Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad kostja R Mi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis hagi õigeks oma 05.03.2023 kohtule esitatud kirjalikus vastuses. Kostja märkis, et tal pole vastuväiteid ja ta võtab hagi õigeks. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas on kostja andnud põhjuse hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hageja nõude õigeks võtnud, on ta eelnevalt jätnud võlgnevuse hagejale tasumata vaatamata hageja saadetud nõudekirjadele (hagiavalduse lisad 12 ja 14). Seega puudub alus jaotada menetluskulusid poolte vahel võrdselt, nagu on soovinud kostja. Kuna kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja menetluskulud asjas on hagiavalduselt tasutud riigilõiv 910 eurot ja õigusabikulud 541,67 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on tasunud vastavalt hagihinnale nõuetekohaselt riigilõivu, siis on riigilõiv summas 910 eurot hageja põhjendatud menetluskulu. Kuna hageja

lepingulise esindaja tunnitasu (130 eurot tunnis ilma käibemaksuta) on mõistlik ning põhjendatud on hageja esindaja ajakulu 4 h ja 10 min hagiavalduse ja 13.02.2023 menetlusdokumendi koostamiseks, siis on põhjendatud ka hageja õigusabikulud summas 541,67 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 1451,67 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus välja mõista kostjalt hageja kasuks viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Seetõttu tuleb välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina menetluskuludelt alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.