Andrus Koor pankrotimenetlus Võlgniku kohustustest vabastamise lõpetamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 20. jaanuari 2023 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Swedbank AS määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/võlausaldaja): Swedbank AS (rk: 10060701), esindaja Gerda Johanson Vastustaja (pankrotivõlgnik): Andrus Koor (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Allan Viirma Usaldusisik: Ly Müürsoo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 20. jaanuari 2023 määrus ning saata Andrus Koori kohustustest vabastamise lõpetamise otsustamine maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viru Maakohus kuulutas 03.10.2014 määrusega välja Andrus Koore (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Reet Relviku. Maakohtu 22.09.2015 kinnitati pankrotimenetluses jaotusettepanek. Maakohtu 22.12.2015 määrusega lõpetati pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega, algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrati usaldusisikuks Katrin Pärn (Koor).
2.Usaldusisik K. Koor esitas võlgniku kohustustest vabastamise menetluses kohtule aruanded 31.05.2016 ja 31.05.2017. 12.07.2017 esitas võlausaldaja Swedbank AS kohtule taotluse, milles palus kohustada võlgnikku andma selgitusi ja esitama tõendeid. Maakohus kohustas 13.07.2017 võlgnikku ja usaldusisikut vastama kohtu ja võlausaldaja 12.07.2017 taotluses esitatud küsimustele. 13.08.2017 esitas usaldusisik K. Koor kohtule võlgniku ja usaldusisiku selgitused ning tõendid. 28.09.2017 esitas Swedbank AS kohtule taotluse, milles palus kohustada võlgnikku esitama Soome kontode väljavõtted. Kohus kohustas võlgnikku ja usaldusisikut väljavõtted esitama. 31.05.2018, 02.06.2019 ja 01.06.2020 esitas usaldusisik K. Koor kohtule aruanded. Maakohus pikendas 30.10.2020 määrusega võlgniku kohustustest vabastamise menetlust 7 aastani, s.o kuni 21.12.2022, vabastas Katrin Koore usaldusisiku kohustustest ja määras usaldusisikuks pankrotihalduri Ly Müürsoo. 26.11.2020 esitas endine usaldusisik K. Koor lõpparuande, mille kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses perioodil 01.01.2016–31.05.2020 tehtud võlausaldajatele väljamakseid 598,33 eurot. Alates 31.05.2020 kuni usaldusisiku vabastamiseni ei ole võlgnikult makseid laekunud ega võlausaldajatele väljamakseid tehtud. Võlgnik on olnud valdavalt osaliselt töövõimetu, sissetulek on 859,56 eurot kuus ja ülalpidamisel neli alaealist last. Usaldusisik L. Müürsoo esitas kohtule aruanded 30.06.2021, 26.08.2022 ja 28.12.2022. 28.12.2022 aruande kohaselt töötab võlgnik Allcares OÜ-s, kust on saanud tulu summades, millest ei saa teha arestimisi ega makseid usaldusisiku kutsealasele kontole. Võlgnik on 30.10.2020–28.12.2022 teinud ise usaldusisiku kutsealasele kontole makseid kokku 325 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et maakohtu 22.12.2015 määrus on vastuolus 22.09.2015 määrusega, sest jaotusettepanekut kinnitavas 22.09.2015 määruses ei kajastu pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2 alusel teises rahuldamisjärgus Swedbank AS nõue 1566,24 eurot. Kuna Swedbank AS ei esitanud jaotusettepanekule vastuväidet ja määruskaebust, siis pidi ta nõustuma, et tema nõue 1566,24 eurot (15% pandiga koormatud vara müügist) ei lange teise järku vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Seega Swedbank AS pidi aktsepteerima, et usaldusisik talle väljamakseid teha ei saa, sest lõpparuannet kinnitavas määruses ei kajastu enam tema nõue
PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel esimese järgu nõudena, mis tähendab, et pankrotimenetluses rahuldati Swedbank AS esimese järgu nõue täies ulatuses. Võlgnik on edastanud usaldusisikule Maksu- ja Tolliameti 09.08.2022 maksuvõla puudumise tõendi, mille kohaselt ei ole võlgnikul 09.08.2022 seisuga maksuvõlga. Usaldusisikule ei ole teada, kas maksuvõla tasus kolmas isik või on Maksu- ja Tolliamet maksuvõla kustutanud. Keegi ei ole teatanud, et soovib asuda Maksu- ja Tolliameti asemel võlausaldajaks. Kuna Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ei ole enam võlausaldaja, tegi usaldusisik jaotusettepanekut kinnitavas 22.09.2015 kohtumääruses kajastatud teise järgu võlausaldajate jaotiste ümberarvestuse: 1) Eesti Energia AS nõue 204,01 eurot, jaotis järgus 8,719%; 2) Nordea Rahoitus Suomi OY nõue 2135,78 eurot, jaotis järgus 91,281%. 26.08.2022 tegi usaldusisik Eesti Energia AS-le väljamakse 204,01 eurot (sh ülekandetasu 0,16 eurot), mis oli 182,21 eurot suurem kui pidanuks olema. 30.08.2022 kandis Eesti Energia AS 203,85 eurot usaldusisikule tagasi selgitusega „26.08.2022 ekslikult laekunud makse tagastamine”. Sellest saab järeldada, et ka Eesti Energia AS ei ole enam võlausaldaja. Usaldusisikule ei ole teada, kas võlgnevuse tasus kolmas isik või on Eesti Energia AS võlgnevuse maha kandnud. Keegi ei ole teatanud, et soovib asuda Eesti Energia AS asemel võlausaldajaks. Kuna usaldusisikul puuduvad Nordea Rahoitus Suomi OY makserekvisiidid, ei ole usaldusisik teinud sellele võlausaldajale väljamakseid. 325 eurot on broneeritud usaldusisiku kutsealasel kontol.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus lõpetas 20. jaanuari 2023 määrusega pankrotivõlgniku A. Koore kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, s.o Nordea Rahoitus Suomi OY kohustusest 2135,78 eurot. L. Müürsoo vabastati usaldusisiku kohustustest. Määruse kohaselt algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega ja 30.10.2020 määrusega pikendati menetlust kuni 7 aastani, s.o kuni 21.12.2022. Seega on menetlus kestnud üle seitsme aasta. Võlgnik on esitanud taotluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Maakohtu 22.12.2015 pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise määruse kohaselt tunnustati pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudeid kokku 131 646 eurot, sh Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 127 739,97 eurot, Eesti Energia AS 204,01 eurot, Nordea Rahoitus Suomi OY 2135,78 eurot ja Swedbank AS 1566,24 eurot. 22.09.2015 jaotuseettepaneku kinnitamise määrusega tunnustati pankrotimenetluses Swedbank AS nõuet esimeses rahuldamisjärgus summas 10 666,62 eurot. Kuna jaotusettepanekus ei ole tunnustatud Swedbank AS teise rahuldamisjärgu nõudeid, siis 22.12.2015 pankrotimenetluse lõpetamise määruses on ekslikult kirjas, et Swedbank AS-l on võlgniku kohustustest vabastamise menetluses teise rahuldamisjärgu nõue 1566,24 eurot. Seega tegelikult Swedbank AS ei olnud enam võlausaldaja. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel tasunud kohtule esitatud andmete kohaselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks 418,33 eurot. Usaldusisiku 28.12.2022 aruande kohaselt ei ole võlgnikul Maksu- ja Tolliameti 09.08.2022 maksuvõla puudumise tõendi järgi 09.08.2022 seisuga maksuvõlga. Usaldusisikule ei ole teada, kas maksuvõla tasus kolmas isik, kellel on õigus asuda Maksu- ja Tolliameti asemel võlausaldajaks, või on Maksu- ja Tolliamet maksuvõla kustutanud. Ka Eesti Energia AS ei ole enam võlausaldaja. Usaldusisikule ei ole teada, kas võlgnevuse tasus kolmas isik või on Eesti Energia AS võlgnevuse maha kandnud. Keegi ei ole teatanud, et soovib asuda Eesti Energia AS asemel võlausaldajaks. Kuna usaldusisikule ei ole teada ainsa jaotusettepanekus teise järgu
