Tsiviilasi nr. 2-22-10837
Kohus
Harju maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse avalikult
07.03.2023, Tallinn
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-22-10837
OÜ Varpo Grupp hagi OÜ ECP vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Varpo Grupp (10418686, Eesti, Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 187c), lepinguline esindaja esindajad Marilin Palts (e-post xxx) Kostja: OÜ ECP (12001915, Eesti, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Mustamäe tee 54), lepinguline esindaja Indrek Naur (e-post xxx) Kohtuistungi aeg 07.02.2023 Kohtuasi
Tsiviilasja hind
29 807,43 eurot
Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista OÜ-lt ECP põhinõue 16 658,12 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis 1532.09 eurot ning alates 08.03.2023 sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestanud määralt põhinõudelt OÜ Varpo Grupp kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Varpo Grupp OÜ (hageja) esitas 26.07.2022 kohtule hagi EPC OÜ (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 14.06.2021 alltöövõtulepingu 14.06/21 korterelamu ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks Kasti 8 Kasti külas Märjamaal. Tööde tähtaeg oli lepingu järgi 16.10.2021a. kuid poolte kokkuleppel lükati tööde valmimise tähtaeg edasi kuni 16.11.2021. Hageja esitas kostjale 29.12.2021 tööde vastuvõtmise akti. Kostja töödele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud. Hageja väljastas kostjale 29.12.2021 ka arve nr 21125 summas 26658,12 eurot tasumise tähtajaga 12.01.2022. Kuna arve väljastati aktiga samal päeval, muutus tasumise kohustus sissenõutavaks lepingu p 5.6 järgi 30 päeva jooksul alates arve saamisest ning arv esitamise õigus tekkis hagejal aktile vastuväidete tähtaja möödumises, seega muutus nõue sissenõutavaks alates 02.02.2022. Kostja tähtaegselt arvet ei tasunud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt seaduses sätestatud viivist alates 02.02.2022. Kostja põhivõlg hageja ees on 26658,12 eurot ning viivise võlg hagi esitamise seisuga 1016,66 eurot. Hageja ei nõustu kostja leppetrahvinõudega, sest see on esitatud hilinemisega ning on ka ebaproportsionaalne arvestades lepingu mahtu. Hageja ülesandeks oli teostada ventilatsioonisüsteemi renoveerimistööd tähtajaga 16.10.2021 ja need tööd olid tähtaegselt tehtud. Kütteseadmete paigaldus ja küttetorude soojustamine ei olnud lepingus ette nähtud. Hageja arvates on leppetrahvi säte ka tüüptingimusena tühine. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Hageja soovis töid vastu võtta 5.11.2021, kuid kostja keeldus tööde vastuvõtmisest, sest need oli tehtud puudustega.. Kostja on tööde puuduseid kirjeldanud 10.11.2021 ja 01.12.2021 e-kirjas. Tööd võeti vastu alles 29.12.2021. Kostja ei ole siiani üle andnud tööjooniseid ja täitedokumentatsiooni. Kostja kohaldas hageja suhtes leppetrahvi summas 32 818,500 eurot, sest hageja jättis oma lepingust tulenevad kohustused täitmata. Kohtu põhjendused Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 mõttes. Pooled vaidlevad lepingu tähtaja üle ja selle üle, milliseid töid 14.06.2021 leping hõlmas st kas üksnes ventilatsioonitöid või ka kütteseadetega seotud töid. Samuti vaidlevad pooled selle üle, millal tööd valmisid ehk millal muutus hageja tasunõue sissenõutavaks ja kas kostja leppetrahvi nõue on lubatav, esitatud tähtaegselt ja see on proportsionaalne. Hageja tugineb väitele, et leping hõlmas vaid ventilatsiooni renoveerimist ja lepingu tähtaega pikendati ning ventilatsiooni renoveerimise tööd olid lõpetatud tähtaegselt. Küttesüsteemi töödes pooled kokku ei leppinud. Kostja väidab, et lepingu tähtaega ei pikendatud, hageja hilines oma kohustuste täitmisega ning kostja kohaldas õigustatult leppetrahvi. Töövõtuleping ja selle tähtaeg Kohtule esitatud hageja 24.05.2021 hinnapakkumisest nähtub, et hageja tegi hinnapakkumise järgmistele töödele: katlamaja, soojasõlmed, boilerid; soojuspump; ventilatsiooniseadmed; siirdeõhturestid; tormikatted ja soojuspumba automaatika. Poolte poolt 14.06.2021 sõlmitud
