Pankrotiõigus

andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud Väike-Maarja vald esitas 16.01.2023 Viru Maakohtule avalduse G. K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja on võlgniku pärija. Läbi on viidud pärandvara inventuur. Inventuuriaktist nähtub, et võlgniku varaks on arvelduskontol olev raha summas 0.11 eurot, muu vara võlgnikul puudub. Kogumispensioniga ei ole pärandaja liitunud. Võlgnikul on kohustused Xxxx AS-i ees summas 21 019.92 eurot. 16.01.2023 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras G. K. pärandvara pankroti väljakuulutamiseks esitatud pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 500.00 eurot. Võlausaldaja Xxxx AS teatas kohtule 18.01.2023, et teadaolevalt on surnu G. K. liitunud kogumispensioniga ja tema pensioniosakute väärtus seisuga 17.01.2022 on 6 160.44 eurot. Kohus kontrollis, et pensionikeskus.ee avalikest andmetest tuleneb, et G. K. on kogumispensioniga liitunud. Kohus palus seega eelnevast tulenevalt inventuuri läbi viinud kohtutäitur R. P. täpsustada, kas G. K. on siiski kogumispensioniga liitunud ning liitumise korral esitada tema pensionikonto saldo väljavõte. 31.01.2023 teatas kohtutäitur R. P. kohtule, et pärandaja on liitunud Xxxx Pensionifondiga. Seisuga 20.01.2023 on osakute väärtus summas 6 141.44 eurot. 03.02.2023 Viru Maakohtu määrusega kuulutati seega välja G. K. pärandvara pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Svetlana Pilden. 22.02.2023 teatas haldur kohtule, et pankrotimenetluses kogutud andmete kohaselt olid pensioniosakud tagasi võetud täitemenetluse raames vahetult enne 03.02.2023 pankrotimääruse tegemist, mistõttu puuduvad piisavad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Pankrotimenetluse kulud on ca 1 500.00 eurot. Antud asjaolust tulenevalt palub haldur teha pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele ettepanek tasuda kohtu deposiiti 1 500.00 eurot, deposiidi mittetasumise korral lõpetada G. K. pärandvara pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. G. K. pärandvara haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, millest nähtub, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse lõpuleviimiseks ja võlausaldaja nõude väljamaksmiseks. Haldur on kohtule teatanud, et pärandaja pensioniosakud olid realiseeritud vahetult enne pankrotimääruse tegemist täitemenetluse raames. Pensionikonto jääk on 108.16 eurot. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadu kohta TsMSRS § 114 kohaselt ei ole kuni 2023. aasta 1. jaanuarini täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule kogumispensionide seaduse §-s 31 ning § 40 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. IFS § 64 lg 11 järgi kohustusliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on tema pärandvara pankroti puhul pankrotihalduril või täitemenetluses tema pärandvarale sissenõude pööramisel kohtutäituril õigus nõuda tema

pensionikontol olevate kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist või sellise fondi likvideerimise korral väljamaksete tegemist. Pankrotihaldur leiab, et antud asjas võivad esineda alused nimetatud täitetoimingu tühiseks tunnistamiseks ja/või saadud raha pankrotipessa välja nõudmiseks. Kui pensioniosakute tagasivõtt toimub nagu antud juhul nö pärija seljataga, s.o ilma pärijat täitetoimingust teavitamata, võib see tekitada põhjendamatuid kohtumenetlusi (pärandvara inventuuris koostatud vara nimekirja alusel algatatavad pankrotimenetlused, pärimismenetlused jne). Võttes aga arvesse, et pensioniosakute realiseerimisel saadud raha oli välja makstud pankrotimenetluse käigus tuvastatud ainsale võlausaldajale, siis ilmselt ei oleks antud pankrotimenetlus otstarbekas. Menetlusökonoomiaga ei oleks kooskõlas välja nõuda raha selleks, et seda uuesti samale võlausaldajale välja maksta juba pankrotimenetluse käigus. Kohustused Xxxx AS ees on ca 15 381.15 eurot (pärast täitemenetluse raames pensioniosakute tagasivõtu tulemina raha väljamaksmist). Tegemist on tsiviilasjas xxxx kohtulahendist tuleneva nõudega. Seega on pankrotiolukord tekkinud juba 2013 aastal, st ka enne pensioniosakute realiseerimist. Muu vara võlgnikul puudub. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Pankrotimenetluses ei olnud tehtud PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksed. Pankrotimenetluse lõpuleviimise prognoositavad kulud - arvestuslik halduri tasu. Pankrotivara puudumise tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Juhul, kui deposiidiraha ei laeku, palub haldur määrata tasuks 715.00 eurot (5,5 tundi x 130.00 eurot), millele lisandub käibemaks 143.00 eurot. Haldur palub mõista pankrotihalduri tasu osaliselt pankrotivarast, s.o summas 108.16 eurot, ning pankrotivara ebapiisavuse tõttu hüvitada tasu osaliselt menetlusabi korras, s.o summas 363.00 eurot (11 pooltundi x 33.00 eurot), millele lisandub käibemaks 72.60 eurot. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Pankrotivara ebapiisavuse tõttu ei ole jaotiste alusel võlausaldajale raha välja makstud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Realiseerimata on pensionikonto jääk summas 108.16 eurot. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pankrotihaldur on korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, analüüsis esitatud nõudeavaldusi, koostanud pankrotiseaduses sätestatud aruandeid ning esitas neid kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Nõudeavaldused ei olnud esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitatud ega kavatse neid ka esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad. Muud kulutused on kajastatud aruande punktis „Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta“.

Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm, s.o muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (PankrS § 22 lg 5). PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. 2. lõike kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud varast lähtuvalt. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel. Pankrotivara ebapiisavuse tõttu lähtub pankrotihaldur tasu arvestamisel PankrS § 23 lõikest 1-3. Haldur on seni kulutanud pankrotiseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks 5,5 tundi (menetlusdokumentidega tutvumine, päringute tegemine, ettekande ettevalmistamine, võlausaldaja esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine). Töötasu arvutamisel lähtub haldur tunnitasu määrast 130.00 eurot, millest tulenevalt palub haldur määrata tema tasuks 715.00 eurot, millele lisandub käibemaks 143.00 eurot. Kohus leiab, et halduri tasu koos käibemaksuga summas 858.00 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab seaduse nõuetele. Kohus mõistab pankrotihalduri tasu osaliselt, s.o summas 108.16 eurot (sh käibemaks), pankrotivarast välja. Haldur palub hüvitada tasu osaliselt riigi vahenditest, s.o summas 435.60 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 03.02.2023 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta.

Arvestades seega pankrotihalduri poolt oma ülesannete täitmiseks põhjendatud kulunud tööaega ning seaduses sätestatud piirmäära, tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 363.00 eurot, millele lisandub käibemaks 72.60 eurot, s.o kokku 435.60 eurot. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.