Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.03.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-22-142687/7
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 15.03.2023
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 984

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-22-142687

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

2-22-142687

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. J. vastu võla nõudes

Hagihind

2137,98 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht esindajad Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post xxx) Kostja: J. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt J. J.lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks põhivõlg 1632 eurot, intress 126,83 eurot, lepingu haldustasu 11,60 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 17.05.2022.a kuni 31.01.2023.a eest 138,34 eurot ja hüvitis sissenõudekulude eest 35 eurot.

3.Välja mõista kostjalt J. J.lt hageja AS-i PlusPlus Capital kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (s.o 1632 eurolt) alates 01.02.2023.a kuni põhinõude täitmiseni määraga 11,9% aastas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enamas ulatuses kui põhinõue.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda ühele järgnevatest Rahandusministeeriumi arvelduskontodest: AS SEB Pank - a/a EE571010220229377229; Swedbank - a/a EE062200221059223099; Luminor Bank a/a EE221700017003510302; LHV Pank - a/a EE567700771003819792, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused Kostja J. J., osaühing Megafort registrikoodiga 10524939 (edaspidi müüja) ja ESTO AS sõlmisid 09.01.2022.a osamaksetega tasumise müügilepingu nr xxxxxxxxxx, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et müüja on kõik lepingust tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud ESTO AS-ile. Lepingu punkti II kohaselt leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise tingimustes. 17.06.2022 loovutas ESTO AS oma nõuded hagejale. Käesoleva asja hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu 24.04.2023.a. Kostja ei ole tähtaegselt ega ka hiljem kohtule vastust esitanud. TsMS § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus

2-22-142687 teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja esindajakulud summas 420 eurot (käibemaksuga). Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei sa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu (sh hagiavalduse põhjendava osa mahtu) ja õigusvaidluse keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja esindajakulud 100 euro ulatuses. TsMS § 172 lg 9 viimase lause kohaselt arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud asja edasisel lahendamisel hagimenetluses hagimenetluse kulude hulka. Asjas tasutud riigilõiv 350 eurot on tuvastatav toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kokkuvõtvalt tuleb kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 350 eurot ja esindajakulud 100 euro (lisandub käibemaks; TsMS § 174 lg 10) ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p-le 1 võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtul muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS VI osas sätestatud viisil.