Hageja J. P. (isikukood XXX lepinguline esindaja V. B.
esindajad
Kostja J. R. (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov
Kohtuistungi toimumise aeg
09.02.2023
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt J. R.lt (R.) hageja J. P. kasuks võlgnevus 600 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud täies ulatuses J. R. kanda. Kohus määrab J. P. menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.J. P. (hageja) esitas 31.12.2021 hagi J. R. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Kohus jättis hagiavalduse 03.01.2022 menetlusdokumendiga käiguta ja määras hagejale tähtaja haginõude täpsustamiseks kuni 06.01.2022. Hageja kõrvaldas kohtu poolt haginõudes osundatud puudused 04.01.2022 hagiavalduse terviktekstiga.
2.04.01.2022 hagiavalduse tervikteksti kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.10.2020 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt koerakutsika. Kostja tasus hagejale koerakutsika ostuhinna summas 1800 eurot. Lepingu punkti 5 järgi, kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks. 27.09.2021 tehti loomaarsti G. F. poolt koerakutsika ülevaatus, mille käigus leidis tuvastamist, et koerakutsikal ei ole munandit munandikotis paremal pool ning koeral on krüptorh. Hageja teavitas 27.09.2021 kostjat, et koerakutsikal on tuvastatud peitmunandilisus ning palus kostjal tagastada vastavalt lepingu punktile 5 summa 600 eurot. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja hagejale nõutavat rahasummat tagastanud. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 600 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hagiavalduses märgitud müügilepingu koopia on võltsitud, tegemist ei ole originaaldokumendiga (tõukoera ostu-müügi lepinguga). Tegemist oli käsikirjas koostatud lepinguga, mille hageja lubas kodus allkirjastada ja seejärel kostjale tagasi anda. Seda ei ole senini tehtud. Samas loobus hageja koera tagastamisest põhjusel, et ta on kiindunud koera. Kostja müüs koera hagejale heauskselt. Hageja jäi koheselt koeraga rahule. Peale paari päeva möödumist pöördus hageja koeraga tagasi kostja poole, nõudes ostusummat kostjalt täismahus tagasi. Kostja oli nõus raha tagastama, kuid soovis koera tagasi, millega hageja aga ei nõustunud, sest armastab koera väga. Hageja lahkus koeraga. Aasta hiljem pöördus hageja uuesti kostja poole, teatades, et koer on vigane ning soovis, et talle tagastatakse ostusumma. Menetluse käik
4.05.01.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Kohus selgitas, et kuulab menetlusosalised nende taotlusel ära. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja 04.01.2022 hagiavalduse terviktekstile kirjalikult vastamiseks 15 päeva määruse kättetoimetamisest. Kohus märkis, et juhul kui hageja soovib kostja kirjalikule vastusele vastata, siis annab kohus selleks tähtaja 10 päeva kostja vastuse edastamisest.
5.18.01.2022 tagaseljaotsusega rahuldas kohus hagi ja mõistis J. R.lt hageja J. P. kasuks välja võlgnevuse summas 600 eurot.
6.20.01.2022 esitas kostja kaja 18.01.2022 tagaseljaotsusele koos vastusega hagile. 26.01.2022 määrusega võttis kohus kaja menetlusse. 03.03.2022 määrusega jättis kohus kaja rahuldamata ja menetluse tsiviilasjas taastamata. 16.03.2022 esitas kostja määruskaebuse maakohtu 03.03.2022 määrusele. 08.04.2022 määrusega rahuldas Tallinna Ringkonnakohus kostja määruskaebuse, tühistas maakohtu 03.03.2022 määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas maakohtu 18.01.2022 tagaseljaotsuse peale esitatud kaja, taastas tsiviilasjas menetluse ning saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
7.14.04.2022 kohtunõudes täitis kohus tsiviilasjas selgitamiskohustust, kvalifitseeris nõude õigusliku aluse ja selgitas pooltele tõendamiskoormist. Kohus leidis, et mõistlik ja mõlema poole parimates
huvides oleks lõpetada menetlus kompromissiga ning määras pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Ühtlasi märkis kohus, et juhul kui pooled kompromisskokkuleppele ei jõua, tuleb pooltel esitada kohtule hiljemalt 28.04.2022 ülevaade kompromissi sõlmimise käigust, kokkuleppe sõlmimata jätmise põhjustest ja täiendavad seisukohad ning tõendid, hagejal tuli esitada seisukoht kostja 20.01.2022 menetlusdokumendile.
