2-22-143486/8 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud Aktsiaselts PlusPlus Capital on esitanud hagiavalduse S. M. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid hageja ja kostja 30.03.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx, millest tulenevalt omas hageja kostja vastu nõuet tulenevalt krediidikontost nr. 61706 (01.12.2020) ning mille alusel kostja võlgnes hagejale põhivõlgnevuse 2423,67 eurot ja viivised 2007,92 eurot. Kuivõrd kostja eelviidatud summat kogu ulatuses ei tasunud, sõlmisid pooled kompromissilepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1,67 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kokku kompromissisummas 4429,92 eurot (so 2423,67 + 2006,25). Hagiavalduse kohaselt lisandus nimetatud summale lepingu punktis 5.1 märgitud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et juhul, kui kostja vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Hagiavalduse kohaselt hakkas hageja arvestama viivist maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja võlgneb hagejale seega lepingust tuleneva kompromissisumma põhivõlgnevuse 2423,67 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, kompromissisumma viivised 2006,25 eurot, sissenõudekulu meeldetuletuskirjade edastamise eest 35 eurot ja viivised 271,94 eurot. Hageja on arvestanud viiviseid põhisummalt 2423,67 eurolt määras 0,06% päevas. Lisaks nõuab hageja edasiulatuvat viivist, mida hageja nõuab kuni summani 145,48 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. 29.12.2022 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks. Kostja avaldas 29.12.2022 e-kirjas, et 420 eurot on liiga palju ja võlgnik suudab maksta 100 eurot. Kohus tegi pooltele 17.01.2023 kompromissettepaneku ning andis pooltele tähtaja hiljemalt 31.01.2023 teavitada kohut kompromissi sõlmimise võimalikkusest. Pooled kohut kompromissi sõlmimise võimalikkusest ei teavitanud. Kohtu põhjendused Kohus peab mõistlikuks lahendada asi lihtmenetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, pooled on üritanud saavutada kompromissi. Kompromissile ei ole jõutud. Kostja vastusest nähtub, et ta ei vaidlusta võlgnevust, kuid ei suuda tagasi maksta rohkem kui 100 euro kaupa. Võimaliku tagasimaksegraafiku saanuks pooled aga vaid kompromissiga kokku leppida. Kuna kompromissile jõutud ei ole, lahendab kohus vaidluse tervikuna. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 30.03.2022 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr xxxx, mille alusel võlgnes kostja hagejale põhivõlgnevuse summas 2423,67 eurot ja viivised summas 2007,92 eurot. Hageja on loobunud osaliselt viiviste nõudest summas 1,67 eurot ning võimaldanud kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromissisummas 4429,92 eurot (so 2423,67 + 2006,25). Kostja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2022 osamakse tähtaja

möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus hindab järgnevalt, millise lepinguga on võla tasumise kokkuleppe näol tegemist. VÕS § 30 lg 1 kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus leiab, et sõlmitud kokkuleppe näol on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistusest nähtuvad uued kokkulepped, mis puudutavad nii tagasimakstavat summat, võla sissenõudmist kui ka viivise suurust - seega viitavad olulised kokkuleppe tingimused sellele, et kokkuleppega loodi iseseisev kohustus, mitte ei piirdutud olemasoleva kohustuse tunnistamisega. Riigikohus on selgitanud võlatunnistustega seonduvalt: „võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne), kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist.“ (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11). Riigikohus on asunud seisukohale, et konstitutiivsele võlatunnistusele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid. Kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära, mh kui see on täidetud, on võlgnikul võimalik esitada vastunõue konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu (Riigikohtu lahend 3-2-1-21-06). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud kohtule 30.03.2022 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxxx, mille kohaselt koosneb võlgnevus põhiosanõudest summas 2423,67 eurot ja viivitusintressinõudest summas 2007,92 eurot. Kompromissi punktis 2.4. lugesid pooled lepingu sõlmimisega lõppenuks punktis 1.1 kirjeldatud võlgniku kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekib võlgnikul uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma 4429,92 eurot. Lepingu punktis 3.2. leppisid pooled kokku, et maksekohustuse rikkumisel nõustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Lepingu allkirjastamisega kinnitas võlgnik, et viivise määr on temaga läbi räägitud, ta on selgitustest aru saanud ning tema hinnangul on see mõistlikus suuruses. Pooled leppisid kokku, et kui võlgnik ei täida kohaselt muuhulgas kompromissilepingust tulenevaid varalisi kohustusi, loetakse see käesoleva lepingu oluliseks rikkumiseks, kompromissisumma seni tasumata osa muutub koheselt sissenõutavaks ja võlausaldajal on õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.06.2022 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on loobunud osaliselt viivise nõudest summas 1,67 eurot. Kostjal on seega käesoleva seisuga tasumata kompromissisummas sisalduv põhinõue 2423,67 eurot ja enne 30.03.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 2006,25 eurot. Vastavalt VÕS § 100 on kostja rikkunud kohustust kohustuse mittekohase täitmisega. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kostja ei ole nõude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2423,67 eurot ja viivis 2006,25 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja nõuab kostjalt lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot. Vastavalt kompromisslepingu punktile 5.1 on lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot. Kohus peab nimetatud tasu põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu sõlmimise tasu summas 30 eurot. Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 4459,92 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 võlateatist 27.06.2022, 15.08.2022 ja 17.10.2022 hagejale teadaolevale kostja aadressile Xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kohus määrab hageja sissenõudmiskulude hüvitise suuruseks 35 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Vastavalt kompromissleping/võlatunnistuse punktile 3.2 on viivisemäär 0,06% päevas. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates 16.06.2022 kuni 19.12.2022 lepingujärgses viivisemääras 0,06% päevas kogusummas 271,94 eurot. Hageja on arvutanud viivist alates lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised summas 271,94 eurot hageja poolt taotletud viivisemääraga. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist alates 20.12.2022 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja nõuab viivist kuni summani 145,48 eurot, et hagis esitatud viivisenõue kokku ei ületaks põhinõude summat. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ning mõistab kostjalt välja edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast, 20.12.2022, määras 0,06% päevas põhinõudelt summas 2423,67 eurot, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on

kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital lepinguline esindaja Tarvo Ilves vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuludeks on õigusabikulud summas 420 eurot (sh käibemaks), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõiv kogusummas 560 eurot. Õigusabi osutati 3,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot. Hagejal on õigus õigusabile. Tunnihind vastab turusituatsioonile ja on põhjendatud. Hageja õigusabi toimingud koosnesid dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist 1,5 tundi ja hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2 tundi. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 2,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Kostja sisulised vastuväiteid puudusid. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi, mille eest on tasu 250 eurot, millele lisandub käibemaks 50 eurot, kokku 300 eurot. TsMS § 172 lg 9 kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 484 lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu. Kohus peab hageja poolt kantud maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot põhjendatuks. TsMS § 174 lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul on hageja kinnitanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tulenevalt eeltoodust on hageja põhjendatud õigusabikulude suurus 300 eurot koos käibemaksuga ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, mille kohus kostjalt hageja kasuks käesoleva kohtuotsusega välja mõistab. Kohus peab eelnimetatud summat käesoleva asja keerukuse ja kestvusega tasakaalus olevaks. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 560 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub samuti kostjalt väljamõistmisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluses tasutud riigilõivu summas 560 eurot. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 880 eurot, millest riigilõiv on 560 eurot, lepingulise esindaja kulud 300 eurot (sealhulgas käibemaks) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa