Jätta rahuldamata B.R 19.03.2025 taotlus kostja 18.03.2025 nõudekirja asja materjalide juurde võtmiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-21-13655 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.B.R esitas 01.09.2021 Harju Maakohtule hagi Q.Y vastu testamendi tühisuse tuvastamiseks. Alternatiivselt palus hageja tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks. Hageja palus tuvastada F 19.03.2015 testamendi tühisuse. F tegi 19.03.2015 testamendi, milles määras kogu oma vara ainupärijaks kostja ja nimetas asepärijaks kostja poja D. F (edaspidi pärandaja) suri 17.06.2021.
2.Hageja tugineb testamendi vastuolule heade kommetega. Selle põhjendamiseks tõi hageja esile järgmised asjaolud: hageja ja pärandaja ema W kinkis oma korteri aadressil XXX pärandajale samal päeval, kui pärandaja tegi testamendi; lisaks kinkis hageja ja pärandaja ema pärandajale 03.01.2018 kinnistu Vilivere külas; W on olnud pikaajaliselt haige (alates 2012. a) ja põeb vaimuhaigust (dementsust). W suri 2021.a talvel. Kohe, kui pärandaja sai oma ema pärijaks, suri pärandaja ootamatult. Seejuures ei ole surma põhjus selgunud; mõlema kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepingus on nii kinkija kui kingisaaja kontaktaadressiks märgitud NNN, mis kuulub kostjale; 17.06.2021 surnud pärandaja ID-kaarti kasutati tsiviilasja nr 2-21119 menetluses (ilmselt kostja poolt). Hageja väitel on kostja mõjutanud pärandaja ema, kes tulenevalt oma haigusest kinkis kinnisvara pojale, kes omakorda kostja mõjutamisel ja tulenevalt pärandaja alkoholi kuritarvitamisest tegi kostja kasuks testamendi. Pärandaja pärandas kogu kinnisvara kostjale, kuid vastu ei saanud midagi. Samuti leiab hageja, et eeltoodu viitab pärandaja eksimusele testamendi tegemisel või see on tehtud pettuse teel. Eeltoodu alusel tekib kahtlus, kas kostja on üldse pärimiskõlblik isik.
3.Hageja tugineb ka pärimisseaduse (PärS) § 94 alusel F testamendi kehtetusele. Tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga (PärS § 89), kuna kostja tegi samal päeval ka pärandaja nimele testamendi. Sisuliselt nähtub kahest testamendist, et pärandaja ja kostja nimetasid üksteist enda peamiseks pärijaks ning lõplikuks pärijaks hiljem kostja poja.
4.Samuti tugineb hageja testamendi tühisusele PärS § 32 lg 1 p 1 alusel. Pärandaja ja kostja elasid koos vähemalt alates 2007. a-st. Testamendi tegi pärandaja 19.03.2015. Pärandaja ja kostja abiellusid 01.09.2016. Pooled lahutasid oma abielu 16.08.2019 ning kostja läks elama teise mehe juurde. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
6.Hageja väited testamendi tühisuse kohta on arusaamatud ja ebaõiged ning tõendamata. Testament, mille tühisuse tuvastamist hageja soovib, ei saa olla üheaegselt heade kommete vastane ja tehtud eksimuse tõttu.
7.Kostja ei nõustu, et tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga. Pärandaja ja kostja ei olnud testamendi tegemise ajal abielus. Samuti ei kohaldu PärS § 32. Kostja jäi pärandajaga
2
2-21-13655 ka peale lahku minemist headesse suhetesse vastupidiselt hagejale, kellega pärandaja üldse läbi ei käinud. Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas hagi ja tühistas pärandaja 19.03.2015 testamendi ning jättis menetluskulud kostja kanda.
9.Pärandaja suri 17.06.2021 ja kuna hageja sai tsiviilasjas nr 2-21-119 teada venna testamendist alles pärast venna surma ning on esitanud hagi 01.09.2021, siis on hageja esitanud hagi PärS § 88 lg 7 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja on teinud kostjale hagiavalduses nõuetekohase avalduse 19.03.2015 testamendi tühistamiseks.
10.Maakohus tuvastas, et kostja ja pärandaja ei olnud 19.03.2015 testamendi sõlmimise ajal abielus. Kostja sõlmis pärandajaga samal päeval ehk 19.03.2015 testamendi, milles määras oma pärijaks oma elukaaslase F ja asepärijaks oma poja D. Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja ja F 19.03.2015 koostatud testamendid on oma sisult identsed. Vaatamata asjaolule, et kostja ja pärandaja ei olnud 19.03.2015 testamentide tegemise ajal abielus ega olnud registreerinud oma kooselu kooseluseaduse kohaselt, puudub vaidlus selles, et kostja ja pärandaja olid elukaaslased alates 2006. a. Eeltoodust tulenevalt olid kostja ja pärandaja 19.03.2015 testamentidel PärS § 89 lg 1 sätestatud abikaasade vastastikuse testamendi tunnused. Sellest tulenevalt tuleb pärandaja testamendi tühisuse hindamisel kohaldada analoogiat PärS § 94 lg 1 p 1 sätestatuga, mille kohaselt abikaasade vastastikune testament muutub kehtetuks, kui abielu lahutati enne pärandaja surma. Aluse pärandaja testamendi kehtetusele annab ka asjaolu, et pärandaja ja kostja abiellusid 2016. a ja lahutasid oma abielu 2019. a ning kostja on astunud kolmanda isikuga uude suhtesse.
11.Tõendatud on hageja väide, et pärandaja pärandatav vara kuulus algselt pärandaja ja hageja emale. Maakohtu hinnangul on alust arvata, et Wle eestkoste määramist põhjustanud tervislik seisund kujunes välja hageja viidatud ajal ehk alates 2014. a, millest tulenevalt ei ole välistatud, et W ei saanud oma varaga tehtavate tehingute sisust aru oma tervisliku seisundi tõttu. Hageja kahtlused selle kohta, et kostja on seotud hageja ema ja venna tehingute korraldamisega, on põhjendatud. Asjaolu, et pärast pärandaja surma on tsiviilasjas nr 2-21119 kasutatud pärandaja isikuandmeid, viitab sellele, et neid kasutas kostja. Maakohus leidis, et põhjendatud on hageja kahtlused selle kohta, et kostja omas võimalust ja tahet mõjutada ka eelnevalt W ja pärandaja tehingute tegemist ja nende sisu.
12.Hageja esile toodud asjaoludega ja asjas kogutud tõenditega ning kohtu tuvastatud asjaoludega on tõendatud, et kostja tegevus – XXXde kinnisvara omandamine, pärandaja isikuandmete kasutamine, viited seotusele XXXde tehingute korraldamisel – ning kinkija tervislikust seisundist tulenev võimetus oma tehingute sisust aru saada, on vastuolus heade kommetega ehk hea usu põhimõtetega.
13.Kohtu hinnangul on kostja poolne eelkirjeldatud hea usu põhimõtete rikkumine asjaoluks, mis võimaldab hagejal nõuda PärS § 88 lg 7 alusel testamendi tühistamist.
3
2-21-13655 Apellatsioonkaebus
14.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.Maakohus väljus otsuse tegemisel haginõudest. Hageja esitas hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks. Maakohus võttis hagi menetlusse testamendi tühisuse tuvastamise nõudes. Maakohus tegi kostja jaoks üllatava lahendi ega selgitanud kohtumenetluse käigus, kuidas ta kavatseb õigussuhet kvalifitseerida ja milliseid väiteid ja taotlusi peavad pooled täiendavalt tõendama.
16.Kohus on analüüsinud testamendi tühisust PärS § 94 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 alusel. Kostja arvates ei ole kohus kohaldanud nimetatud õigusnorme õigesti. PärS § 88 lg 7 alusel on võimalik nõuda olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud testamenti tühistamist, nimetatud säte ei ole asjakohane testamendi tühisuse tuvastamisel. Maakohus on ekslikult tuginenud TsÜS § 86 alusele (vastuolu heade kommetega). TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommetega vastuolus olev tehing on tühine. Kohus ajas segamini tehingu tühisuse ja tehingu tühistamise. TsÜS § 86 ei võimalda tehingu tühistamist.
17.Testamendi tühisuse hindamisel ei saa võtta aluseks pärast testamendi tegemist esinenud asjaolusid (ID-kaardi kasutamine). Tõendatud ei ole, et kostja omandas perekond XXXde kinnisvara. Pärandaja ja tema ema vahelised tehingud ei oma kostjaga ega pärandaja testamendiga mingit seost ega oma käesolevas asjas tähtsust. Vaidlusalune testament on notari poolt tõestatud ja sellest nähtuvalt on notar pärandaja tahet kontrollinud ja pärandajale testamendi õiguslikke tagajärgi selgitanud. See, et testamendiga on kitsendatud seadusjärgse pärija (pärandaja poolõe – hageja) pärimisõigust, ei anna alust järelduseks, et testament on heade kommete vastane. Sellest, et kostja e-posti aadress oli lepingutes, ei saa samuti järeldada heade kommete vastasust. Pärandaja ema tervislik seisund ei oma käesolevas asjas tähtsust.
18.Maakohus analüüsis üllatuslikult hageja nõuet PärS § 94 lg 1 p 1 (abikaasade vastastikuse testamendi kehtetus) alusel, selgitamata menetlusosalistele selle sätte kohaldamise eeldusi ja menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kuigi kohus ei ole nimetatud alusel hagi rahuldanud, ei olnud maakohtul sisuliselt alust hageja nõuet hinnata PärS § 94 järgi. PärS § 94 reguleerib vaid abikaasade vastastikuse testamendi kehtetust ning ei kohaldu tavalisele testamendile.
19.Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et pärandaja oli testamendi tegemisel piiratud teovõimega või otsusevõimetu. Testamendi tegemise soov tuli pärandajalt, kuna kostja ja kostja poeg, keda pärandaja kasvatas nagu oma last, olid pärandaja lähedased isikud. Laps oli 8-aastane, kui kostja ja pärandaja alustasid kooselu. Kuigi hageja viidatud PärS § 32 ei ole maakohus analüüsinud, selgitanud selle kohaldamise eeldusi ega menetlusosalistele tõendamiskoormist, ei ole kostja hinnangul PärS § 32 samuti asjakohane käesoleva vaidluse lahendamisel. Pärandaja testament oli tehtud ajal, mil pärandaja ja kostja ei olnud abielus. Pärimisseaduses puuduvad sätted, mis reguleerivad testamendi kehtetuks muutumist juhul, kui testaator sõlmib pärast testamendi tegemist abielu. Kui kohus leiab, et PärS § 32 käesolevas asjas kohaldub, peab kohus selgitama selle sätte kohaldamise eeldusi ja menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kostja kinnitab, et ka pärast pärandaja ja kostja abielu lahutamist säilisid pärandajal kostjaga ja kostja lapsega usalduslikud ja head suhted ja pärandaja pidas kostjat oma usaldusisikuks. Kostja ja kostja poeg olid ainukesed pärandaja 4
2-21-13655 lähedased isikud ka pärast kostja ja pärandaja abielu lahutamist, mistõttu saab eeldada, et pärandaja oleks nende kasuks testamendi teinud vaatamata sellele, et abielu lahutati.
20.Kui kohus peaks leidma, et käesolevas asjas tuleb kohaldada PärS § 32 ja tuvastab, et ei saa eeldada, et pärandaja oleks testamendi kostja kasuks teinud pärast nende abielu lahutamist, siis on tühine vaid testamendi osa, mis puudutab kostjat. Kostja poja kasuks tehtud korraldus, keda pärandaja kasvatas ja kellesse suhtus nagu oma lapsesse, oleks ka sel juhul kehtiv. Kostja poeg on määratud asepärijaks ka juhul, kui kostja oleks pärimiskõlbmatu või kui kostja ei võtaks pärandaja pärandit vastu.
21.Kostja hinnangul ei kinnita ka tsiviilasja tõendid, et kostja oleks viinud testaatori eksimusse testamendi tegemisel, või et testaator oleks testamendi tegemisel olnud eksimuses. Asjaolu, et testaator abiellus kostjaga aasta pärast testamendi tegemist ning kolm aastat hiljem nad lahutasid, ei kinnita, et testaator oleks olnud testamendi tegemisel eksimuses.
22.Hageja 30.05.2023 esitatud alternatiivnõuet tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks, ei ole kohus menetlusse võtnud. Kui kohus leiab, et hagejal on õigustatud huvi kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks, oli see nõue selle esitamise ajaks ka aegunud. PärS § 8 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude aegumistähtaeg on kuus kuud pärimiskõlbmatuse põhjustest teadasaamisest arvates, kuid mitte pikem kui kümme aastat pärandi avanemise päevast arvates. Pärandaja suri 17.06.2021. Hageja esitas hagiavalduse testamendi tühisuse tuvastamiseks 01.09.2021. Hageja esitas alternatiivnõude kostja pärimiskõlbmatuks tunnistamiseks 30.05.2023. Kostja ei ole pärimiskõlbmatu PärS § 6 lg 1 kohaselt. Asjas puuduvad seda kinnitavad tõendid. Vastustaja seisukoht
23.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 657 lg 1 p 3) ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumis. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel lahendamisel. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
25.Hageja esitas hagi testamendi tühisuse tuvastamiseks. Maakohus tuvastas pärandaja 19.03.2015 testamendi heade kommete vastasuse ning tühistas selle PärS § 88 lg 7 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus selliselt kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Ringkonnakohus selgitab, et testamenti saab tühistada või tuvastada selle tühisuse. Pärija võib testamendi tühistada, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (TsÜS § 90 lg 1, PärS § 88 lg 7) (RKTKo 25.04.2018, 2-1453722, p 15). Testament saab olla tühine vormipuuduse tõttu (TsÜS § 83 lg 1), samuti vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86). Samuti saab testament olla tühine PärS § 32 alustel. Seega annab testamendi tühistamiseks aluse see, kui pärandaja tegi tahteavalduse, allkirjastades selle eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Praegusel juhul tugines hageja heade kommete vastasusele, mis ei ole testamendi tühistamise aluseks, vaid testamendi tühisuse tuvastamise aluseks. Seega saanuks maakohus käesolevas asjas heade kommete vastasuse tuvastamisel tuvastada testamendi tühisuse. 5
2-21-13655
26.Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus ka testamendi heade kommete vastasuse tuvastamisel, mistõttu kohaldas maakohus ebaõigesti TsÜS §-i 86. Hageja tõi esile, et hageja ja pärandaja ema W kinkis oma korteri aadressil XXX pärandajale samal päeval, kui pärandaja tegi testamendi; lisaks kinkis hageja ja pärandaja ema pärandajale 03.01.2018 kinnistu Vilivere külas; W on olnud pikaajaliselt haige (alates 2012. a) ja põeb vaimuhaigust (dementsust). W suri 2021. a talvel. Kohe, kui pärandaja sai oma ema pärijaks, suri pärandaja ootamatult. Seejuures ei ole surma põhjus selgunud; mõlema kinnisasja kinke- ja asjaõiguslepingus on nii kinkija W, kui kingisaaja kontaktaadressiks märgitud NNN, mis kuulub kostjale; 17.06.2021 surnud pärandaja ID-kaarti kasutati tsiviilasja nr 2-21-119 menetluses (ilmselt kostja poolt). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja esile toodud asjaolud eraldi ega kogumis alust järelduseks, et tegemist võib olla 19.03.2015 testamendi heade kommete vastasusega. Testament on PärS § 19 lg-te 1 ja 2 järgi ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks isiklikult pärandi kohta korraldusi. Testament kui kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub TsÜS § 69 lg 1 teise lause kohaselt kehtivaks tahte väljendamisega. Seega peab kohus hindama, kas pärandaja 19.03.2015 testamendis väljendatud tahteavaldus on kehtiv. Hageja on testamendi tühisuse (heade kommete vastasuse) alusena esile toonud tehingud, millega F ema W kinkis oma korteriomandi ja kinnisasja Fle (seejuures korteriomandi samal päeval, kui F tegi testamendi). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asjaolust, et W oli piiratud arusaamisvõimega, teha järeldusi F testamendi kehtivuse hindamisel. Kinkelepingus tehtud tahteavaldustest ega kinkelepingu kehtivusest ei saa teha järeldusi testamendis tehtud tahteavalduste ega testamendi kehtivuse kohta. Tegemist ei ole testaatori tahteavaldustega. Samuti ei saa testamendi heade kommete vastasust järeldada kostja e-posti aadressi kasutamisest kinkelepingutes ja pärandaja ID-kaardi kasutamisest pärast pärandaja surma.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust kohaldada ka testamendi TsÜS § 90 lg 1 ja PärS § 88 lg 7 tühistamise aluseid. Hageja poolt esile toodud asjaoludest ei nähtu, et pärandaja oleks testamendi tegemisel olnud eksimuses. Pärandaja ema poolt pärandajale kinnisvara kinkimisest ei saa järeldada, et pärandajal oleks testamendi tegemisel kujunenud ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.
28.Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus kohaldas ebaõigesti ka PärS § 89 lg-t 1 ja PärS § 94 lg 1 p-i 1. Ehkki maakohus testamendi tühiseks tunnistamisel enam PärS § 94 lg 1 p-le 1 ei tuginenud, on ringkonnakohtu hinnangul vajalik ka selles osas maakohtu eksimus parandada. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu PärS § 89 lg 1 käesoleval juhul ja seetõttu ei kohaldu ka PärS § 94 lg 1 p 1. Hageja väitel tegid pärandaja ja kostja ühel ja samal päeval testamendi teineteise kasuks, mistõttu on hageja hinnangul (millega maakohus nõustus) tegemist abikaasade vastastikuse testamendiga (PärS § 89). Ringkonnakohus sellega ei nõustu. PärS § 89 lg 1 kohaselt on abikaasade vastastikune testament testament, mille abikaasad teevad ühiselt ning milles nad nimetavad teineteist vastastikku pärijaks või teevad surma puhuks pärandi kohta muid korraldusi. PärS § 94 lg 1 p 1 kohaselt muutub abikaasade vastastikune testament kehtetuks, kui abielu lahutati või on lõppenud enne pärandaja surma. Asjaolu, et kaks abielus mitteolevat inimest teevad ühel ja samal päeval testamendid teineteise kasuks ei vasta PärS § 89 lg 1 mõttes vastastikuse testamendi tunnustele. Antud juhul ei ole tegemist ühiselt tehtud testamendiga, millega mõlemad oleksid seadnud enda tahteavaldused sõltuvaks vastaspoole pärimisõigusest. Tegemist on eraldiseisvate testamentidega, milles kumbki pool on väljendanud tahet jätta enda surma korral kogu vara teisele poolele (I kd tl 7 ja tl 34). Asjaolu, et need on tehtud ühel ja samal päeval, ei muuda neid testamente vastastikuseks.
6
2-21-13655
29.Hageja on esile toonud ka selle, et 19.03.2015 testament on tühine pärandaja ja kostja abielu lõppemise tõttu. Kostja vaidles sellele vastu ja leiab, et PärS § 32 antud juhul ei kohaldu, kuna testamendi koostamise ajal ei olnud tegemist abikaasadega. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. PärS § 32 lg 1 p 1 kohaselt on testament või selle osa, mille pärandaja on teinud oma abikaasa kasuks, tühine, kui abielu on lõppenud enne pärandaja surma. Pooled ei vaidle, et pärandaja ja kostja elasid koos vähemalt alates 2007. a-st. Testamendi tegi pärandaja 19.03.2015. Pärandaja ja kostja abiellusid 01.09.2016 ning pooled lahutasid oma abielu 16.08.2019. Pärandaja suri 17.06.2021. Ringkonnakohus leiab, et PärS § 32 lg 1 p 1 eesmärki ja mõtet silmas pidades kohaldub see säte nii juhul, kui üks abikaasa teeb teise abikaasa kasuks testamendi ja abielu lõppeb enne pärandaja surma, aga ka juhul, kui üks elukaaslane tegi teise elukaaslase kasuks testamendi enne abielu sõlmimist ja abielu lõppes enne pärandaja surma. Testamendi tegemisega avaldab testaator tahet kellegi soodustamiseks. Kui testaator teeb testamendi abikaasa kasuks, siis avaldab testaator tahet soodustada just abikaasat. PärS § 32 lg 1 p 1 mõtte kohaselt ei saa eeldada, et pärandaja tahe oli suunatud enda abikaasa soodustamisele siis, kui abielu lõppes enne pärandaja surma. Pärimisseaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kui testaator on sätestanud testamendis, et ta nimetab pärijaks oma abikaasa, siis eeldatakse, et testaator nimetab selle isiku pärijaks just konkreetse isikliku suhte tõttu abikaasasse. Kui pärast testamendi tegemist abielu lõppeb, loetakse endise abikaasa pärijaks nimetamine kehtetuks, kuivõrd eelduslikult on lõppenud ka pärijaks nimetamise põhjustanud motiiv (pärimisseaduse eelnõu 56 SE, https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud). Ringkonnakohtu hinnangul on abieluga sarnane isiklik suhe olemas ka siis, kui ei olda abielus, kuid elatakse püsivalt perekonnana koos. Seejuures on testamendi tegemisel elukaaslase kasuks, sarnaselt abikaasa kasuks tehtud testamendiga, tegemist testaatori sooviga (motiiviga) elukaaslast soodustada just sellise isikliku suhte tõttu. Samas ei saa üksnes kooselu tõttu PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldada. PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldub juhul, kui abielu lõppeb enne testaatori surma. Seega, tulenevalt abielule sarnasest suhtest, kohaldub antud säte ka juhul, kui testaatori ja pärija püsivalt perekonnana kooselule on järgnenud abielu sõlmimine, mis enne pärandaja surma lõppeb. Sarnaselt abielule lõppeb ka sellisel juhul ühe elukaaslase ja hilisema abikaasa poolt teise elukaaslase ja hilisema abikaasa soodustamise motiiv. Ringkonnakohtu hinnangul juhul, kui eeltoodud püsiv kooselusuhe on tuvastatud, puudub mõistlik põhjendus, miks tuleb PärS § 32 jätta kohaldamata üksnes põhjusel, et testamendi tegemise ajaks polnud pooled abielu veel sõlminud. Sellest, et abielu ei olnud testamendi tegemise ajaks veel sõlmitud, ei saa järeldada, et testaatori tahe elukaaslase soodustamiseks oleks teistsugune või see oleks puudunud. Kostja väitel lõhub PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldamine käesolevale olukorrale testamendi institutsiooni usaldusväärsust, sest testaator ei saa enam planeerida ja kindel olla, millised õiguslikud tagajärjed tema viimsel tahteavaldusel on, kui kohus asub abikaasa kategooriat laiendama inimesele, kes seda testamendi tegemise ajal ei olnud. Ringkonnakohus kostjaga ei nõustu. Järeldada ei saa, et elukaaslase soodustamiseks tehtud testamendi puhul testaatori tahe muutuks siis kui pooled abielluvad. Sellisel juhul peab testaator arvestama, et juhul, kui abielu lõpeb, siis selline testament ei ole enam kehtiv.
30.Kuna PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldub käesolevas asjas, tuleb arvestada ka PärS § 32 lg-ga 2, mille kohaselt ei ole testament tühine juhul, kui saab eeldada, et pärandaja oleks selle teinud ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. Seega ka juhul, kui pärandaja sõlmis elukaaslasega abielu ja see lõppes enne pärandaja surma, tuleb kohaldada PärS § 32 lg-t 2.
31.Maakohus ei selgitanud pooltele PärS § 32 lg 1 p 1 kohaldumist. Lisaks ei selgitanud maakohus PärS § 32 lg 2 kohaldumist ja sellest tulenevate asjaolude esile toomise vajadust ning tõendamiskoormist. Praegusel juhul on jäänud maakohtu poolt välja selgitamata pärandaja tahet olla elukaaslase (lahutatud abikaasa) kasuks tehtud korralduste puhul nendega 7
2-21-13655 seotud ka pärast lahkuminekut ning kostja on alles apellatsioonkaebuses avaldanud soovi neid asjaolusid tõendada. Maakohus on eelnevaga rikkunud oluliselt TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevat kohustust selgitada eelmenetluses välja hageja nõude aluseks olevad asjaolud.
32.Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust, ei ole selgitanud pooltele kohalduvat õigust ega tõendamiskoormust, ei ole nõuetekohaselt läbi viinud eelmenetlust ega seetõttu asja ammendavalt arutanud. Sellest tulenevalt rikkus maakohus ka oluliselt otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Need rikkumised on olulised TsMS § 656 lg 1 p 1 mõttes, kuna praegusel juhul on võimalik, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohus peab pooltele selgitama PärS § 32 lg-st 2 tulenevat tõendamiskoormist ning võimaldama pooltel selle kohta tõendeid esitada. Samuti saab maakohus hinnata juhul, kui testament on PärS § 32 lg 1 p 1 kohaselt kostja osas tühine, testamendi tühisust ka kostja poja osas. Juhul, kui maakohus leiab, et hageja esmast nõuet rahuldada ei saa, tuleb maakohtul lahendada hageja alternatiivne nõue tunnistada kostja pärimiskõlbmatuks (PärS § 8).
33.Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kuulata kohtuistungil üle tunnistajatena C ja G. Tunnistajad saavad kostja väitel anda ütlusi kostja ja kostja endise abikaasa F vaheliste suhete (sh pärast nende abielu lahutamist) kohta. Kostja soovib nende ütlustega tõendada, et pärandaja oleks kostja kasuks teinud testamendi vaatamata sellele, et abielu lahutati. Kuna ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule, sealhulgas PärS § 32 sätete kohaldamise osas eelmenetluse läbiviimiseks, ei saa ringkonnakohus kostja taotlust läbi vaadata, vaid kostja saab eeltoodud taotluse esitada maakohtule. Kostjal tuleb selgelt esile tuua, mis konkreetse asjaolu tõendamiseks ta soovib tunnistajaid üle kuulata.
34.Hageja esitas 19.02.2025 taotluse võtta tsiviilasjast nr 2-20-11890 Wle tehtud arstliku ekspertiisi otsuse tervik teksti ning lisada käesoleva asja juurde. Hageja soovib sellega tõendada asjaolu, et W oli teovõimetu juba 2012. a. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tsiviilasjast nr 2-20-11890 Wle tehtud arstliku ekspertiisi otsuse tervik teksti asja juurde võtmiseks tuleb TsMS § 238 alusel jätta rahuldamata. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Nii nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei oma käesoleva asja lahendamisel W tervislik seisund tähtsust.
35.Hageja esitas 19.03.2025 taotluse võtta asja materjalide juurde kostja 18.03.2025 nõudekirja käesolevas asjas esitatud ebaõigete väidete ümberlükkamiseks. Hageja soovib sellega tõendada, et kostja üritab survestada hagejat loobuma oma seisukohtadest ja väidetest. Ringkonnakohus leiab, et ka see taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest sellise nõudekirja esitamisest ei saa järeldada käesoleva pärimise asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid.
36.TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.