Määruse tegemise aeg ja koht 17. märts 2023. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-22-142051
Tsiviilasi
Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu avaldus K. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Lõpplahend hagita asjas
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu (registrikood 80402994) Avaldaja lepinguline [email protected])
esindaja:
E.
J.
(e-post
Puudutatud isik: K. K. (isikukood XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada täies ulatuses.
2.Välja mõista K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest summas 1911,98 eurot, sh 1840,88 eurot põhivõlgnevus ja sissenõutavaks muutunud viivis 71,10 eurot.
3.Välja mõista K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks viivis 0,02% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 18.03.2023.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
5.Mõista K. K. lt välja Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskuluna kokku 580 eurot, sh riigilõiv 65 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja avaldaja õigusabikulud 495 eurot. K. K. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Määrus on viivitamata täidetav.
7.Toimetada määrus kätte avaldaja esindajale ja puudutatud isikule.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu (avaldaja) esitas Tartu Maakohtule avalduse K. K. lt (puudutatud isik) võlgnevuse väljamõistmiseks. Avalduse kohaselt on K. K. Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu liige, kellele kuulub korteriomand nr XXX.
2.Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu majandamiskulude arvestuspõhimõtted on sätestatud korteriühistu põhikirjas, asutamiskoosoleku protokollis ja üldkoosoleku protokollides. Avaldaja on väljastanud puudutatud isikule regulaarselt arveid korteriühistu majandamiskulude tasumiseks. Avaldaja on majandamiskulude jaotamisel ja puudutatud isikule arvete esitamisel lähtunud kehtestatud arvestuspõhimõtetest ning asjaoludest, et: − − − −
elamus on kokku 18 korterit kogusuurusega 1026,90 m2; puudutatud isiku korteri suurus on 71,9 m2; puudutatud isiku korteris elab alates märtsist 2022. a 4 inimest (varasemalt 5 inimest); haldustasu maksemäär on majanduskavade kohaselt 0,25€/m2 (arvetel nimetatud kui majanduskulude tasu); − remondifondi maksemäär on majanduskavade kohaselt 0,65€/m2, juunist septembrini 0,80€/m2. Tarbimisest sõltuvaid kulusid (vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, keskküte, vee soojendamine) majanduskava ei sisalda ning selliste kulude arvestamine toimub pärast kulude suuruse selgumist.
3.Puudutatud isik ei ole avaldaja esitatud arveid tarbitud teenuste eest nõuetekohaselt tasunud, mistõttu on tekkinud makseviivitus ning avaldaja on arvestanud tasumata maksetelt ka viivist 0,02% päevas ning üksnes nende arvete tasumisega viivitamise eest, kus maksetähtaega on ületatud rohkem kui 90 päeva. Avalduse esitamise seisuga (13.12.2022. a) on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 36,49 eurot.
4.Avaldaja palub mõista K. K. lt korteriühistu kasuks välja põhivõlgnevus summas 1840,88 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 36,49 eurot ning viivis 0,02% tasumata põhinõudelt päevas alates 14.12.2022. a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kusjuures viivis kuni lahendi tegemiseni mõista välja kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest.
5.Kohus võttis avalduse menetlusse 15.12.2022. a määrusega ja andis puudutatud isikule aega 14 päeva kohtule kirjaliku seisukoha esitamiseks.
6.K. K. teatas 27.12.2022. a, et on kirja kätte saanud, kuid ei saa dokumente telefonis avada. Arvuti saab kätte 30.12.2022. a. Kinnitust dokumentide kättesaamise kohta puudutatud isik ei esitanud. Seetõttu edastas kohus 17.01.2023. a K. K. le dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 kohaselt K. K. poolt 27.12.2022. a avaldatud e-posti aadressile XXX ja luges dokumendid kättetoimetatuks 21.01.2023. a. Seega oli avaldusele vastamise
2(5)
viimaseks päevaks 06.02.2023. a. Puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil avaldusele reageerinud.
7.TsMS § 613 lg 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandit võõrandama. Seega lahendab kohus TsMS § 613 lg-st 1 tulenevalt antud asja hagita menetluses.
8.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 7 alusel kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
9.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu (lg 2). KrtS § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg 3 kohaselt kehtestab.
