Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

Edasikaebamise kord Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 22.09.2016 määrusega kuulutati välja J V pankrot. 03.01.2018 määrusega lõpetati võlgniku J V pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast. Võlgniku J V pankrotimenetluses jäi rahuldamata võlausaldaja B AS nõue 13 740,79 eurot, S AS nõue 28 485,08 eurot, Osaühing A F nõue 304,96 eurot ja võlausaldaja E L I AS nõue 405,84 eurot. Võlausaldaja B AS esitas 24.03.2022 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks jättes võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud kohustustest vabastamata. Taotluse kohaselt on võlgnik teeninud tulu, millelt ta oleks pidanud teostama väljamakseid võlausaldajatele. Võlgniku tegevus/tegevusetus on süülise iseloomuga ja võlgnik on jätnud täitmata pankrotiseaduses ning talle kohtu poolt määratud kohustused. Võlausaldaja ei soovi ärakuulamisel osaleda. Menetluse kestel on võlgnikult laekunud 175 eurot. Seega nõude jääk on 13 565,79 eurot. Võlausaldaja E L I AS toetab ja nõustub B AS poolt esitatud taotlusega ja on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja J V tuleks jätta täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja ei soovi olla ära kuulatud. Võla jääk on 375,84 eurot. Võlausaldaja Osaühing A F toetab B AS taotlust, palub kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnik on tasunud 54 eurot. Võlausaldaja ei soovi olla kohtu poolt ära kuulatud. Võlausaldaja S AS palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldajale kokku vaid 325 eurot. Võlgnik on tahtlikult rikkunud seaduses sätestatud loovutamiskohustust ning kahjustanud võlausaldaja huve. Võlausaldaja arvutuse kohaselt kuulus perioodil jaanuar 2018 kuni jaanuar 2022 võlausaldajatele väljamaksmisele 14 253,32 eurot, millest S AS-le oma korda 9455,65 eurot. Samuti ei ole võlgnik korrektselt täitnud ka teabe andmise kohustust. 13.09.2022 toimus Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas võlgniku J V ärakuulamine kohustustest vabastamise menetluses. Ärakuulamisele ilmus võlgnik. Võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et ta elab üürikorteris. Üür on ligikaudu 475 eurot – vahel rohkem, vahel vähem. Endal enam korterit ei ole, kaotas pankrotiga kodu. Auto oli, aga seegi läks vanametalli. Võlgnik on mitmes töökohas olnud ja eelmine aasta oli vahepeal ka töötu. Hetkel töötab xxx xxx. Töötasu kõigub, kuid kätte on saanud kusagil tuhande euro ringis. Sellest maksab makse ja peab veel sööma. Kätte suurt midagi ei jää. Iga asi läheb kallimaks. Samuti on tervise peale palju raha läinud. Hammastega on suured probleemid olnud, jäeti suhu ainult neli hammast. Ülalpeetavaid ei ole. Võlausaldajatele on väljamakseid teinud korra aastas, sõltuvalt sellest kas ja kui palju on saanud raha kõrvale panna. Võlgnik on otsinud tasuvamat tööd. Kui oli töötu, siis käis ka keevituskursustel. Vallalt ei saanud abi. Kulutused tervise ja korteriüüri peale on olnud nii suured, et ei jää midagi kätte. 13.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. Kohus andis 13.09.2022 ärakuulamisel võlgnikule tähtaja hiljemalt 13.10.2022 oma tervisliku seisundi ja koolitustunnistuse osas tõendite esitamiseks.

Võlgnik esitas 24.09.2022 kohtule keevituskursuse läbimise tunnistuse koopia ja tõendid tervisliku seisundi kohta. Käesolevaks hetkeks on võlgniku J V kohustustest vabastamise menetlus kestnud viis aastat, mistõttu tuleb kohtul otsustada ka võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg-le 1. Võlgnik esitas 09.01.2023 kohtule avalduse tema kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja E L I AS teatas 12.01.2023 täiendavalt, et jääb oma varasemalt esitatud seisukoha juurde ja palub võlgnikku kohustustest mitte vabastada. Võlgnik ei ole ühtegi väljamakset teinud. Võlgniku väide, et võlausaldaja arveldusarve on suletud, ei vasta tõele. Samuti ei ole ta kordagi võlausaldaja poole pöördunud makserekvisiitide saamiseks. Võlausaldaja S AS esitas 16.01.2023 täiendava seisukoha, mille kohaselt jääb võlausaldaja oma varasemalt esitatud seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni. Võlausaldaja B AS ja S AS esitasid kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. Kohus, olles tutvunud võlausaldajate taotlustega, on seisukohal, et taotlused kohustustest vabastamise menetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Võlausaldajad heidavad võlgnikule ette, et ta on rikkunud PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige loovutamis- ja teabeandmise kohustusi. Kohus märgib esmalt, et ei pea võlausaldaja S AS etteheidet teabeandmise kohustuse rikkumise kohta asjakohaseks. Võlausaldaja heidab ette, et võlgnik on teinud kokku üle 850 euro sularaha sissemakseid, mida oma aruannetes selgitanud ei ole. Samuti on kolmandad isikud teinud talle mitmeid ülekandeid kokku üle 1800 euro. PankrS § 173 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel esitanud iga kord koos aruandega ka oma arvelduskonto väljavõtte. Ka võlausaldaja poolt etteheidetavad sularaha sissemaksed ja ülekanded nähtuvad just võlgniku poolt esitatud väljavõttest. Samas ei ole menetluse kestel ükski võlausaldaja sissemaksete ja ülekannete osas võlgnikule etteheiteid teinud ega täiendavat teavet nõudnud. Asjaolu, et võlgnik on teinud mõni kuu sularaha sissemakseid või kolmandad isikud on teinud talle ülekandeid ei tähenda automaatselt, et võlgnik varjaks oma tulusid või rikuks teabeandmise kohustust. Ühtlasi kohus märgib ka, et ülekannete tegijateks on võlgniku lähikondsed, s.o abikaasa ja lapsed. Eeltoodu viitab, et tegemist võib olla pelgalt omavahelise arveldamise, abistamise või laenamisega, millelt ei ole võlgnik kohustatud automaatselt võlausaldajatele väljamakseid tegema. Teabe andmise kohustuse rikkumist saaks tõdeda olukorras,