lepingus on kokku lepitud ventilatsiooni renoveerimises ning täpesemalt on tööd määratletud hinnapakkumises. Tööd hõlmavad ka p 1.1. järgi tööga seotud mõõdistustöid, vajalike detailsete tööjooniste koostamist, täitedokumentatsiooni vormistamist, teenindava personali väljaõpet, samuti tööde lõpetamisel koristus- ja puhastustöid ning heast ehitustavast tulenevaid muid vajalikke töid, mis on otseselt seotud tööde teostamisega. Ka hageja poolt koostatud 29.12.2021 tööde üleandmise akt sisaldab endas ventilatsioonitöid ja ka katlamajaga st küttesüsteemiga seotud töid. Kohus järeldab sellest, et pooled leppisid kokku kõikides 24.05.2021 hinnapakkumises nimetatud töödes ja lisaks täpsustati lepingu p 1.1 seda, et tööde hulka arvatakse ka tegevused, mis ei ole otseselt seotud ehitustöödega, kuid on nendega lahutamatult seotud, eelkõige töödega seotud dokumentatsiooni üleandmine, seadmete käsitlemise selgitused ja koristustööd. Järelikult saab lugeda, et leping on VÕS § mõttes täidetud, kui kõik lepingus nimetatud kohustused on täidetud ja ei ole piisav, et lõpetatud on nn põhitööd ehk ehitustegevus. Töö üleandmine toimus lepingu p 2.1.1. järgi etapi kaupa ja aktiga. Lepingu p 4 järgi oli tööde lõpetamise tähtajaks 16.10.2021. Kostja on väitnud menetluses, et e-kirjas on kuupäev märgitud ekslikult ja see peaks olema 16.10. ning hageja väidab, et lepingu tähtaega pikendati suuliselt. Kohtule esitatud kostja 01.12.2021 ekirjas on märgitud, et kostja esindaja sedastab, et pooled leppisid kokku, et tööde tähtaeg on 16.11.2021 ja hageja on juba poolteist kuud töödega hilinenud. Hageja ja kostja kirjavahetusest (tl 42-44) tervikuna võib aru saada, et lepingu tähtaega ei ole pikendatud. Kostja märgib oma 01.12 kirjas, et hageja on juba poolteist kuud hilinenud, olugi, et kirjas on märgitud kuupäev 16.11. Inimlikult võib eksida numbri märkimises, kuid ajamääratlus „poolteist kuud“ ei ole asi, milles saaks kogemata eksida. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et hageja saatis tööde akti kostjale 5.11. st enne tema poolt väidetud lepingu tähtaega. Kohtu hinnangul tuleb järeldada, et lepingutähtaeg oli 16.10.2021. Tööde üleandmine Tööde vastuvõtmise aktist nr 1, mis on dateeritud 5.10.2021 nähtub, et kostja on vastu võtnud 32% katlamajaga seotud töödest; 50% soojuspumbaga seotud töödest; 40% ventilatsiooniseadmetega seotud töödest; 100 % ventilatsioonitorustiku töödest, ning teostamata on siirdeõhuklappide ja soojuspumba automaatika tööd. Nende tööde osas vaidlus puudub. Kohtule esitatud 5.11.2021 e-kirjast nähtub, et hageja saatis kostjale lõppakti, mida kostja kogumahus ei aktsepteerinud ning nimetas rea puuduseid. Kostja e-kirja kohaselt on teostatud töid 9655 euro ulatuses, (lisandub käibemaks 1931 eurot). Kohtu hinnangul on sellega kostja aktsepteerinud aktis nr 2 nimetatud töid osaliselt ning uuesti esitada vastuväiteid tööde kvaliteediosas ei ole võimalik. Olgugi, et pooled ei ole akti allkirjastanud, leiab kohus, et selles osas on tööd valminud, kostja ei ole 5.11.2021 esitanud leppetrahvi nõuet ega ka pretensioone ning selles osas tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 11 586 eurot. Muus osas kostja töid ei aktsepteerinud ja tõi