2-22-13706/13 - Muud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik Võlgnik Txxxx Jxxxxxxx esitas kohtule 15.09.2022 maksejõuetusavalduse, milles taotleb tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul on 24 tasumata kohustust, mille kogusumma on 61 884,02 eurot. Maksejõuetusavalduse esitamise ajaks oli võlgnik koondatud, kuid võlgnik märgib avalduses, et tema peamine eesmärk on saada uuesti tööle. Ajal, mil võlgnik töötas, oli tema töötasu enam kui 3000 eurot kuus. Peamiselt sama nähtus ka võlgniku esitatud pangakonto väljavõtetelt ja tuludeklaratsiooni andmetest. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Võlgnikul puudub ka vara. Võlgnik loetleb oma väljaminekuid kuus umbes 700 eurot. maksejõuetusavalduse esitamise ajal märkis võlgnik oma sissetulekuks saadavad kindlustushüvitised 1000 eurot kuus, see makse lõpeb oktoobris 2022. Võlgnik märkis oma võlausaldajaks 13 äriühingut ja andmed selle kohta, et tema suhtes on käimas mitu kohtumenetlust, mille ta palub lõpetada. Maksejõuetuse põhjuste kohta märgib võlgnik, et tema maksejõuetus on tekkinud kasiinosõltuvuse tõttu. Olles sõltlane, ei suutnud ta rahaasjades enam adekvaatseid otsuseid teha, laenas juurde varasemate kohustuste täitmiseks. Kui võlgnik koondati, sai ta aru, et ei suuda senises mahus makseid tasuda. Koondamise järel hakkas võlgnik koheselt tegelema sõltuvusraviga: käis teraapiates, psühhiaatri ja psühholoogi juures. Võlgnik soovib tema pankroti väljakuulutamist, kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Maksejõuetusavaldusele on lisatud võlgniku pangakontode väljavõtted, millest nähtuvad tihedalt ja piiramatult makseid hasartmängukeskkondades (LHV konto), aga ka Swedbank kontolt. Kohus viis 06.10.2022.a läbi menetlustoimingu võlgniku ärakuulamiseks. Võlgnik selgitas, et ta on uuesti tööle saanud sama tööandja juurde. Ta elab koos oma päritoluperega, oma peret ei ole. Võlgnik on varasemalt tasunud võlgade kuumakseid regulaarselt, võlad tekkisid koondamise järel. Võlgnik on pannud endale hasartmängupiirangu MTA-s kolmeks aastaks. Üldjoontes on võlgnikule teada, milline on kohustustest vabastamise menetluse sisu. Ta on andnud allkirja, et on valmis neid kohustusi täitma. Võlgnik soovib kohustustest vabastamise menetluses osaleda ja tal on sissetulek piisav, et võlausaldajatele eraldisi teha. Kohus võttis 26.10.2022. a määrusega (tl 9-10 IIkd) Txxxx Jxxxxxxxx maksejõuetuseavalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Küllike Mitti. Küllike Mitt on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku olema usaldusisik Txxxx Jxxxxxxxx maksejõuetusmenetluses. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 23.11.2022 kohtule usaldusisiku aruande (tl.21-37 IIkd). Aruandest nähtub, et võlgniku sissetuleku moodustab töötasu Nxxxxxxxxxxx OÜ-lt summas 1950-2000 eurot kuus. Tööandjaga on sõlmitud tähtajatu tööleping. Võlgnik on viimase viie aasta jooksul omanud stabiilselt töösuhteid, s.h. alates aastast 2019 Nxxxxxxxxxxx OÜ-s. Usaldusisik on kontrollinud, et registritesse kantav vara võlgnikul puudub. Võlgnik on teinud viie aasta jooksul enne maksejõuetusavalduse esitamist FiMS § 17 lg.3 tunnustele vastava