8.Pooled ei jõudnud kohtu poolt määratud tähtajaks kompromisskokkuleppele. Kostja täitis 14.04.2022 kohtunõude 27.04.2022, esitades muuhulgas kohtule taotluse ekspertiisi määramiseks ning hagejalt originaaldokumendi (06.10.2020 müügilepingu) väljanõudmiseks.
9.Hageja esitas 28.04.2022 täiendava seisukoha, milles märkis, et nõustub nii tsiviilasjas ekspertiisi määramisega kui ka kohtule 06.10.2020 müügilepingu originaaldokumendi esitamisega. 04.05.2022 esitas hageja kohtule 06.10.2020 müügilepingu originaaldokumendi.
10.12.08.2022 määrusega määras kohus tsiviilasjas läbi viia käekirja- ja dokumendiekspertiisi. Eksperdile esitati järgmised küsimused: a) kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügileping on allkirjastatud kostja J. R. poolt? b) kas 06.10.2020 (tõukoera ostu-müügileping) dokumendil esineb võltsimise tunnuseid (monteerimist, juurde kirjutamist)? c) kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügilepingu puhul on tegemist originaaldokumendiga (allkirjastatud käsitsi osapoolte poolt)? Kohus tegi ekspertiisi läbiviimise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) eksperdile.
11.13.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 2E-DK0051 (käekirjaekspertiis).
12.14.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 22E-DM0015 (dokumendiekspertiis).
13.27.09.2022 määrusega määras kohus, et hagi menetlemine toimub poolte nõusolekul kirjalikus menetluses. Ühtlasi määras kohus pooltele tähtaja, mille jooksul oli veel võimalik tsiviilasjas esitada seisukohti ja tõendeid kuni 06.10.2022. Kohus selgitas, et edastab kõnealuste menetlusdokumentide laekumisel need vastastikku pooltele ja määrab pooltele tähtaja kompromisskokkuleppe sõlmimiseks või lõpliku seisukoha esitamiseks kuni 13.10.2022. Kohus lõpetas tsiviilasjas eelmenetluse 13.10.2022.
14.06.10.2022 seisukohas märkis kostja, et ta ei nõustu ekspertiisiaktide tulemustega, kuna hageja poolt kohtule esitatud originaalleping ei ole tõene. Kostja esitas kohtule taotlused tsiviilasja menetlemise jätkamiseks istungimenetluses, EKEI ekspert M. T.i (T.) ja asjatundja N. K. ülekuulamiseks ning tõukoera ostu-müügilepingule kordusekspertiisi teostamiseks.
15.22.11.2022 määrusega rahuldas kohus kostja 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) taotluse EKEI kohtuekspert M. T. kohtuistungile kutsumiseks ja kohtuistungil ülekuulamiseks ning eksperdile ekspertarvamust täpsustavate küsimuste esitamiseks. Kohus jättis rahuldamata kostja 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) taotluse asjatundja N. K. kohtuistungil ülekuulamiseks ja tõukoera ostumüügilepingu kordusekspertiisi teostamiseks.
16.09.02.2023 toimus tsiviilasjas kohtuistung, mille käigus jäid pooled varasemalt tsiviilasja menetluses avaldatud seisukohtade juurde. Kohus kuulas kohtuistungil üle EKEI eksperdi M. T.. Kohtuistungil esitas kostja kohtule taotluse täiendava tõendi (26.02.2021 facebooki kirjavahetus) vastuvõtmiseks, mille kohus jättis rahuldamata. Kohus määras menetluskulude nimekirja esitamise tähtajaks kuni 16.02.2023 ja vastuväidete esitamiseks vastaspoole menetluskulude nimekirjale kuni 23.02.2023. Samuti teatas kohus, et kohtulahend tehakse teatavaks 17.03.2023 e-toimiku ja kohtukantselei kaudu. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus leiab, et hagiavalduse esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4000 eurole.
18.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
19.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.10.2020 müügilepingu, millega hageja ostis kostjalt koerakutsika. Kostja tasus hagejale koerakutsika ostuhinna summas 1800 eurot. Lepingu punkti 5 järgi, kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks. 27.09.2021 oli tehtud loomaarsti G. F. poolt koerakutsika ülevaatus. Ülevaatuse käigus tuvastati, et koerakutsikal ei ole munandit munandikotis paremal pool (krüptorh). Hageja teavitas kostjat, et koerakutsikal on tuvastatud peitmunandilisus ning palus kostjal tagastada vastavalt lepingu punktile 5 summa 600 eurot. Hageja väitel ei ole kostja kääbuspuudli (registrinumber XXX, mikrokiibi nr XXX) müügilepingu punktist 5 tulenevat kohustust täitnud, mille tagajärjel on hagejal kostja vastu nõue. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 600 eurot.
20.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt on poolte vahel vaidlus hageja ja kostja vahel sõlmitud tõukoera müügilepingust tulenevas nõudes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügileping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja nõue võiks kohtu hinnangul kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 8 lg-ga 2 ja müügilepingu punktiga 5. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lõike 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS §-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 82 lg 7 esimene lause).
21.Kostja läbiv vastuväide tsiviilasja menetluses on, et kohtule hageja poolt tõendina esitatud koera müügileping on võltsitud. Kostja selgituste kohaselt müüs ta oma majandus- ja kutsetegevuse raames koera hagejale heauskselt. Hageja jäi koheselt koeraga rahule. Aasta hiljem pöördus hageja kostja poole ja teatas, et koer on vigane ning soovis, et talle tagastatakse ostusumma. Kostja taotles müügilepingu võltsituse vastuväite tõendamiseks hagejalt tõukoera ostu-müügi lepingu originaali kohtule esitamist ja müügilepingule käekirja- ning dokumendiekspertiisi määramist.
22.Kohus rahuldas 12.08.2022 määrusega kostja taotluse ja määras, et tsiviilasjas läbi viia käekirjaja dokumendiekspertiis. Kohus esitas eksperdile järgmised küsimused: − kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügileping on allkirjastatud kostja J. R. poolt? − kas 06.10.2020 (tõukoera ostu-müügileping) dokumendil esineb võltsimise tunnuseid (monteerimist, juurde kirjutamist)? − kas 06.10.2020 tõukoera ostu-müügilepingu puhul on tegemist originaaldokumendiga (allkirjastatud käsitsi osapoolte poolt)?
Käekirja- ja dokumendiekspertiisi läbiviimiseks edastas kohus eksperdile 06.10.2020 tõukoera ostumüügilepingu koos võrdlusmaterjaliga (09.06.2022 kohtu poolt kogutud kostja allkirjade eksperimentaalproovid ja erinevad kostja poolt allkirjastatud dokumendid). Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks EKEI eksperdile.
23.13.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 2E-DK0051 (käekirjaekspertiis), mille kohaselt on tõukoera (sünniaeg 06.10.2020) ostu-müügilepingu väga tõenäoliselt allkirjastanud kostja J. R. (I kd tl 152-154). 14.09.2022 esitas EKEI kohtule ekspertiisiakti nr 22E-DM0015 (dokumendiekspertiis), mille kohaselt ei tuvastatud ekspertiisiks esitatud ostu-müügilepingul (tõukoera sünniajaga 06.10.2020) võltsimise tunnuseid nagu teksti muutmist või teksti juurde kirjutamist, müüja allkiri on kirjutatud käsitsi kirjutusvahendiga peale trükiteksti printimist (I kd tl 157-158).
24.Kostja vaidlustas ekspertiisi tulemused ja jäi sõltumata EKEI ekspertide poolt ekspertiisi käigus tuvastatud lepingu võltsimise tunnuste puudumise tuvastamisele seisukohale, et tegemist on võltsitud tõukoera ostu-müügilepinguga. Eeltooduga seonduvalt esitas kostja kohtule 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) muuhulgas taotluse dokumendiekspertiisi läbiviinud EKEI kohtueksperdi M.T. kohtuistungile kutsumiseks ja kohtuistungil ülekuulamiseks ning eksperdile ekspertarvamust täpsustavate küsimuste esitamiseks. Kostja taotles kohtueksperdi ülekuulamist ekspertiisiakti osas, kus ekspert jõudis tulemusele: „Lepingu allkirjal J. R. nimelt, esinevad kattumised (ristumised) trükitekstiga. Vaatlusel mikroskoobiga tuvastati allkirjajoone ja trükijoone ristumisaladel trükijoone pinnal iseloomulik läige, mis tuleneb kirjutusvahendi värvainest, kui see katab trükiteksti musta värvainet. Samuti tuvastati kirjutusvahendi mehaanilised jäljed tooneri pinnal (mikropraod). Seega on J. R. nimelt allkiri kirjutatud peale trükiteksti paberile printimist. Hinnates uuringu tulemusi, saab öelda, et vaidlustatud lepingul trükiteksti monteerimist ega juurdekirjutusi ei tuvastatud. Müüja, J. R., nimelt allkiri on kirjutatud tavapäraselt- esmalt on prinditud lepingu trükitekst ja siis käsitsi allkirjastatud”.
25.Kohus leidis, et kostja menetlusõiguste tagamiseks tuleb kostja taotlus rahuldada. Kohus märkis, et eksperdi kohtuistungile kutsumine on põhjendatud tulenevalt vajadusest täiendavalt selgitada dokumendiekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-DM0015) ekspertarvamust. 22.11.2022 määrusega rahuldas kohus kostja 06.10.2022 (täpsustatud 27.10.2022) taotluse EKEI kohtuekspert M. T. kohtuistungile kutsumiseks ja kohtuistungil ülekuulamiseks ning eksperdile ekspertarvamust täpsustavate küsimuste esitamiseks. Kohus pidas põhjendatuks esitada kohtuekspert M. T.le kohtuistungil järgmised ekspertarvamust (ekspertiisiakt nr 22E-DM0015) täpsustavad kostja küsimused: − Millist märke sünteesivat trükiseadet (printerit) kasutati lepingu trükkimisel? (kserograafiline „laser“, tindiprinter)? − Lepingu käsitsi kirjutatud teksti täitmisel pallipasta tüüpi ei olnud määratud. Milline pallipasta tüüp on antud lepingus (pastapliiatsipasta ja tint on erineva koostisega ained, pastapliiatsipastad on keemilise koostise poolest erinevad)? − Milline keemiline seos võib tekkida lepingu trükiteksti jaoks kasutatava tundmatut tüüpi tooneri ja lepingu käsitsi kirjutatud tekstis kasutatava tundmatut tüüpi pasta koostoimes? (see on iseloomuliku säraga lepingu elementide ristumiskohas)? − Kuidas saab tooneril tuvastada mikropragusid, kui pastapliiatsi pasta on tooneri peal? − Milline peab olema illustratsioon? Ja miks selle ekspertiisi puhul puudus illustratsioon? − Kas ja kuidas stereomikroskoobiga (uuringu meetod, kasutades DO-MR-DM05) on võimalik kindlaks määrata käsitsi kirjutatud teksti täitmise järjekorda? − Kas võrdlusmaterjali võtmisel kasutati vaidlustatud dokumendiga samaliigilist paberit?
26.Kohtuekspert M. T. vastas kõikidele kostja poolt esitatud ekspertiisiakti täpsustavatele küsimustele. Küsimuste vastused olid eksperdi poolt antud selgelt ja ammendavalt ning need kinnitavad dokumendiekspertiisi õigsust. Kohtu hinnangul on EKEI kohtuekspertide ekspertiisiaktid usaldusväärsed, mistõttu arvestab kohus ekspertide antud hinnangutega käesoleva tsiviilasja lahendamisel.
27.Eeltoodust tulenevalt on kohus tsiviilasjas esitatud tõendite ja ekspertiisiaktide nr 2E-DK0051 ja 22E-DM0015 alusel tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud isase kääbuspuudli (sünniaeg 06.10.2020, mikrokiibi nr XXX, registri nr XXX) ostu-müügileping (I kd tl 4, 68). Kostja teostas tehingu oma majandus- ja kutsetegevuse raames (27.04.2022 menetlusdokumendi p 1.1, I kd tl 56, I kd tl 62-64). Müügihind 1800 eurot on tasutud kostjale müügilepingu sõlmimisel täielikult ja koera omandiõigus on lepingu punkti 8 alusel läinud hagejale üle. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustus kostja juhul, kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastama hagejale kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks (I kd tl 4, 68). Kohus märgib, et kuigi tõendina esitatud lepingult puudub hageja allkiri, ei muuda see iseenesest poolte vahel sõlmitud tõukoera müügilepingut kehtetuks. Seda esiteks põhjusel, et müügilepingule ei ole sätestatud kohustuslikku vorminõuet, mistõttu võib selle sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis (VÕS § 11 lg 1). Lisaks nähtub kohtule poolte vastastikustest tahteavaldustest pakkumuse esitamine ja sellele nõustumuse andmine. Kohtu hinnangul on esitatud tõendi pinnalt piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe tõukoera müügilepingu sõlmimiseks (VÕS § 9 lg 1, VÕS § 208 lg 1). Kostja vastuväite kohaselt oli poole vahel lepingu punkti 5 koera peitmunandilisuse osas teine kokkulepe, mida saavad kinnitada teised Eesti Kennelliidu liikmed, kes viibisid müügipäeval hoones (lisaks veterinaararst). Kohus märgib, et lepingu osapooleks mitteolevad isikud ei saa kinnitada teistsuguse kokkuleppe sõlmimist. Antud juhul on poolte vahel sõlmitud kirjalik tõukoera ostu-müügileping (sh punkt 5 tingimus). Tegemist on usaldusväärse tõendiga, millega kohus arvestab tsiviilasja lahendamisel.
28.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja peab hagejale rahasumma 600 eurot tagastama.
29.VÕS § 217 lg 1, VÕS § 2171 lg 1, VÕS § 2171 lg 2 p 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 2 kohaselt vastutab tarbijalemüügi puhul müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul alates asja ostjale üleandmisest. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul peab tarbija teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
30.Antud juhul on kohus esitatud tõendite alusel tuvastanud, et 27.09.2021 oli tehtud loomaarsti G. F. poolt koerakutsika ülevaatus, mille käigus tuvastati, et koeral ei ole munandit munandikotis paremal pool (ühepoolne krüptorh, I kd tl 5). Hageja on teavitanud kostjat VÕS § 220 lg 1 kohaselt tõukoera peitmunandist (VÕS § 217 lg 2 p 1 lepingutingimustele mittevastavus) mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja on vastava teabe saamist hagejalt oma hagivastuses kinnitanud (I kd tl 36 pöördel). Eeltoodust tuleneb kostja vastutus VÕS § 218 lg 2 alusel lepingutingimustele mittevastavuse eest.
31.VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
Kohus on seisukohal, et hageja on eeltoodud tõenditega tõendanud lepingu sõlmimist ja kostjapoolset lepingust tuleneva kohustuse rikkumist (koer ei vastanud lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi osas). Kostja ei ole tõendanud, et rikkumine oli vabandatav. Tõendamata on kostja vastuväited lepingu võltsimisega seonduvalt. Lepingu punktis 5 on pooled kokku leppinud, et juhul kui koeral tuvastatakse hiljem peitmunandilisus, tagastab müüja kolmandiku müügihinnast loomaarsti tõendi vastu või, tõdedes ise peitmunandilisuse, hiljemalt siis, kui koer saab aastaseks. Lepingust nähtuvalt on koera hind kokkuleppe kohaselt 1800 eurot. Summa on kostjale lepingu sõlmimisel täielikult tasutud. Eeltoodust tulenevalt moodustab kolmandiku müügihinnast 600 eurot (1800 : 3).
32.Kohus mõistab kostjalt VÕS § 108 lg 1, VÕS § 218 lg 2 koosmõjus koera ostu-müügilepingu punkti 5 alusel hageja kasuks välja võlgnevuse 600 eurot. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
33.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on TsMS § 124 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinnaks 600 eurot. Menetluskulude jaotus
34.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.