja laekumiste kohta täiendavat teavet. Võlausaldaja oli seisukohal, et võlgnik ei taganud menetluse läbipaistvust ega võimaldanud kohtul ega võlausaldajatel hinnata võlgniku

poolt kohustuste täitmist. Seega rikkus võlgnik PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust. Võlausaldaja märkis, et kuigi sularaha sissemaksed ja laekumised kolmandatelt isikutelt ei tähendanud automaatselt, et võlgnik varjas oma tulusid, oli taoliste maksete näol tegemist võlgniku sissetulekuga, millelt tuli teha võlausaldajatele väljamakseid. Menetluse kestel tuli võlgnikul võlausaldaja katteks tasuda kokku 12 437,74 eurot, kuid tasus kokku 365 eurot. Võlgnik teenis tulu, millelt tegi võlausaldajatele väiksemaid väljamakseid kui seaduse alusel oleks pidanud. Seaduslik alus väljamaksete väiksemas ulatuses tegemiseks puudus. Võlgnik rikkus süüliselt loovutamiskohustust ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Võlausaldaja ei nõustunud kohtu hinnanguga, et võlgnik ei käitunud loovutuskohustuste rikkumisel süüliselt. Võlgniku sissetulek võimaldas tal teha võlausaldajatele suuremaid väljamakseid. Üüri tasumine ei olnud ebatavaline kulutus ning ei andnud alust käesolevas menetluses võlgnikku teisiti kohelda. Võlgniku esitatud pangakonto väljavõttelt perioodil 30.01.2021-30.01.2022 nähtus vaid üks makse hambaravi eest. Eeltoodust tulenevalt märkis kohus põhjendamatult, et võlgnik ei käitunud loovutuskohustuse rikkumisel süüliselt. Kohus ei põhjendanud, miks tugineti kohtumääruses võlgniku paljasõnalistele väidetele, kuid ei arvestatud võlausaldaja seisukohtadega. Kohtumääruse põhjendused ei olnud piisavad, et lükata ümber võlausaldaja hinnang võlgniku kohustuste rikkumise osas. Menetluse edasine käik

9.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja sellele vastamiseks. 10.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta maakohtu määrus jõusse.
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 järgi lähtuda asja lahendamisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist. Füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamist reguleerib PankrS § 175 lg 1, mille järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. PankrS § 175 lg 51 kohaselt võib viieaastast tähtaega pikendada kokku seitsme aastani. Kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus PankrS § 175 lg 8 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 173 lg-te 1–3 kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused: võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kohus keeldub PankrS § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik rikkus süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustas sellega võlausaldajate huve. Maakohus ei tuvastanud kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid ning leidis, et võlgnik ei rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 175 lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda siis, kui on ületatud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus oma järeldusi piisavalt ning määruskaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Maakohus on analüüsinud nõuetekohaselt kõiki kohustustest vabastamise eeldusi ja õigesti leidnud, et võlgnik tuleb vabastada täitmata jäänud kohustustest. Ringkonnakohus järgib TsMS § 654 lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 maakohtu määruse põhjendusi ega korda neid täies mahus. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13.Kohustustest vabastamata jätmiseks peab võlgnik olema käitunud süüliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt hõlmab süü hooletust, rasket hooletust ja tahtlust. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 mõttes tuvastatakse raske hooletus objektiivsete kriteeriumite alusel. Raske hooletus tähendab hoolsuse tavalise määra märgatavat puudumist, mistõttu peaks raskelt hooletu käitumine olema rikkujaga sarnases olukorras olevale isikule mõistlikult vastuvõetamatu. Seetõttu tuleb raske hooletuse tuvastamiseks võlgadest vabastamise menetluse kontekstis esitada küsimus, kuidas ja millise hoolsusega pidanuks täitma PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustusi hoolas võlgnik (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 01.06.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-08-63521, p 14). Riigikohus on leidnud, et kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (vt nt Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11; 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Maakohus leidis võlgniku kohustustest vabastamisel, et võlgnik ei rikkunud PankrS § 173 lgst 3-5 tulenevat loovutuskohustust süüliselt. Ringkonnakohus nõustub, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole võlgniku käitumises süülise käitumise tunnuseid. Maakohus andis süü puudumisele õige hinnangu. Ringkonnakohtu hinnangul ei käitunud võlgnik pahatahtlikult, vaid oma võimaluste piires parimal võimalikul viisil. Võlgnik tegi menetluse kestel võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võimalustele, täitis nõuetekohaselt aruannete esitamise kohustust ja oli koostööaldis. Ühtlasi astus ta samme tasuvama töö leidmiseks ja läbis selle jaoks keevituskursuse. Arvestades võlgniku töötasu, üldist elukalliduse taset ja kulutusi tervise ja üürikorteri peale puudus võlgnikul võimalus teha võlausaldajatele suuremaid väljamakseid. Kaebuse kohaselt rikkus võlgnik süüliselt mh sissetulekute kohta teabe andmise kohustust (PankrS § 173 lg 2). Võlgnik tegi sularaha sissemakseid, mida ta oma aruannetes ei selgitanud. Lisaks tegid kolmandad isikud võlgnikule ülekandeid, mida samuti aruannetes ei selgitatud. Kohus ei nõustu eeltooduga ja märgib, et vaidlusalused sularaha sissemaksed ja ülekanded kolmandatelt isikutelt nähtusid arvelduskonto väljavõtetelt, mille võlgnik esitatud aruannetele lisas. Kuivõrd käesoleval juhul ei nõudnud võlausaldajad võlgnikult täiendavat teavet ülekannete kohta, ei saanud võlgnikule teabe esitamata jätmist ette heita. Eeltoodust tulenevalt ei rikkunud võlgnik PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust.
14.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutseid aluseid. Asjaolude pinnalt ei saa järeldada, et võlgniku käitumine oli suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele, mille korral oleks tema kohustustest vabastamine välistatud. Samuti ei saavutaks võlausaldaja võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega tõenäoliselt oma eesmärki saada oma nõue rahuldatud. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei ole võlgniku kohustamine ebarealistlike eesmärkide seadmiseks, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Võlgnik täitis TsMS § 173 lg-st 3-5 tulenevaid kohustusi oma võimaluste piires. Võlausaldaja arusaam, et võlgnik oleks saanud tasuda võlausaldajale suuremas ulatuses, ei ole tõendatud. Samuti ei rikkunud võlgnik PankrS § 173 lg-st 2 tulenevat teabe andmise kohustust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Kohustustest vabastamisest keeldumine saab toimuda erandjuhul, mida saab rakendada vaid võlgnikku selge pahatahtlikkuse korral. Käesoleval juhul ei tuvastanud ringkonnakohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu võlausaldaja määruskaebus rahuldamisele.
15.Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel nende endi kanda, kuna võlausaldaja vastuväited ei olnud edukad, samas kui menetlus toimus võlgniku huvides. Menetluskulude sellise jaotuse korral ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.
16.Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse PankrS § 175 lg 6 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.08.20262-26-15851/5Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 24.08.20262-18-16419/75Tartu Maakohus Tartu kohtumaja