tehingu, s.t. tehingu lähikondsega. Võlgniku nimele on avatud pangakontosid Swedbank ASs kolm, LHV Pangas üks ja Coop Pangas üks. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga oli neil kontodel raha kokku 241,89 eurot. Maksejõuetusavalduse esitamise seisuga 15.09.2022 ja usaldusisiku nimetamise seisuga 26.10.2922 ei ole Txxxx Jxxxxxxxx suhtes toimumas täitemenetlusi. Võlgnikul on rahalisi kohustusi kokku vähemalt 82 576,61 euro ulatuses 11 võlausaldaja ees. Põhivõlgnevuse suurus 65 876,21 eurot. Usaldusisik annab hinnangu, et maksejõuetusavalduse esitamise seisuga ja aruande esitamise aja seisuga puuduvad Txxxx Jxxxxxxxxx vahendid kõigi võlakohustuste täitmiseks. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Palgatulust on võimalik teha võlakohustuste katteks kinnipidamisi umbes 980 euro ulatuses kuus. Kõigi võlakohustuste täitmiseks kuluks enam kui 7 aastat. Usaldusisik leiab, et TxxxxxJxxxxxxx on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise aja ja põhjuste väljaselgitamiseks on usaldusisik kontrollinud võlgniku enda väidet, et tema maksejõuetuse põhjuseks on hasartmängusõltuvus. Usaldusisik on teinud kindlaks, et viimasel kolmel aastal on toimunud võlgniku poolt massiivne õnnemängude mängimine, rahaliste panuste tegemiseks ka laenuraha kasutamine. Võetud laenukohustusi on võlgnik refinantseerinud üha suuremates summades võetud laenudega. Nii hakkasid tema igakuised maksekohustused ületama kordades tema ametlikke sissetulekuid. 2022.a alguses kaotas võlgnik töökoha ja sissetuleku. Seejärel, mõistes et samal viisil jätkamine on võimatu, hakkas võlgnik otsima oma sõltuvusele professionaalset abi ja pöördus ka võlanõustaja poole. Kui võlgnik enam kohustuste katteks makseid ei teinud, pöördusid võlausaldajad kohtusse, kohtumenetlused on käimas. Kui võlgniku maksejõuetusavaldus jääb rahuldamata, kasvavad võlgniku võlakohustused oluliselt seoses kohtu- ja täitemenetluskulude lisandumisega. Usaldusisik on teinud kindlaks, et viimastel kuudel ei ole võlgniku pangakontodelt tõesti enam tehtud makseid õnnemängude mängimisele, mis kinnitab võlgniku väiteid, et ta on nüüdseks hasartmängusõltuvusest vabanenud. Maksuja Tolliametis on ta seadnud endale õnnemängude mängimise keelu. Usaldusisik esitab põhjaliku õigusliku käsitluse FiMS § 18 lg.2 loetletute hulgast sobivaima menetlusviisi valikuks. Kuna Txxxx Jxxxxxxxx maksejõuetus on püsiv, siis on välistatud FiMS § 19 lg.1 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluse valik. Usaldusisiku hinnangul saab laenuks võetud raha kasutamist õnnemängude mängimisele käsitleda vara raiskamisena, millega kahjustatakse võlausaldajate huvisid. FiMS § 45 lg.3 p.4 järgi võib selle asjaolu tõttu kohus jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kui jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, siis puudub võimalus ka pankroti väljakuulutamiseks, kuna võlgnikul puudub vara nii usaldusisiku tasu kui ka pankrotimenetluse kulude kandmiseks ja esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleks määrata PankrS § 29 lg.3 alusel deposiidimakse pankrotimenetluse kulude katteks. Usaldusisik on seisukohal, et käesoleval juhul võiks võlgnikul endal olla huvi pankroti väljakuulutamise ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidi maksmise vastu. Isegi kohustustest vabastamise menetluseta annaks pankroti väljakuulutamine usaldusisiku hinnangul võlgnikule parema positsiooni kui see oleks pankroti väljakuulutamiseta. Võlgnik ise on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Usaldusisik teeb kohtule ettepaneku kaaluda, kas võlgniku viimased tegevusedalates aprillist 2022 ei mängi enam õnnemänge, on pannud endale õnnemängude keelu ja alates oktoobrist 2022 asunud uuesti tööle- kaaluvad üles võlgniku poolt varasema võlausaldajate huvide kahjustamise ja kohus peab võimalikuks algatada kohustustest vabastamise menetlust. Kui kohus peab seda võimalikuks, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus.

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 sätestab: 1) Maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. (2) Vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule; PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Txxxx Jxxxxxxx on maksejõuetusavalduses taotlenud tema pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus arutas 10.03.2023. a toimunud menetlustoimingul võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust, selgitas võlgnikule võlgade ümberkujundamise ja pankrotimenetluse erinevusi, võlgniku kohustusi ja väljavaateid. Txxxx Jxxxxxxx on jätkuvalt nõus pankrotimenetlusega ja pankroti väljakuulutamise korral soovib osaleda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti usaldusisiku poolt koostatud aruandest ja kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulek koosneb tema töötasust, mis on kuni 2000 eurot sõltuvalt tööpäevade arvust (tööandja Nxxxxxxxxxxx OÜ tõend tl.38 IIkd). Omab püsivat töökohta. Töö toimub kahe nädala kaupa. Põhiharidus. Vara võlgnikul puudub.

Pankrotihaldur Küllike Mitt andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Küllike Mitt on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Txxxx Jxxxxxxxx pankroti välja 13.märtsil 2023.a kell 10.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Küllike Mitti ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 11.04.2023. a algusega kell 09.30 pankrotihalduri büroos. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka

vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohus on kontrollinud võlgniku pangakontodel tehtud kandeid, raha liikumist ja küsitles selle kohta võlgnikku ka 06.oktoobri 2022.a menetlustoimingul. Txxxx Jxxxxxxx selgitas, et kasiinodes mängis ta LHV pangakonto kaudu. Kasiinod, milles mängis, valis ta internetis avaldatud reklaamide järgi. Kasiinod pakuvad mängijatele erinevaid lahendusi, osad firmad teevad väljamakseid kiiremini TxxxxxJxxxxxxx ei ole arvet pidanud, kui palju raha on ta maha mänginud, summad on olnud ikka päris suured. Kohus hindab, et pangakontode väljavõtetelt nähtuvalt on Txxxx Jxxxxxxx mänginud hasartmänge enne 2022.a märtsikuud vähemalt kolme aasta kestel püsivalt, tehes panuseid kümnete, sadade ja tuhandete eurode kaupa, laenates selle kestel raha erinevatelt kiirlaenufirmadelt. On kuupäevi, mil panuseid on tehtud kümme korda või rohkem. Usaldusisiku kasutatud väljend „massiivne õnnemängude mängimine“ kirjeldab olukorda täpselt. On võrreldav, kuidas võlgniku Swedbank kontole laekub laen kiirlaenufirmalt ja seejärel sealt edasi kohe Txxxx Jxxxxxxxx kontole LHV pangas (kust toimus kasiinos mängimine). On ka laekumisi ehk võite. Sellise tegevuse loeb kohus võlausaldajate huvide kahjustamiseks vara raiskamise teel FiMS § 45 lg.3 p.4 tähenduses. Kohtul tuleb kaaluda, kas võlgniku selline tegevus toob käesolevas asjas kaasa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise. Kohus võtab kaalumisel arvesse 1)võlgniku käitumist enne maksejõuetusavalduse esitamist, 2)võlgniku käitumist pärast maksejõuetusavalduse esitamist ja 3)tehtava valiku tagajärgi võlausaldajatele. 1)Txxxx Jxxxxxxx on enne maksejõuetusavalduse esitamist tunnistanud endale hasartmängusõltuvust. Ta on pöördunud psühholoogi poole, psühhiaatrile ja sõltuvusest ülesaamiseks teraapiat saama. Txxxx Jxxxxxxxxkasutas võimalust seada endale Maksu- ja Tolliametis õnnemängude mängimise keeld maksimaalseks võimalikuks tähtajaks kolmeks aastaks. Txxxx Jxxxxxxxxlõpetas aprillis 2022 hasartmängude mängimise. 2)Pärast maksejõuetusavalduse esitamist asus Txxxx Jxxxxxxx uuesti tööle 02.10.2022.a. varasema tööandja juurde. Tal on tähtajatu tööleping ja nüüdseks püsiv töösuhe viis kuud. Usaldusisiku aruandest nähtub, et ka varasemalt on Txxxx Jxxxxxxx hoidnud töösuhteid ja see on sama tööandja juures taganud töötasu, mis võimaldab võlausaldajatele eraldisi teha. Txxxx Jxxxxxxx kinnitab kohtule, et ta on valmis võlausaldajatele kohustustest vabastamise menetluses eraldisi tegema. Usaldusisiku hinnangul on võimalik võlausaldajatele eraldisi teha umbes 980 eurot kuus. 3)Hinnates tehtava valiku tagajärgi võlausaldajatele leiab kohus, et võlausaldajatele soodsaim tulemus saabub kohustustest vabastamise menetluse algatamisel. Teada on, et võlgnikul puudub muu vara lisaks sissetulekule palgatööst. See tähendab, et kõik võlausaldajad konkureerivad võlgniku töötasust tehtavatele kinnipidamistele. Tagamaks võlausaldajate võrdne kohtlemine võlakohustuste tasumisel, on parim lahendus, kui see toimub kindlaksmääratud jaotiste alusel ja usaldusisiku või kohtu kontrolli all. Usaldusisiku või kohtu kontrolli all saab see toimuda kas võlgade ümberkujundamise menetluses (mis käesoleval juhul ei ole võimalik, vt põhjendused eespool) või kohustustest vabastamise menetluses. Kui sellist (kontrollitud) menetlust ei toimu ja võlgnikul tuleb endal üle pea kasvanud kohustuste täitmisega tegeleda, võib see kiirelt lõppeda ebaõnnestumise ja tagasilangusega. Kõigi kirjeldatud põhjenduste alusel on kohus seisukohal, et võlausaldajate huvide kahjustamine ja vara raiskamine on võlgnikul võimalik heastada kohustustest vabastamise

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile (usaldusisikule) Küllike Mittile, samuti võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. FiMS § 54 lg 1sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 kohaselt, kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Küllike Mitt esitas 23.11.2022. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 19 pooltunni eest määraga 33 eurot pooltund, 627 eurot, lisandub käibemaks 125,40 eurot. Kokku 752,40 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535. Kohus kontrollis, et OÜ Õigusbüroo Faktootum, mille kaudu usaldusisik tegutseb, on käibemaksukohustuslane. Kohus hindab, et taotletud tasu vastab PankrS § 23 lg.3 teises lauses märgitule ega ületa lõikes 4 ettenähtud piirmäära. PankrS § 150 lg 2 järgi kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 150 lg.1 p.2 järgi on pankrotimenetluse kulu ajutise halduri või usaldusisiku tasu. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Ajutine haldur on taotlenud temale tasu määramist justiitsministri 01.02.2021.a. määruse nr. 2 sätete järgi (Pankrotiseaduse § 23 lg.51), s.o. 33 eurot pooltund. Kohus leiab, et ajutise halduri tööaja ja tegevuste arvestus vastab selle menetluse vajadustele ja keerukusele ja usaldusisiku tasu tuleb määrata taotletud ulatuses 19 pooltunni eest summas 627 eurot, lisandub käibemaks 125,40 eurot, kokku tasu 752,40 eurot. Ajutine pankrotihaldur teeb ettepaneku anda võlgnikule menetlusabi ja mõista usaldusisiku töötasu välja riigi vahenditest või lahendada tasu määramine ja maksmine muul kohtu poolt õigeks peetaval viisil. FiMS § 54 lg.7 sätestab: Kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. TsMS § 183 lg.2 sätestab: Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud,