A. N. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik:
A. N. (sündinud viibimiskoht XXX, xxx)
Usaldusisik:
Vandeadvokaat Hillar Villers (Advokaadibüroo JeweLex OÜ, asukoht Keskväljak 4, Jõhvi linn, telefon +3725082311, e-post [email protected]; vandeadvokaadi tunnistus nr 651)
2.Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku A. N. (N., sündinud xx.xx.xxxx) maksejõuetusavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused.
Jätta A. N. kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
4.Vabastada Hillar Villers usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest A. N. maksejõuetusavalduse menetluses alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (sh käibemaks summas 120 eurot).
Anda A. N.le menetlusabi usaldusisiku tasu kandmiseks ning hüvitada riigi vahenditest 720 (seitsesada kakskümmend) eurot (sh käibemaks summas 120 eurot), mida ei mõisteta riigituludesse välja (TsMS § 183 lg 2 alusel). Nimetatud summa kuulub kandmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ arvelduskontole nr. XXXXXXXXXXXXXXX AS-s Swedbank.
7.Avaldada teade A. N. maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus saata menetlusosalistele teadmiseks ning pärast jõustumist Riigi Tugiteenuste Keskusele täitmiseks p. 6 märgitud väljamakse toestamiseks.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.
ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK
1.A. N. esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt ei suuda võlgnik võlgnevusi tasuda ning nõudeid on võlgniku vastu kokku 8 705,58 eurot. Võlgnik kannab alates 2002. aastast eluaegset vangistust. Võlgnik ei ole avalduselt tasunud riigilõivu ning palub teda vabastada riigilõivu tasumisest, kuna võlgniku väitel on ta „puruvaene“, tööd teha ei oska. Vara võlgnikul puudub. Avaldaja palub peatada tema suhtes toimuvad täitemenetlused.
2.Viru Maakohtu 04.11.2022.a määrusega keeldus kohus avalduse menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
3.A. N. esitas 16.11.2022 Viru Maakohtule määruskaebuse, milles vaidlustab Viru Maakohtu 04.11.2022.a määruse täies ulatuses.
4.Viru Maakohtu 16.11.2022.a määrusega jättis kohus määruskaebuse käiguta, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so riigilõivu summas 10 eurot tasumiseks ja maksekorralduse esitamiseks.
5.A. N. esitas 24.11.2022 riigi menetlusabi taotluse, paludes vabastada teda riigilõivu ja tõlkekulude tasumisest, samuti palub määrata talle advokaat määruskaebuse esitamiseks 04.11.2022.a ja 16.11.2022.a määrustele ning vabastada teda advokaaditasu tasumisest, kuna tal puuduvad rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks.
6.25.11.2022.a määrusega kohus rahuldas A. N. taotluse osaliselt ja andis A. N.le tsiviilasjas nr 2-22-16579 riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmisel ja vabastas A. N. menetluskulude (riigilõivu summas 10 eurot) kandmisest määruskaebuse esitamisel. Advokaadi määramise ja tõlkekuludest vabastamise osas jättis kohus taotlused rahuldamata.
8.Viru Maakohtu 01.02.2023.a määrusega vabastati A. N. riigi menetlusabi korras riigilõivu, summas 10 eurot, tasumisest, võeti menetlusse A. N. maksejõuetusavaldus pankroti
väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning võlgniku A. N. usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel nimetati vandeadvokaat Hillar Villers.
9.Usaldusisik Hillar Villers esitas 01.03.2023 kohtule usaldusisiku aruande vastavalt FiMS §-le 17 (tl 70-101). Esitatud aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku vähemalt 11 160,04 eurot. Võlgnikul puudub registritesse kantud vara ning muu väärtuslik vara. Väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Transpordiameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele väikelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Usaldusisik on seisukohal, et A. N. on alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad sissetulekud, võlgnik kannab eluaegset vangistust XXXs. Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetusavalduses esitanud taotluse pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 17 lg 2 sätestatu kohaselt peab usaldusisik esitama omapoolse hinnangu, kas võlgniku suhtes tuleks välja kuulutada pankrot, algatada kohustustest vabastamise menetlus, võlgade ümberkujundamise menetlus või menetlus lõpetada. Arvestades käesolevas aruandes toodut (võlgnikul vara puudub ja sisuliselt puudub ka võimalus pankrotimenetluse kulude katteks/võlausaldajate nõuete täitmiseks tulu teenida) ei ole menetlusökonoomia seisukohalt lähtuvalt otstarbekas välja kuulutada võlgniku pankrotti. Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise taotlust ei ole võlgnik esitanud. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märgib usaldusisik tuginedes FiMS § 45 sätestatule, et usaldusisikule ei ole teada, kas esineb FiMS § 45 lg 3 p 1 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. FiMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisik on seisukohal, et esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Võlgniku maksejõuetusavalduses toodud seletuse kohaselt on ta kinnipidamisasutuses alates 2002 aastast eluaegse kinnipeetavana. Elukutset tal ei ole, töökohta ka ei ole. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates asjaolu, et võlgnikul puuduvad sissetulekud kohustuste täitmiseks. Arvestades, et võlgnik on eluaegselt kinnipeetav, siis suure tõenäosusega ei teki võlgnikul ka rahalisi vahendeid edaspidiselt oma kohustuste täitmiseks (sh osaliselt). Olemasoleva informatsiooni põhjal on usaldusisik seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on tingitud eelkõige võlgnikul selliste sissetulekute puudumine, mis võimaldaksid täita täies mahus kohustusi. Kinnipidamisasutuses viibimisel (eluaegne vangistus) on ka selliste sissetulekute tekkimine vähetõenäoline.
10.Usaldusisik palus: • Lõpetada võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele. Alternatiivselt, kui kohus ei lõpeta võlgniku maksejõuetuse avalduse osas menetlust ja ei otsusta jätta algatamata kohustustest vabastamise menetlust, siis: • kuulutada välja A. N. (sünniaeg xx.xx.xxxx) pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus; • nimetada A. N. (sünniaeg xx.xx.xxxx) pankrotihalduriks Hillar Villers (kinnitab oma nõusolekut asuda täitma pankrotihalduri ülesandeid); • mõista välja usaldusisiku tasu ja tehtud kulutused vastavalt esitatud taotlusele.
11.02.03.2023.a kohtunõudega palus kohus võlgnikul esitada oma seisukoht usaldusisiku 01.03.2023 aruande suhtes.
12.Võlgnik A. N. esitas 10.03.2023 vastuse, milles nõustus usaldusisiku aruandega.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud usaldusisiku ja võlgniku arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 ja 3 ning füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 45 lg 2 alusel, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, kohtu deposiiti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude ettemaksu ja kohus otsustab jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata.
14.FiMS § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FiMS-s ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et asjas kogutud andmete kohaselt on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja A. N. on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, kuid mida on teadaolevalt ca 11 160,04 eurot. Võlgnikul sissetulek puudub. Võlgnik kannab eluaegset vangistust. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, s.o asjaolu, et võlgnikult on kriminaalasjades, samuti väärteoasjades välja mõistetud olulised summad, mis suuremas osas ei aegu ja puuduva sissetuleku tõttu ei ole ta suutnud kohtu poolt väljamõistetud kohustusi täita.
15.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. FiMS § 45 lg 2 kohaselt kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
16.Usaldusisiku poolt kohtule esitatud võlgniku võlanimekirjast nähtub, et kõik võlgnevused on seotud kriminaalasjades ja väärteoasjades välja mõistetud rahaliste nõuetega menetluskulude ja rahatrahvide hüvitamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud üksteist erinevat täitemenetlust, sissenõudjateks on Maksu- ja Tolliamet (sh Riigi Tugiteenuste Keskus) ja XXX, millest Maksu- ja Tolliameti menetluskulude nõue moodustab kokku 5 418,26 eurot ning XXX nõue moodustab kokku 5 741,78 eurot. Võttes arvesse, et isik kannab eluaegset vanglakaristust, siis antud nõuded ei aegu seoses aegumise peatumisega (KarS § 82).
17.Kohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus (FiMS § 50 lg 2). Arvestades eeltoodut on kohus seisukohal, et võlgniku võlanimekirjas märgitud teadaolevatest kohustustest summas 11 160,04 eurot ei ole võlgnikku võimalik
võlgadest vabastada kogu summa ulatuses. Riigikohus on seisukohal, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (vt Riigikohtu 23.09.2015 määrus 3-2-1-92-15 p 10). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist põhjendatuks, kuna võlgnik kannab eluaegset vanglakaristust. Menetlust ei ole põhjendatud algatada üksnes selleks, et võlgnik saaks vangistuses viibides vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalasjades välja mõistetud menetluskulud ja väärteoasjades väljamõistetud rahatrahvid.
18.Lisaks eeltoodule kohus nõustub ka aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Deposiidimakse määramiseks PankrS § 30 alusel puudub vajadus, kuna pankrotimenetluse raugemise vältimine ei ole põhjendatud (kuna kohustustest vabastamise menetlust ei algatata).
19.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva pankrotimenetluse enne pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine
20.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).
21.PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS §
150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
22.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2023. aastal on kuupalga alamäär 725 eurot.
23.PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.
24.Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 5,0 tundi, sh 1,0 tundi tutvumine maksejõuetusavaldusega ja selle lisadega, päringute koostamine; 2,0 tundi laekunud dokumentide analüüs, andmete kogumine ning 2,0 tundi usaldusisiku aruande ning vara ja võlgade nimekirja koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 120 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 720 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Usaldusisik palub tasu osaliselt hüvitada riigi vahenditest.
25.Kuna pankrotivaras ei ole vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks, kuid usaldusisikul on õigus oma ülesannete täitmise eest tasu saada, siis kohus määrab, et tasu hüvitatakse riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel analoogia korras. Usaldusisiku tasu tuleb seega täies ulatuses hüvitada riigi vahenditest. Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu suurus 5,0 tunni eest on 600 eurot, s.o 720 eurot koos käibemaksuga. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.