kus võlausaldaja või kohus on küsinud võlgnikult varasemalt maksete osas selgitusi ja võlgnik jätaks info esitamata või keelduks teabe avaldamisest. Kuivõrd käesoleval juhul võlgnikult teavet nõutud ei ole, siis on ka asjakohatu teabe esitamata jätmist talle ette heita. Seoses loovutamiskohustuse rikkumisega märgib kohus järgmist. Kohus möönab, et arvestades võlgniku igakuiseid sissetulekuid, siis võlgnik ei ole teostanud võlausaldajatele väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. PankrS § 175 lg 2 p 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loovutatakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Sama sätte neljanda lõike järgi peab usaldusisik eelpool mainitud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kuigi võlgnik võib olla oma loovutamiskohustust rikkunud, siis kohustustest vabastamisest keeldumiseks annab alust, kui võlgnik on vastavat kohustust rikkunud süüliselt ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist, mida PankrS § 175 lg 2 p 2 eeldab. Vastavalt VÕS § 104 lg-le 2 on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS 104 lg 5). Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-19-16 selgitanud, et füüsilisest isikust võlgniku saab kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta, kui tema käitumises on PankrS § 175 lg 2 p-des 1 või 2 või lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid. Seega on Riigikohus täpsustanud, et pelgalt hooletust käitumisest ei piisa ja võlgniku kohustuste rikkumine peab olema toimunud vähemalt raskelt hooletult. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik oma eelpool viidatud kohustuse rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik selgitas ärakuulamisel, et võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamaksete tegemiseks raha lihtsalt ei jätku. Pankrotiga kaotas ta oma kodu ja elab käesoleval hetkel üürikorteris tasudes igakuiselt üüri ligikaudu 475 eurot. Üürileandja soovib üüri sularahas. Kohalikult omavalitsuselt võlgnik sotsiaalkorterit ei saanud. Ühtlasi on võlgnik pidanud tegema väljaminekuid hambaravile, kuna hammastega on suured probleemid. Talle jäeti suhu vaid neli hammast. Kohus märgib, et ka võlgniku pangakonto väljavõttest on näha igakuised sularaha väljamaksed pangaautomaatidest, mis viitab, et väited üüri eest sularahas tasumisele on tõesed. Samuti nähtub pangakonto väljavõtetest hambravi eest tasumine. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse eesmärgiks ei saa olla võlgniku poolt kogu nõude tasumine, vaid nõude vähendamine vastavalt võimalustele. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võlgnik oma nõudeid võimaluste piires ka vähendanud. Lisaks eelnevale on võlgnik täitnud nõuetekohaselt ka oma aruande esitamise kohustust, olnud kohtule kättesaadav ja koostööaldis. Eeltoodu kogumis viitab asjaolule, et võlgnik on vägagi huvitatud oma võlgade tasumisest, kuid selle kõige juures ei saa ta põhjendatult jätta ennast elukohata ega jätta hambaid ravita. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud. Võlausaldajate taotlused jäävad rahuldamata. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul

teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (PankrS § 175 lg 4). Kohus kuulas 13.09.2022 ära võlgniku, võlausaldajad ärakuulamisel osaleda ei soovinud. 13.09.2022 andis võlgnik kohtule PankrS § 175 lg 4 alusel võlgniku vande. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus on käesoleva määruse põhjendustes juba põhistanud, et võlgnik teabeandmise kohustust rikkunud ei ole. Kohus küll möönab, et võlgnik on rikkunud loovutamiskohustust, kuid arvestades asjaolusid kogumis ei ole ta seda teinud süüliselt. Kohus ei ole tuvastanud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku 584 euro ulatuses. Ta on menetluse jooksul esitanud nõuetekohaselt aruandeid ja pangakonto väljavõtteid, olnud kättesaadav ning koostööaldis. Ühtlasi on võlgnik vahepeal läbinud ka keevituskursuse ja seega astunud samme tasuvama töökoha leidmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku J V pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust, tuleb J V tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma lahendis nr 32-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku J V majanduslik seisukord seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1). PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate J V (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.