välja puudusega tööd, milleks olid soojasõlm, isoleerimine, katusel ja keldris torude katmised plekiga, torude läbiviigud trepikoja korrustel, siirdeõhu restide paigaldus korterites, pumpade ja automaatika seadistamised, koolitused, teostatud tööde dokumentatsioon, kaetud tööde aktid, ventilatsiooni passi üleandmine. Kostja on ka oma 17. ja 18.11.2021 e-kirjas soovinud kogu dokumentatsiooni esitamist, hageja on palunud täpsustusi. Ventilatsioonisüsteemide passitamine toimus 15.11.2021. Hageja 16.11.2021 e- kirjast võib välja lugeda, et siirdeklapid olid selleks ajaks paigaldatud, samuti edastatud ventilatsioonipassid. Kostja 18.11.2021 e-kirjas on nimetatud veel puuduseid, eelkõige dokumentatsiooni üleandmise vajadus, koolituse vajadus. Hageja ja kostja kirjavahetusest (tl 42-44) nähtub, et seadmete dokumentatsioon on saadetud kostjale
juba läbirääkimiste käigus ning seadmete passid (tl 51-57) saadeti kostjale 15.11.2021. Kostja viitab, et puudu on mh ka ventilatsiooniseadmete kasutusjuhend jms. Kuna nimetatud dokumendid olid kostjale saadetud juba läbirääkimiste käigus, siis ei saa selle väite alusel keelduda töid vastu võtmast. Samas on dokumentatsiooni puudulikkus vaid üks osa kostja poolt välja toodud puudustest. Kostja esitas hageja palvel koolitusel osalejate nimekirja 1.12.2021. Hageja väide, et kostja oli vastuvõtu viivituses koolituse osas, ei ole kohtu hinnangul õige. Koolituse läbiviimine tähtaegselt oli hageja kohustus, seega pidi hageja olema aktiivne ning tagama koolituse läbiviimiseks vajaliku info olemasolu. Kostja reageeris hageja palvele teatada koolitatavate nimed mõistliku aja jooksul ning hageja 3.12.2021 e-kirjast nähtub, et koolituse sai läbi viia lühikese aja jooksul pärast vajaliku info edastamisi kostja poolt. Hageja on saatnud kostjale tööde dokumentatsiooni 3.12.2021 koos piltidega vaegtööde likvideerimisest. Kohus järeldab sellest, et kostja väited tööde puuduste kohta, mida ta väljendas oma 17. ja 18.11 kirjades on õiged, sest hageja on puuduste likvideerimisega tegelenud. Pärast 3.12.2021 on kohtu hinnangul tööd valminud, sest pärast seda tähtaega ei ole kostja esitanud rohkem nõudmisi. 29.12.2021 aktist nr 2 on nähta, et vastuvõtmiseks esitati järgmised tööd: katlamajad, soojasõlmed, boilerid, 68% tööde mahust; soojuspump, 50% tööde mahust; ventilatsiooniseadmed 60% tööde mahust; siirdeõhurestid ja soojuspumba automaatika 100% tööde mahust. Kohtu hinnangul ei ole periood 3.12.-29.12.2021 mõistlik aeg tööde ülevaatamiseks VÕS § 637 lg 4 mõttes arvestades puuduste ulatust. Dokumentatsiooni õigsuse kontrollimine ei võta aega kolm nädalat, samuti on võimalik kontrollida tehtud töid kiiremini. Järelikult muutus hageja nõue ülejäänud tööde osas ( VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks alates 03.12.2021. Leppetrahvi proportsionaalsus ja õigeaegsus Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite, kuid ei ole esitanud seda vastuhagina vaid üksnes menetlusliku vastuväitena. Järelikult saab kohus hinnata, kas tasaarvestus oli põhjendatud ja võtta seisukoha ka selle vähendamise osas, kuid mitte seda hagejalt kostja kasuks välja mõista. Pooled on lepingu p 8.6 kokku leppinud leppetrahvi kohaldamises tööde üleandmisega viitamisel 1,0% lepingu p 5.1 nimetatud taust iga viivitatud päeva eest. VÕS § 162 alusel on kohtul õigus lepptrahvi vähendada. VÕS § 197 lg 1 järgi on võimalik teha tasaarvestus leppetrahvi ja töötasu vahel. Kostja on oma 1.12.2021 e-kirjas selgelt väljendanud oma soovi nõuda leppetrahvi hagejalt. Kostja 13.01.222 kirjas on kostja 32 818,50 eurot suurust lepptrahvi kohaldanud ja selle hageja tasunõudega tasaarvestanud. Leppetrahvi suuruse arvestuse järgi on 1% lepingu hinnast 420,75 eurot ning viivitatud päevade arv 78 päeva. Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue esitatud mõistliku aja jooksul VÕS § 159 lg 2 mõttes. Kohtu hinnangul sai kostja nõuda leppetrahvi ja teha vastav tasaarvestus üksnes nende tööde eest mida kostja oma 5.11.2021 e-kirjas ei aktsepteerinud, seega ei ole tasaarvestus 11 586 euro osas lubataud, sest selles osas kostja aktsepteeris töid ega olnud esitanud ka leppetrahvi hoiatust ega muid pretensioone. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagejat kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõttes. Pooled on vabad leppima kokku õiguskaitsevahendites. Pooltevahelise lepingu puhul on tegemist lepinguga, mida poole pikalt läbi rääkisid, seda asjaolu rõhutab hageja ise. Asjaolu, et lepingu põhjana on kasutatud Eesti kaubandus-tööstuskoja lepingu põhja, ei muuda seda veel tüüptingimustega sõlmitud lepinguks. Kohtu hinnangul on õiguskaitsevahendid lepingu p 8.6 proportsionaalsed- hagejal on õigus nõuda lepingu tasu maksmist lepingust taganemisel ja kostjal leppetrahvi lepingu täitmisega
viivitamisel. Liiatigi on kohtul võimalus leppetrahvi vähendada. Leppetrahvi kokkuleppimine iseenesest ei ole kahjustav tüüptingimus vaid seadusega lubatud õiguskaitsevahend. Hageja on esitanud leppetrahvi vähendamise nõude. Kohus saab leppetrahvi vähendamisel lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ning kaaluda, kas leppetrahvi kohaldamine on proportsionaalne võrreldes lepingu rikkumisega. Lepingu kogumaht oli 42 075,45 eurot, leppetrahvi suuruseks oli 32 818,50 eurot ning kohus on juba leidnud, et 11 586 euro osas ei olnud tasaarvestus võimalik, järelikult tuleb kohtul hinnata, kas leppetrahv 21 325,5 eurot on proportsionaalne võrreldes hageja rikkumisega. Leppetrahvi hoiatuse esitamise ajaks 01.12.2021 oli hagejal täitmata koolituskohustus, osaliselt dokumentatsiooni üleandmise kohustus ning teatud ehitustöödel puudused (fotod torudest). Kohtu hinnangul ei ole need niivõrd suuremahulised puudused, mis oleks takistanud objekti kasutamast ning õigustaksid leppetrahvi kohaldamist, mis on 2/3 suuruses lepingu mahust. Kostja väitel tekkisid tal viivitusega seoses kulud. Kostja pidi tasuma Focus Ehitusele täiendava projektijuhtimise eest 14 623,92 eurot. Kohtu hinnangul olid tööd tegelikult teostatud hiljemalt 3.12.2021, seega oli põhjendatud lisakulu oktoobri ja novembri eest. Kohus arvestab leppetrahvi suuruse vähendamisel hageja rikkumise ulatust, tööde valmimise tegelikku aega (3.12.2021), kostja tehtud lisakulusid ja vähendab leppetrahvi kuni 10 000 euroni. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjal põhinõude täitmist järgmiselt: Põhinõue: 5.11.2021 aktsepteeritud tööd 11 586 eurot ja 3.12.2021 aktsepteeritud tööd 15 072,12 eurot (kokku 26 658,12 eurot)- leppetrahv 10 000 eurot, kokku 16 658,12 eurot. Viivis Hageja on õigustatud nõudma kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi. Viivise arvestamise aeg algab 02.02.2022 ning viivis tuleb arvestada summalt, mis kohtu hinnangul kuulub lõpelikult kostjalt välja mõistmisele, arvestades tehtud tasaarvestust ning leppetrahvi vähendamist kohtu pool. Viivise suuruseks on kuni kohtulahendi tegemiseni 1532.09 eurot ja sealt edasi tuleb välja mõista viivis põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 29 807,43 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte kanda. Kohus selgitab, et pooled võivad sõlmida asjas kompromissi kuni kohtulahendi jõustumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Härmand Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.