võlausaldajana kajastatud seni eksisteeriva nõudega võlausaldaja, Nordea Rahoitus Suomi OY, makserekvisiidid, ei ole usaldusisik teinud sellele võlausaldajale väljamakseid. Nordea Rahoitus Suomi OY-le täitmata kohustuse suurus on 2135,78 eurot, mille katteks on usaldusisiku kutsealasel kontol broneeritud 325 eurot. Kohus leidis, et kuivõrd võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, ei ole kahjustanud võlausaldaja huve ega rikkunud PankrS §-s 173 loetletud kohustusi raske hooletuse või tahtluse tõttu, tuleb kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Swedbank AS esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. jaanuari 2023 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega lõpetada A. Koore kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada A. Koor pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ning kohustada usaldusisikut tegema võlausaldajale Swedbank AS väljamakse 325 eurot või alternatiivselt 137,51 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on 22.12.2015 kohtumääruse resolutsiooni p-s 2 (mis on PankrS § 168 järgi täitedokumendiks) märgitud, et pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud nõuetest ei ole raha saanud muu hulgas Swedbank AS summas 1566,24 eurot. Lisaks on märgitud, et pankrotimenetluses on pärast jaotusettepanku kinnitamist tehtud väljamakseid esimese järgu nõuete osas Swedbank AS-le 8875,38 eurot. Esimeses rahuldamisjärgus oli Swedbank AS nõue 10 441,62 eurot. Swedbank AS-le välja maksmata 15% nõudest ehk 1566,24 eurot läheb teise rahuldamisjärku. Asjaolu, et võlausaldaja jaotist ei ole korrigeeritud, ei muuda nõuet olematuks. Kui lähtuda tuleks formaalselt ainult jaotusettepanekus märgitud jaotistest, siis kuuluks kogu raha Swedbank AS-le välja maksmisele (Swedbank AS nõue on seal märgitud kui 100% esimese järgu nõue). Kui jaotis muutub menetluse kestel, ei ole alust lähtuda varasemas jaotusettepanekus märgitust. Seaduse mõte on maksta kõigile võlausaldajatele raha välja vastavalt järele jäänud jaotisele. Pandiga tagatud nõude omanik ei pea hakkama vaidlustama jaotusettepanekuid põhjusel, et tema nõude osa ei ole teises järgus. See tekitaks ebamõistlikke täiendavaid kohtumenetlusi. Swedbank AS nõue on jaotusettepanekus märgitud esimese järgu nõudena, kuid PankrS § 153 lg 4 kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos teise järgu nõuetega. Seega pidanuks jaotusettepaneku vaidlustama teised võlausaldajad. Usaldusisiku aruandest ja kohtumäärusest selgub ka, et välja ei ole selgitatud, kuidas puudub võlgnikul 09.08.2022 maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees ning miks on Eesti Energia AS pidanud jaotise väljamakset ekslikult laekunud makseks. Võlausaldaja taotleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel täitmise viisi kindlaksmääramist selliselt, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel kohustatakse usaldusisikut maksma kogutud 325 eurot välja võlausaldajale Swedbank AS.
VÕLGNIKU JA USALDUSISIKU SEISUKOHAD
5.Võlgnik A. Koor leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus. Seisukoha kohaselt on kohtu otsustus võlgnik kohustustest vabastada seaduslik ja põhjendatud. Swedbank AS taotleb määruskaebuses samuti lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määrusega ei ole alust kohustada usaldusisikut makseid tegema. Juhul kui Swedbank AS leiab, et usaldusisik on kohustatud tegema talle väljamakseid, tuleks esitada nõue usaldusisiku vastu. Kohtul ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ülesannet välja selgitada, mis asjaoludel võlausaldajad enda nõuded rahuldatuks loevad või nõuetest loobuvad. Võlgniku poolt usaldusisikule tehtud maksed, mida usaldusisik ei saa võlausaldajatele välja maksta, tuleb võlgnikule tagastada. Määruskaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu seadusega (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14) ettenähtud summas, s.o 70 eurot. RLS § 59 lg 10 ei käi kohustustest vabastamise menetluses esitatud kaebuselt tasutava riigilõivu kohta – seda menetlust ei ole sättes toodud.
6.Usaldusisik L. Müürsoo leiab, et maakohtu määrus on seaduslik. Seisukoha kohaselt peab usaldusisik kuni 01.02.2021 kehtinud PankrS § 172 lg 2 järgi võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Kuna pankrotimenetlust lõpetava 22.12.2015 määruse resolutsioonis ei kajastu Swedbank AS esimese järgu nõuet, mis oli jaotusettepanekut kinnitavas 22.09.2015 määruses, saab teha järelduse, et esimese järgu nõue rahuldati täies ulatuses. Kuna Swedbank AS ei esitanud jaotusettepanekule vastuväidet ja määruskaebust, pidi ta nõustuma, et tema nõue 1566,24 eurot (15% pandiga koormatud vara müügist) ei lange teise järku vastavalt PankrS § 153 lg-le 2. Seega pidi Swedbank AS teadma, et usaldusisik ei saa talle väljamakseid teha, sest lõpparuannet kinnitavas määruses ei kajastu tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel esimese järgu nõudena, mis tähendab, et pankrotimenetluses rahuldati Swedbank AS esimese järgu nõue täies ulatuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb tühistada ja A. Koori kohustustest vabastamise lõpetamise otsustamine tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 667 lg 2). Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.Võlgniku kohustustest vabastamise asjad vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 475 lg 1 p 122). TsMS § 477 lg-tes 5 ja 7 sätestatu kohaselt ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevas seaduses ei tulene teisiti. Muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses (PankrS § 3 lg 2 kolmas lause). PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millele on pankrotimenetluse või kohustuste vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisti. Eelmärgitud sätetest tuleneb hagita menetlusele omane uurimisprintsiip, mille tagajärg on see, et kohtul lasub vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest.
Maakohus on antud juhul uurimisprintsiipi rikkunud ning sellest tulenevalt A. Koori kohustustest vabastamise menetluse ebaõigesti lõpetanud. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamatult kohaldamata PankrS § 153 lg 4.
9.PankrS § 153 lg 4 esimese lause kohaselt ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. Viru Maakohtu 22.09.2015 määruse resolutsiooni p 1 järgi tunnustati Swedbank AS-i pandiga tagatud nõue summas 10 666,62 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 alusel I rahuldamisjärgu nõudena. Viru Maakohtu 22.12.2015 määruse põhjendavast osast nähtub, et Swedbank AS-le maksti pärast hüpoteegiga koormatud kinnisasja müümist välja 8875,38 eurot ehk 85% nõudest ning väljamaksmata osa 1566,24 eurot läheb üle II rahuldamisjärku. Samuti nähtub Viru Maakohtu 22.12.2015 määruse resolutsiooni p-st 2, et PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud nõuetest ei ole raha saanud Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 127 739,97 eurot, Eesti Energia AS 204,01 eurot, Nordea Rahoitus Suomi OY 2135,78 eurot ja Swedbank AS 1566,24 eurot. TsMS § 480 lg 1 teise lause kohaselt võib kohus määruse tühistada või seda muuta ka muul juhul, kui määrusel on kestev, mitte ühekordne toime ning selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 22.12.2015 määrusega täpsustati Viru Maakohtu 22.09.2015 määrust (millega tunnustati Swedbank AS-i nõuet tervikuna I rahuldamisjärgu nõudena) ning tunnustati sellest 1566,24 euro suurust osa põhjendatult II rahuldamisjärgu nõudena. Viru Maakohtu 22.12.2015 määrus on kooskõlas faktiliste asjaolude ning TsMS § 480 lg 1 teises lauses sätestatuga. Seetõttu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole Swedbank AS-i nõuet 1566,24 eurot II rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning Swedbank AS ei ole antud asjas võlausaldaja (puudutatud isik), vale. Tegemist on hagita menetlusega ning maakohus peab võlausaldajate jaotised kindlaks määrama.
10.TsMS § 198 lg 1 p 2 järgi on hagita menetluses menetlusosalisteks avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Sama paragrahvi lõike 3 alusel kaasab kohus menetluse osalised omal algatusel. Antud asjas on puudutatud isikuteks Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Eesti Energia AS, Nordea Rahoitus Suomi OY ja Swedbank AS (vt maakohtu 22.12.2015 määruse resolutsiooni p 2). Maakohus peab nimetatud isikud kaasama menetlusse ning küsima seisukoha A. Koori täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta. Maakohtu 22.12.2015 määrusest nähtub võlausaldaja Nordea Rahoitus Suomi OY registrikood ja tema Soome aadress ning põhjendamatu on maakohtu ja usaldusisiku seisukoht, et nimetatud äriühingu makserekvisiite ei ole võimalik kindlaks teha. Vastuseks määruskaebuse esitajale märgib ringkonnakohus, et võimalike väljamaksete tegemine ei ole ringkonnakohtu pädevuses.
11.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.