Võlaõigus

ASJAOLUD

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 10.09.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse E. E. vastu võlgnevuse nõudes, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista AS Inbank Finance ja kostja vahel 12.02.2024 sõlmitud autolaenu lepingust nr L89015155026 tulenev põhivõlgnevus 6848,95 eurot, intress 492,35 eurot, laenuhaldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1021,04 eurot ning viivised alates 11.09.2025 kuni põhinõude (6848,95 eurot) täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, s.o riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot (ilma käibemaksuta) ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstE.va lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega.

2

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kuna kostjalt rahvastikuregistrist nähtuvalt kehtivalt e-posti aadressilt xxx vastust ei tulnud, kostja kohta puudusid rahvastikuregistris kehtivad elukohaandmed (viimane rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx oli kehtiv kuni 10.07.2025) ning Kohtute Infosüsteemi andmetel 10.10.2025 seisuga puudusid uued või erinevad andmed kostja elu- või viibimiskoha kohta, siis toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte Ametlikud Teadaanded vahendusel. Hagiavalduse menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on loetud kostjale kätte toimetatuks avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.11.2025. Seega on praeguseks ajaks möödunud hagile vastamise tähtaeg. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kostjat on hoiatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on hagiavalduses taotlenud lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance ja kostja 12.02.2024 autolaenu lepingu (tarbijakrediidilepingu) nr L89015155026, mille alusel anti kostjale sõiduki ostmiseks laenu 7000 eurot, intressimääraga 18,9% aastas ning krediidi kulukuse määraga 23,05% aastas. Kostja kohustus võetud laenu tagastama maksegraafiku alusel 72 kuu jooksul osamaksetena. Kuna kostja jättis maksmata kolm järjestikkust osamakset, saatis esialgne võlausaldaja 05.11.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis kostjale täiendava tähtaja tasuda võlgnevus hiljemalt 19.11.2024. 26.11.2024 ütles esialgne võlausaldaja lepingu nr L89015155026 üles. 27.11.2024 teatas AS Inbank Finance kostjale, et esialgne võlausaldaja loovutas 27.11.2024 kostja vastase nõude koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid Aktiva Finance Group OÜ-le. Hagiavaldusest nähtuvalt tegi esialgne võlausaldaja kostjale 12.02.2024 väljamakse summas 7000 eurot ja kostjalt laekus põhiosa katteks kokku 151,05 eurot, mistõttu põhivõlgnevus on 6848,95 eurot, tähtajaks tasumata intressid 492,35 eurot, lepingu haldamisega seotud kulud 15,60 eurot ning sissenõudmiskulud 50 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist põhivõlgnevuselt 6848,95 eurolt (lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 27.11.2024–10.09.2025) lepingus kokku lepitud viivisemääras 18,9% summas 1021,04 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt, s.o 6848,95 eurolt alates 11.09.2025 kuni põhinõude rahuldamiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 18,9% aastas. Tulenevalt eeltoodust moodustub arvestatuna ühe aasta kohta viivise summa 1294,45 eurot (põhivõlg 6848,95 eurot x 18,9% aastas).

3

Hageja palub kostjalt välja mõista lähtudes VÕS § 113 2 lg-s 2 sätestatust ja laenulepingu üldtingimuste punktist 4.7 tulenevalt sissenõudmiskulude hüvitis 50 eurot. Hagiavaldusest nähtuvalt on kujunenud sissenõudmiskulud järgmiselt: 28.11.2024 esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot, 06.12.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot, 27.12.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega seotud muud kulud sisaldavad mh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulu, kontaktandmete otsingu ja päringu kulu, võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulud, võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Kohus ei pea põhjendatuks arvestada 28.11.2024 saadetud kirjaga (VÕS § 1132 lg 3 kohaselt võib esimene tasuline kiri olla kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest), sest leping öeldi üles 26.11.2024. Lähtudes eeltoodust peab kohus põhjendatuks määrata VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel 06.12.2024 kirja eest 25 eurot ning 27.12.2024 kirja eest 5 eurot. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et on teinud nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, otsinud kontaktandmeid ja teinud päringuid, vastanud võlgnikule, teinud võlgnikule kõnesid ja kandnud võlanõude avaldamise kulu, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 113 1 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Seega ei ole kohtu hinnangul hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 15 eurot, mis jääb samuti rahuldamata. Kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu, tuleb eeldada, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. Kohus leiab, et sõlmitud leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõttes. Kohus peab kontrollima lepingu kehtivust alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24. november 2023, 2 21-13098/50, p 13). Leping nr L89015155026 sõlmiti 12.02.2024 ning lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 17,36%. Lepingus märgitud krediidi kulukuse määr 23,05% on väiksem, kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga avaldatud kolmekordne krediidikulukuse määr, ning seega on VÕS § 4062 lg-ga 1 kooskõlas. Kohtul on kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Kostja esitas esialgsele võlausaldajale laenutaotluse (P89015155026), milles kostja märkis oma igakuiseks sissetulekuks 1800 eurot ning igakuiseks kohustusteks 300 eurot. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja sissetulekuid Maksu- ja Tolliametilt, millest nähtuvalt kostja igakuine sissetulek oli 918,31 eurot. Samuti tegi esialgne võlausaldaja päringud maksehäireregistritesse ning krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid kostjal ei olnud (esitatud taust.ee väljatrükk 10.09.2025 seisuga).

4

Kohus, analüüsinud hageja poolt esitatud tõendeid, tuvastas, et käesoleval juhul on laenuandja lepingut nr L89015155026 sõlmides järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 6848,95 eurot, intress 492,35 eurot, laenuhaldustasu 15,60 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1021,04 eurot ning viivis alates 11.09.2025 kuni põhinõude (6848,95 eurot) tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 18,9% aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja Aktiva Finance Group OÜ sissenõudmiskulude nõude summas 20 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 8427,94 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas 20 eurot ehk alla 1% ulatuses. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 770 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot, seega on menetluskulud kokku 1108 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja esindajal kulunud õigusabi osutamisele 2 töötundi (tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta) täiendavate alusdokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile, hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele ning dokumentide esitamiseks kohtule. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskuludena 1010 eurot (riigilõiv 770 eurot ja õigusabikulu 240 eurot). Rahuldamisele kuulub hageja taotlus mõista kostjalt menetluskulud välja koos lisanduva viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses märgitud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 5

Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 445 lg 1 alusel, et kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1010 eurot (770 riigilõiv + 240 õigusabikulud) tuleb kostjal kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EExxx viitenumbriga 717988321. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Juhul, kui kostjale ei õnnestu käesolevat kohtuotsust kätte toimetada TsMS § 313, 314, 315 ettenähtud korras, toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, avaldades selleks kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lugeda otsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 1, 3 ja 5). (allkirjastatud digitaalselt) Inna Kirsipuu kohtunik

6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.