Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 632 lg 3 kohaselt kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt TsMS § 448 lõikele 41 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kirjeldav ja põhjendav osa TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikuks sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hagi hind on 2 1242,03 eurot ja kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 4l sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42 kohaselt juhul, kui menetlusosaline ei ole kohtule TsMS § 448 lg 4l sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja on taotlenud mõista kostjalt menetluskuluna välja hagiavalduselt tasutud riigilõivu 350 eurot ja õigusabikulud 692,50 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagejal tasuda riigilõivu 350 eurot, hageja on riigilõivu tasunud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS §

175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejale esitatud õigusabikulu seisneb hagimaterjalide ja tõendite analüüsis, hagiavalduse koostamiseks ajakuluga 4,5 tundi, kostja vastuse analüüsis, arvamuse koostamises ajakuluga 1,25 tundi ja 02.01.2023 kohtumääruse läbivaatamises, menetluskulude nimekirja koostamises 0,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ja menetluskulud on näidatud ilmäibemaksuta. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus ja ajakulu käesolevas asjas põhjendatud. Kohus leiab seega, et lepingulise esindaja tasu summas 692,50 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 1042,50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kohtuotsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.