2-22-18178/20 - Muud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2-22-18178 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik Kxxxx Vxxxxxxxx esitas 02.12.2022 maksejõuetusavalduse. 09.12.2022.a määrusega kohustas kohus võlgnikku esitama oma avalduse Justiitsministeeriumi 29.06.2022.a määrusega nr 15 kehtestatud vormil. Võlgnik kõrvaldas puudused ning tema esitatud avaldus õigel vormil registreeriti eraldi tsiviilasjana – nr 2-23-784. Nimetatud tsiviilasjas liitis kohtunik tsiviilasjad nr 2-22-18178 ja nr 2-23-784 ühte menetlusse ning jättis liidetud tsiviilasja numbriks 2-2218178. Avalduse kohaselt on võlgnik vallaline ning tal pole ülalpeetavaid. Võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus 500-600 eurot. Võlgniku igakuised kulud on kokku 600 eurot. Võlgnikul jääb võlgnevuste tasumiseks 5-8 eurot. Võlgniku kohustused on kokku summas 5395,62 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on enamus võlgnevused põhjustatud kohtukuludest, neli trahvi ja 2 võlga. Võlgnik on töötuna arvel. Võlgnikul on tuvastatud töövõime kaotus 80% ulatuses ning igasugune töö talle ei sobi. Võlgnik palus välja kuulutada enda pankroti ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. 03.02.2023 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Einar Vallandi. 27.02.2023 esitas usaldusisik aruande, milles märkis, et võlgniku varaks on töövõimetoetus, millest on võimalik arestida umbes 40 eurot. Muud vara pole. Võlgnikul on kohustusi kokku 5482,75 eurot. Võlgnik on maksejõuetu. Usaldusisik kahtles, mis kasu saab pankroti väljakuulutamisest võlgniku võlausaldajad (peamine võlausaldaja riik). Menetlus saaks toimuma riigi kulul. Võlgnik on olnud vanglas elu jooksul üle 10 aasta ning puudub veendumus, et võlgniku pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse tulemusena tegelikult saabub olukord, kus võlgnik uusi õigusrikkumisi toime ei pane, elatub iseenese teenitavast sissetulekust ja oma tegevusega panustab üldise heaolu suurenemisse. Menetluse läbiviimine ei ole otstarbekas. 28.02.2023 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et ei soovi menetluse jätkamist. Võlgnik ei tööta hetkel. Ta on osalise töövõimega ning tal pole hetkel sellist võimalust, et tööle minna, tööd pole. Võlgnik ei soovi kohustustest vabastamise menetlusega kaasnevaid kohustusi ega soovi avalduse menetlemist. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kuigi võlgnik ei öelnud, kas ta võtab avalduse tagasi või loobub sellest, käsitleb kohus avaldaja soovi menetlust lõpetada siiski avalduse tagasivõtmisena, sest see võimaldab avaldajal hiljem uuesti sama avaldusega kohtusse pöörduda, kui ta peaks seda soovima. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõige 6 lause 1 näeb ette, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 424 lg 2 sätestab, et hagi tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

2-22-18178 Võlgnik on avalduse tagasi võtnud istungil ning see on protokollitud. Võlgnikul on TsMS § 477 lg 6 lausest 1 ja § 424 lg-st 1 lähtuvalt õigus avaldus tagasi võtta teiste menetlusosaliste nõusolekuta, sest eelmenetlus ei ole lõppenud. Kohtu hinnangul on avalduse tagasivõtmine esitatud õiguspäraselt seaduses sätestatud korras ning seetõttu tuleb võlgniku esitatud avaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab, et TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus leiab, et ei esine TsMS § 168 lg-s 3-5 sätestatud erisusi, sest käesolevalt ei ole vastaspoolt, kes saaks rahuldada avaldaja nõude. Seega tuleb menetluskulud jätta võlgniku kanda. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks summas 633,60 eurot (koos käibemaksuga). FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lg 2 näeb ette, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022.a määruse nr 124 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 725 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 145 eurot. Sama alamäär kohaldub ka usaldusisikule. Usaldusisiku taotluse kohaselt on tal enda ülesannete täitmisele kulunud kokku 16 pooltundi. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 33 eurot/pooltunnist.

2-22-18178 Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on vastavuses usaldusisiku poolt teostatud ülesannete sisu, keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga ega ületa seaduses sätestatud ülemmäära. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 528 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on palunud enda tasu välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 41 sätestab, et kohus määrab ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise ka juhul, kui pankrotiavalduse esitanud isik võtab avalduse tagasi pärast ajutise halduri nimetamist, kuid enne kohtu poolt pankrotiavalduse läbivaatamist. PankrS § 23 lg 51: Käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021.a määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Korra § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik usaldusisiku poolt taotletud tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisiku tasumäär on vastavuses seadusega ning tasu ei ületa ühekordset kuupalga alammäära. Seega on käesolevalt võimalik riigi vahenditest hüvitada 528 eurot, lisandub käibemaks, kokku 633,60 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus leiab, et sätet tuleb analoogselt kohaldada ka usaldusisikule. Käesolevalt on tekkinud olukord, kus võlgnik on avalduse tagasi võtnud, kuid samas hüvitab riik menetlusabi korras usaldusisiku tasu. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Käesolevas asjas on kohus tulenevalt võlgniku esitatud maksejõuetusavaldusest nimetanud usaldusisiku ja kohustanud teda esitama kohtule usaldusisiku aruande. Seega on usaldusisikule tasu maksmise kohustus tekkinud otseselt võlgniku poolt esitatud avaldusest tulenevalt ning seega ei ole maksejõuetusmenetluse kulu tekkinud riigi osalemisest menetluses. Sellest tulenevalt mõistab kohus TsMS 179 lg 1 ja § 190 lg 4 alusel võlgnikult riigi tuludesse maksejõuetusmenetluse kulud summas 831,60 eurot (sh käibemaks). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik