4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 02. detsember 2025 algusega kell 10.00 Pärnu Maakohtus (Sadama 21, Haapsalu) või virtuaalselt.
5.Kohustada N.P-d ilmuma võlgniku vande andmiseks Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja (Sadama 21, Haapsalu) 02. detsember 2025 algusega kell 10.00 N.P ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks pankrotivara nimekiri.
7.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 21.11.2026. 1 (7)
8.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
9.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
10.N.P võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate lõplik nimekiri on esitatud kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata N.P vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta.
12.Lõpetada N.P suhtes toimuvad täitemenetlused.
13.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
14.Pankrotihalduril on õigus esitada Maksu- ja Tolliametile N.P tuludeklaratsioonid.
15.Pankrotimäärus kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
16.Kohus selgitab, et pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg-st 7 tulenevalt ei saa pankrotimääruse täitmist peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
17.Jätta maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud menetluskulud võlgniku kanda.
18.Kinnitada Y.B usaldusisiku tasu suuruseks 885,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, kokku 1098,02 eurot, mis tuleb hüvitada usaldusisikule N.Ple antava menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summa tuleb kanda OÜ Civilex arvelduskontole nr EE312200221055387366 Swedbank, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
19.Saata kohtumäärus võlgnikule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile ning p 18 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord FiMS § 18 lg 10 kohaselt maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. FiMS § 8 lg 6 kohaselt, menetluskulude kohta tehtud määruse peale võib esitada määruskaebuse. FiMS § 54 lg 11 kohaselt usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
2 (7)
Määruse peale võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Määruse peale võib isik, kelle õigust määrusega kitsendati, pankrotiavalduse tagamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja maksejõuetusavaldus
1.N.P esitas 16.10.2025 maksejõuetusavalduse, milles teatab, et soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgniku võlgnevuse kogusumma ca 35 797 eurot, millele lisanduvad veel intressid ja viivised pankroti väljakuulutamise seisuga. Võlgniku keskmine netosissetulek on täna 1024 eurot, mis on xxxxxxxx tasu käsunduslepingu aluselxxxxxx. Lisaks sellele saab võlgnik kokku peretoetusi 1127 eurot, töövõimetoetust 650 eurot ja puudetoetust 125 eurot. Igakuised kulud on 2310 eurot. Isegi kui võlgnik mõnevõrra oma sissetulekuid suurendab, ei ole võlgnik suuteline oma kohustusi täitma. Võlgnik on täielikult maksejõuetu ja see ei ole enam ajutise iseloomuga. Võlgnik leiab seetõttu, et ainukene lahendus käesolevas olukorras on pankrotiavalduse esitamine kohtusse, et läbi kohustustest vabastamise menetluse saaks võlgnik oma võlgnevusi vähendada ja tagada selle menetluse kaudu ka endale stabiilsem elukorraldus. Pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine on ka võlausaldajate suhtes ausam käitumine, tagades kõigile võlausaldajatele võrdsema kohtlemise ja mitte andes nendele asjatuid lubadusi, mida võlgnik hiljem nagunii täita ei suuda. Võlgniku maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed otsused, eelkõige üle jõu käivate kohustuste võtmine eelnevate võlgade tasumiseks. Võlgnik ei hinnanud kiirlaenude võtmisel õigesti oma maksevõimet, st ei mõelnud põhjalikumalt läbi, kas ta suudab olemasoleva sissetuleku baasil kõiki laene korrektselt teenindada. Võlgnik olukorra teeb raskeks asjaolu, et tal on kokku xxxxxxxxx alaealist last, kellele kulub enamik teenitud sissetulekust ja toetustest. Samuti puudub võlgnikul töövõime, seoses silmadega ja lähiajal võib juhtuda, et võlgnik jääb mõlemast silmast pimedaks. Võlgnik taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikul vara, sh kinnisvara puudub.
2.Kohus võttis avalduse menetlusse 20.10.2025 määrusega ja määras võlgniku usaldusisikuks Y.B .
3.Usaldusisik esitas 20.11.2025 vara- ja võlanimekirja. Aruandest nähtub, et võlgnikul puudub registritesse kantud vara, mis oleks võimalik võõrandada. Võlgnik on oma tütre xxxxxx seadusliku esindajana 28.05.2019 omandanud xxxxxxxxxx vallas. Teadaolevalt on see käesoleval ajal võlgniku perekonna eluasemeks. Võlgnik on käesoleval ajal perekonnaseisult abielus. Abielu sõlmiti xxxxxxxxx . Abikaasadel on sõlmitud lahusvara leping. Avaluse kohaselt võlgniku abikaasal maksraskused puuduvad, mistõttu võib eeldada, et ka abikaasa osaleb igapäevaselt ühiste perekonna vajadusteks kulude kandmisel. Võlgnikul on kuus alaealist ülalpeetavat, kes elavad kõik koos võlgnikuga. Võlgnik omab arvelduskontot Swedbank ja Coop Pank. Swedbank kontot ei ole viimase kahe aasta jooksul võlgnik kasutanud. Coop Panka laekub võlgniku töötasu (xxxxxxxxxxx), mis on netos olnud keskmiselt 900 eurot (viimane laekumine 30.09. summas 929,82 eurot). Raha kasutab võlgnik igapäevasteks vajadusteks enamasti kaupluses tasumiseks. Võlgniku muu tulu moodustavad toetused ja hüvitised riigilt ja/või kohalikult omavalitsuselt, mis laekub võlgniku tütre xxxxxxxxx kontole. Võlgnikule on määratud puuduv töövõime perioodiks 08.12.2025 – 07.12.2030. Avaldusele tuginedes on võlgniku tulu ja väljaminekute vahe ca 500 eurot. Kuna võlgnik ei ole usaldusisiku täiendavale päringule tähtaegselt vastanud, siis puudub käesoleval ajal teave võlgniku toetuste hüvitiste kohta osas, mis ei kuulu TMS § 131 alusel arestimisele. Avalduse
3 (7)
kohaselt on peale töötasu tuluks puudetoetus 125 eurot ja töövõimetoetus 650 eurot. TMS § 131 kohaselt oleks võimalik osaliselt arestida ainult töövõimetoetusest osa. Isegi kui võlgnik panustaks vabatahtlikult võlausaldajate fondi, ei ole võimalik, et võlgnik suudaks sissenõutavaks muutunud nõudeid täita ja tasuda lähimate aastate jooksul. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisiku hinnangul välja kujunenud alaline maksejõuetus. Usaldusisik nõustub, et tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Määruse põhjendused
4.Kohus, tutvunud avalduse ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb rahuldada. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
5.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Vastavalt usaldusisiku aruandele on võlgnikul rahalisi kohustusi vähemalt 51 706,81 (s.h. kohtutäiturite nõuded 6195,11 eurot), mis ületavad olulises määras tema vara ja sissetulekuid ning see olukord ei ole avalduses toodu ja usaldusisiku aruande kohaselt ajutise iseloomuga.
6.Kohus, arvestades, et maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik, kes on taotlenud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab võlgniku varalist olukorda arvestades pankroti välja ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule (FIMS § 15 lg 9). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus.
7.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohtu korralduse täitmata jätmise korral võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti. Võlgnikule võib aresti määrata kuni kolmeks kuuks (PankrS § 89 lg-d 1 ja 2). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 47 lg 1 järgi võib kohus aresti kohaldada tsiviilkohtumenetluses määrusega seaduses ettenähtud juhul, kui ta on teinud isikule arestihoiatuse. Eeltoodu alusel kohus määrab võlgnikule tähtaja võlgniku vande andmiseks kohtusse ilmumiseks. Kohus hoiatab võlgnikku vande andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärjena sundtoomise ja aresti kohaldamise eest.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks 17.10.2025 nõusoleku alusel Y.B , kes vastab PankrS §s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele.
9.FIMS § 45 lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,
4 (7)
kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
10.Praegusel juhul puuduvad kohtule kättesaadava teabe alusel FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
11.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.
12.Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Y.B on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FIMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 21.11.2026. Kohus selgitab:
PankrS § 36 lg 6 järgi võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS §-d 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (FIMS § 49 lg 9).
5 (7)
PankrS § 33 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Pankrotiteates märgitakse, et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
Menetluskulud
13.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja tehtud menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda. Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.
14.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 54 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
15.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 177,20 eurot (ilma käibemaksuta). Usaldusisik taotleb tasu kindlaksmääramist alla ülemmäära ehk 66 eurot tunnis.
16.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Usaldusisik on teinud tööd kokku 13 h 25 min. Usaldusisik palub kinnitada usaldusisiku tasu summas 885,50 eurot, millele
6 (7)
lisandub käibemaks, so 1098,02 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on usaldusisiku tasuks kinnitada 1098,02 eurot.
17.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohus kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks.
18.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvelt rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 1098,02 eurot, sisaldab käibemaksu, menetlusabi korras riigi vahenditest.
19.Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule/pankrotihaldurile ja võlgnikule ning väljamakse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. (allkirjastatud digitaalselt) Moonika Tähtväli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.