Muud

haldur.

Jätta menetluskulud G. K. kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD

G. K. esitas 22.02.2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja elanud üle oma võimete ega suuda mõistliku aja jooksul tasuda võlgnevusi, mis on tekkinud kriminaalse tegevuse tagajärjel. Võlgnik on maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik palub kuulutada välja pankroti ning algatada kohustustest vabastamise menetluse. G. K.l puudub piisav sissetulek, millest oleks võimalik võlakohustusi täita. Avaldaja kannab karistust Viru Vanglas, töötab X AS-is xxx ning tema töötasu on 300-400 eurot kuus. Avalduse kohaselt on G.

K.l sissenõutavaks muutunud kohustusi kokku ca 112 060,27 euro ulatuses, summa ei ole lõplik kuna lisanduvad kõrvalnõuded. Majandusliku seisundi tõttu ei suuda võlgnik täita oma kohustusi võlausaldajate ees ning puudub ka selline vara, mille realiseerimisest saadavatest vahenditest oleks võimalik kohustused täita. Võlgniku igakuised väljaminekud on kokku ca 240 eurot: eluasemekulud 5 eurot, kulutused toidule 100 eurot, kulud riietele 100 eurot (ei ole igakuine kulu), kulud ravimitele 15 eurot, sidekulud 20 eurot. Isiku sissetuleku moodustab hetkel töötasu 300-400 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et G. K. maksejõuetusavaldus vastab 1. juulist 2022 kehtivale füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 11 sätestatud nõuetele ning avaldus tuleb menetlusse võtta. FiMS § 14 lõikes 1 sätestatud avalduse menetlusse võtmise keeldumise aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus võtab avalduse menetlusse.

Vastavalt FiMS § 10 kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 15 lg 7 kohaselt nimetab kohus usaldusisiku kuni pankroti väljakuulutamiseni või kohustustest vabastamise menetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks. Sama paragrahvi 9. lõige sätestab, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule. Tulenevalt FiMS § 18 lg 2 p 2 vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule.

G. K. esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt avalikest registritest kogutud andmetest nähtub, et võlgniku kohustused (ca 112 060,27 eurot) ületavad tema igakuise võime (teadaolevalt 300-400 eurot) võlausaldajate nõuete proportsionaalseks rahuldamiseks mõistliku aja jooksul. G. K.l puudub kinnis- ja vallasvara. Võlgnikul puudub ka muu arvestatav vara võlausaldaja nõuete rahuldamiseks. Täitemenetluse registri andmetel on G. K. suhtes sundtäitmisel 13 nõuet.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtu hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on mh taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §-s 45 sätestatule (FiMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Pankroti väljakuulutamisega: - moodustub võlgniku varast pankrotivara; - läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise ja käsutamise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; - kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; - on muud võlgniku õigused piiratud PankrS-s ettenähtud korras; - lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; - peatub võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine; - peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise tähtaja lõpuni; - järgnevad muud PankrS-s ettenähtud tagajärjed (PankrS § 35 lg 1) Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Vastavalt PankrS § 31 lg 6 otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri (haldur) nimetamise. Kohus nimetab pankrotihalduriks Hillar Villersi, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Hillar Villers on andnud kohtule nõusoleku pankrotihalduri / usaldusisiku ülesannete täitmiseks G. K. pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. aprillil 2023.a kell 11.00 (videos). Kohus kohustab G. K.i osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

FiMS § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).

Kohus algatab G. K. kohustustest vabastamise menetluse. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad FiMS § 45 lõikes 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega nii pankrotihalduri kui ka võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 10. märtsil 2024.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.