Peeter Pällin, Indrek Soots ja Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.11.2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-6048
Kohtuasi
O.Z-i hagi K.X tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.10.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
K.X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
98 910,50 eurot
vastu
testamendi
tühisuse
Menetlusosalised ja nende Hageja O.Z (isikukood XXX), lepinguline esindaja Jana esindajad ringkonnakohtus Kitter Kostja K.X (isikukood XXX), lepingulised esindajad Lilia Kožina ja Natalia Lausmaa Menetluse liik
Asja läbivaatamine 23.10.2025 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 21.10.2024 otsus muutmata.
2.Jätta K.X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud K.X kanda.
4.Mõista K.X-ilt O.Z-i kasuks välja ringkonnakohtu menetluskulud 918 eurot (sisaldab käibemaksu).
Otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K.X tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-21-6048 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.O.Z (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi K.X (kostja) vastu 16.12.2020 koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt suri 05.02.2021 Q (pärandaja). Hageja on pärandaja lapselaps. Pärimismenetluses sai hagejale teatavaks pärandaja 16.12.2020 kodune testament. Testament puudutas kogu vara ja muutis varasemaid korraldusi. Testamendi järgi viibis selle tegemise juures tunnistaja C, kuid tegelikult tunnistajat juures ei viibinud. Testamendi tegemise ajal oli testaator psüühikahäire tõttu teovõimetu, mistõttu ei saanud ta oma tegudest aru ega suutnud neid juhtida. Testament ei vasta pärimisseaduse (PärS) § 23 nõuetele: tunnistaja ei viibinud testamendi tegemise juures ja testaator ei allkirjastanud dokumenti ise. Ekspertiisiakt nr 23EDK0061-01 kinnitas, et testamendil olev allkiri väga tõenäoliselt ei pärine testaatorilt. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Hageja ei ole esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks testaatori teovõimetuse seisundit testamendi tegemise ajal. Testaator oli elu lõpuni suuteline oma tegudest aru saama ning juhtima oma tegevust.
2.1.Tõendamata on hageja väide, et tunnistaja ei viibinud testamendi tegemise juures. Testamendi tekst ei kinnita tunnistaja puudumist ning kuupäeva loetamatuse fakt ei tõenda allkirjastamise toimumist muul ajal. Tunnistaja nimi ja allkiri on testamendil olemas, mis viitab sellele, et vorminõuded on täidetud.
2.2.Kostja seadis kahtluse alla ekspertiisi usaldusväärsuse, mille põhjal järeldati, et testamendil olev allkiri ei pärine testaatorilt. Ekspertiisi järeldused ei ole piisavalt põhjendatud ning menetluses ei olnud tal võimalust eksperdile küsimusi esitada ega eksperti küsitleda. Ekspert ei võtnud arvesse, et pärandaja tervislik seisund testamendi koostamise ajal oli väga halb. Ekspertiisi tulemused ei saa olla määravad, kuna need põhinevad oletustel ja ei tõenda lõplikult allkirja ebaautentsust. Hageja ei ole menetluse algusest peale järjepidevalt tuginenud väitele, et testamendil puudub testaatori allkiri, vaid tõi selle esile hiljem.
2
2-21-6048 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 21.10.2024 otsusega hagi ja tuvastas, et Q 16.12.2020. a kodune testament on tühine. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse.
3.1.Maakohus leidis, et puuduvad tõendid, et pärandaja oleks ei olnud testamendi tegemise ajal võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Pärandaja oli teovõimeline ja testament ei ole tühine TsÜS § 10 järgi.
3.2.Testament on tühine PärS § 23 lg 1 järgi. PärS 23 lg 1 kohaselt peab testaator koduse testamendi ise allkirjastama tunnistajate juuresolekul ning tunnistajad peavad olema kohal samaaegselt. Ekspertiisiaktiga nr 23E-DK0061-01 luges maakohus tõendatuks hageja väite, et testaator ei ole isiklikult vaidlusalusele testamendile alla kirjutanud. Eksperdiarvamuse kohaselt väga tõenäoliselt ei ole testamenti allkirjastanud Q. Maakohtu hinnangul oli eksperdi arvamuse kujunemine jälgitav ning miski ei anna alust kahelda eksperdi arvamuse õigsuses.
3.3.Põhjendamatu on kostja väide, et hageja tugines allkirja puudusele alles kohtukõnes. Põhjendamatu on ka etteheide, et kostjal puudus võimalus eksperdile küsimusi esitada. Kostjale oli tagatud võimalus ekspertiisitaotluse kohta oma seisukoht esitada, mida kostja ka tegi. Lisaks oli kostjal võimalus eksperti küsitleda, mida kostja samuti tegi. Ekspert ei jätnud ühelegi kostja küsimusele vastamata.
3.4.Kostja esitas koos kohtukõnega kaks uut tõendit – 14.05.2020 koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti ja Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2019 lahendi tsiviilasjas nr 2-18-3786. Nimetatud tõendid tagastas maakohus kostjale, kuna need on esitatud hilinemisega.
3.5.Hagi rahuldamise tõttu jäeti menetluskulud kostja kanda. Hageja kasuks mõisteti välja menetluskulud kokku 4351 eurot, mis koosnes 1200 euro suurusest riigilõivust, 451 euro suurusest ekspertiisitasust ja 2700 euro suurusest esindajatasust. Apellatsioonkaebus
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus tervikuna ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
4.1.Maakohtu kohtunik rikkus kohtumenetluse ajal olulisi menetluspõhimõtteid, eelkõige poolte sõltumatuse ja erapooletuse põhimõtteid, sest jättis rahuldamata kõik kostja taotlused tõendite kogumiseks. Kohus saatis enne ekspertide ülekuulamist ekspertidele vastustaja arvamuse ja eelneva kohtuistungi protokolli, millest nähtus, millele vastustaja tugines oma arvamuses ja milliseid puudusi ta ekspertiisis välja tõi. Eksperdi ülekuulamise käigus küsitles kohus ainult ühte eksperti, samal ajal kui teist eksperti, kes ekspertiisi läbi viis, ei kutsutud kohtusse ütlusi andma. Kohus ei teavitanud ekspertiisi määramisel eksperte testaatori füüsilise seisundi olulistest asjaoludest, mida oleks tulnud ekspertiisi läbiviimisel arvesse võtta.
3
2-21-6048
4.2.Maakohus hindas tõendeid valesti ja andis ekspertiisitulemusele liiga suure kaalu. Ekspertiisi järeldus „väga tõenäoliselt“ ei ole piisav, et tuvastada allkirja ebaautentsust. Ekspertiis ei olnud lõplik ega veenev. Aktis on märgitud ainult erinevused, kuid sarnasusi, mis tuvastati ekspertiisi läbiviimise käigus, ei ole kajastatud.
4.3.Maakohus ei arvestanud tunnistajate kohaloleku osas testamendi tekstis sisalduvat teavet. Maakohus rikkus menetlusnorme, jättes menetlusse võtmata kostja esitatud tõendid kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ja varasema kohtuotsuse. Kostjal ei olnud võimalust eksperti küsitleda ega esitada täiendavaid küsimusi. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kolleegium on seisukohal, et maakohus järgis asjakohaseid menetlusnorme ja tuvastas õigesti, et testaator ei allkirjastanud vaidlustatud kodust testamenti. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Maakohtu otsusest nähtub, et kohtunik võttis tõendite hindamisel arvesse kõik asjakohased kaalutlused ja hindas tõendeid igakülgselt.
10.Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohtu kohtunik oli erapooletu, sest jättis rahuldamata kõik kostja taotlused tõendite kogumiseks. Maakohus põhjendas asjakohaselt taotluste rahuldamata jätmist ning puudub alus arvata, et kohtunikku ajendas taotluste rahuldamata jätmiseks tema kallutatus. Põhjendamatu on ka etteheide, et kohtuekspert oli kallutatud, sest oli enne istungil küsimustele vastamist tutvunud kostja kriitikaga ekspertiisiaktile. Asjaolu, et kostjal oli kohtuistungil võimalik küsitleda, vaid ühte eksperti, kuigi ekspertiisi koostasid kaks eksperti, ei ole kolleegiumi hinnangul kostja menetlusõiguse rikkumine. Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui tagastas kostjale tõendid, mille kostja esitas koos kohtukõnega.
11.Kolleegium ei nõustu kostja etteheitega, et käekirjaekspertiis ei ole piisavalt usaldusväärne, sest eksperdil ei olnud teavet pärandaja tervisliku seisundi kohta. Asjas puuduvad tõendid, et see teave oleks võinud kaasa tuua teistsuguse järelduse, vastupidi – ekspert andis kohtuistungil selgitusi, et see ei oleks järeldust muutnud.
12.Kohtuistungil 02.10.2024 selgitas kohtuekspert, et tal ei olnud infot selle kohta, et Toma Vassiljeva oli testamendi tegemise hetkel voodihaige ja tema mõlema reie kaelaluud olid murtud ja selle tõttu ta ei saanud püsti seista ega istuda. Ekspert kinnitas, et ta ei teadnud, et Toma Vassiljeva kirjutas testamendi voodis istudes, toetudes eraldi alusele. Samas selgitas 4
2-21-6048 ekspert, et kui ta oleks olnud teadlik nendest asjaoludest, siis ilmselt ei oleks see ekspertiisi tulemus erinenud sellest, mille eksperdid on andnud (dtl 466).
13.Et maakohus rahuldas hagi tuginedes asjaolule, et testamenti ei allkirjastanud pärandaja, ei ole asjakohased kostja väited pärandaja teovõime kohta või selle kohta, kas mõlemad tunnistajad viibisid testamendi tegemise juures. Menetlusökonoomia kaalutlustel ringkonnakohus neile väidetele ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS § de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel.
15.Hageja taotles 918 euro hüvitamist, mis on tasu 7,5 tunni õigusteenuse eest tasumääraga 100 eurot tund (lisandub käibemaks). Kolleegium leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepingulise esindaja ajakulu on mõistlik ja põhjendatud.
16.Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.
(allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.