10.KrtS § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on korteriühistu liikmetele kohustuslikud.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt VÕS § 76 lg-le 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
3(5)
12.Kohus loeb tõendatuks, et puudutatud isik on korteriomandi nr XXX asukohaga Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 omanik, ning on seega korteriühistu liikmeks KrtS § 1 lg 4 järgi. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku vastu kommunaal- ja majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmise nõude perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest. Puudutatud isik ei ole arveid nõuetekohaselt tasunud alates 20.12.2021. a, mil oli 2021. aasta novembrikuu arve tasumise tähtaeg. Täielikult tasumata on 2022. aasta veebruari-, aprilli-, mai-, augusti-, septembri- ja novembrikuu arve. Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud asjaolule, et talle on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid ta ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid. Kohtu hinnangul on avaldaja täitnud oma tõendamiskoormise ühistu majandamiskulude kandmise ja jaotamise osas. Kuna puudutatud isikul oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, avaldaja on puudutatud isikule vastavad arved esitanud, arvetel kajastatud summad on sissenõutavaks muutunud ning puudutatud isik on majandamiskulude tasumise kohustust rikkunud, tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1840,88 eurot.
13.KrtS § 42 lg 1 näeb ette, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Käesolevas paragrahvis sätestatust teistsuguse viivise määra võib ette näha vaid eriomandi kokkuleppes. Avalduse kohaselt on avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 36,49 eurot. Avaldaja selgituste kohaselt on avaldaja arvestanud viivist vastavalt KrtS § 42 lg-le 1 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuid ümardatult 0,02%-ni. Kohtu hinnangul on selline viivisearvestus võlgnikule soodsam, mistõttu kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivise nõude 36,49 euro ulatuses. Avaldaja on palunud välja mõista ka edasiulatuv viivis alates 14.12.2022. a kuni lahendi tegemiseni kindla summana ning alates lahendi tegemisest 0,02% tasumata põhinõudelt päevas kuni põhinõude tasumiseni. Aluse selliseks nõudeks annab TsMS § 367, mille kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuigi seadusjärgne (VÕS § 113 lg 1) viivisemäär on lahendi tegemise ajaks muutunud, on kohus TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 kohaselt seotud avaldaja poolt avalduses esitatud selge viivise nõudega. Kohus mõistab K. K. lt välja viivise vastavalt avaldaja taotlusele suuruses 0,02% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 14.12.2022. a kuni 17.03.2023. a summas 34,61 eurot ning alates 18.03.2023. a 0,02% tasumata põhinõudelt päevast kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtu hinnangul ei ole selline viivisenõue puudutatud isiku huvidega vastuolus, kuivõrd võimaldab puudutatud isikul tasuda väiksemat viivist, kui käesoleval ajal VÕS § 113 lg 1 esimene lause ette näeb.
14.Eeltoodust tulenevalt tuleb K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus perioodi 01.11.2021. a – 30.11.2022. a eest summas 1911,98 eurot, sh 1840,88 eurot põhivõlgnevus, kohtulahendi tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 71,10 eurot (36,49 + 34,61) ja viivis 0,02% tasumata põhivõlgnevuselt päevas alates 18.03.2023.a. kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
4(5)
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamise põhjustas puudutatud isiku kohustuse rikkumine seoses majandamiskulude tasumisega, leiab kohus, et põhjendatud on jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on esitanud taotluse avalduselt tasutud riigilõivu 65 euro, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 euro ja õigusabikulude 495 euro väljamõistmiseks. Kokku on avaldaja menetluskulude suuruseks 580 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on avaldaja menetluskulud 65 euro suuruse riigilõivu osas põhjendatud. TsMS § 4842 järgi on põhjendatud ka avaldaja maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Arvestades nõude olemust, kohtule esitatud dokumentide sisu ja mahtu, on ka avaldaja õigusabikulud summas 495 eurot (5,5 x 90) põhjendatud. Nii avaldaja esindaja ajakulu 5 tundi 30 minutit kui ka tunnitasu 90 eurot on kohtu hinnangul mõistlikus suuruses. Kokku on avaldaja põhjendatud menetluskulude suuruseks seega 580 (riigilõiv 65 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 495 eurot) eurot. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud ulatust arvestades tuleb K. K. lt Kastre vald, Võnnu alevik, Tartu tn 9 korteriühistu kasuks menetluskulude katteks välja mõista 580 eurot.
18.Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus ka, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
19.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.