Sillamäe linn, Roheline tn 3 korteriühistu esitas 24.10.2022.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse I. L. vastu 2787 euro saamiseks. Kohus tegi 26.10.2022.a. makseettepaneku, millele I. L. esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.11.2022.a. määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku suhtes edasiseks menetlemiseks üle Viru Maakohtule. Viru Maakohus jättis 28.11.2022.a. määrusega avalduse käiguta ja nõudis avaldajalt põhjendatud avalduse esitamist (koos tõendite, menetluskulude nimekirja ja lepingulise esindaja haridust tõendava dokumendi ning volikirjaga).
2.Viru Maakohtule 11.12.2022.a. esitatud avalduses nõuab avaldaja I. L.lt 2787 euro väljamõistmist. Avalduse kohaselt on I. L. võlgnevus tekkinud valesti esitatud veenäitude alusel esitatud arvetest. I. L. on esitanud veenäidud suvaliselt, millest tulenevalt on talle esitatud arved. Veebruaris 2022 esitas I. L. tegeliku vee näidu, millest tekkis õige ülevaade kogu vee kulutuse kohta majas. Puudutatud isik ei lubanud enda korterisse juhatuse liikmeid kontrollima veemõõturit. Kohtumisel Narvas 05.12.2022, kus osales puudutatud isik, tema esindaja ja korteriühistu esindaja, arutati kompromissi. Kohtumisel selgus, et puudutatud isik ei ole vahetanud veemõõturit ja andmeid esitas kuidas juhtus, alates veebruarist 2022 on esitatud õiged näidud. Trepikojas on teadete tahvel, kuhu korteriomanikud märgivad oma veenäidud iga kuu. Veebruaris 2022 puudutatud isikule esitatud arvet (arve nr 336) tasutud ei ole. Korteriühistu arutas võlgniku probleemi korter 36 osas ja otsustati pöörduda kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Avaldaja on nõus asja lahendama kompromissiga, mille kohaselt I. L. tasub põhivõla, hageja õigusabikulu ja pool riigilõivust kolme kuu jooksul alates kompromissi allakirjutamisest. Avaldaja palub I. L.lt välja mõista 2787 eurot ja menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.
3.I. L. ei tunnista avaldust ning palub jätta see läbivaatmata. Juhul, kui kohus vaatab avalduse siiski läbi, palub avaldaja jätta see rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et avaldus on alusetu ning tõendamata. I. L. kinnitab, et 05.12.2022 toimus poolte kohtumine kompromissi sõlmimise asjus. Pooled ei jõudnud selle käigus kompromissile, sest kohtumisel ei suutnud hageja samuti esitada ühtegi tõendit. Puudutatud isik esitab vastuväite kohtu tegevusele TsMS §333 alusel. Sillamäe linn, Roheline tn 3 korteriühistu esitas 24.10.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2787,00 euro saamiseks. Kohus tegi 26.10.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 01.11.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik I. L. esitas 09.11.2022 nõudele vastuväite. Asi anti menetlemiseks Viru Maakohtule üle läbivaatamiseks hagimenetlusena tavakorras. Puudutatud isik leiab, et kohus ei saanud avaldust menetlusse võtta, kuna õigustatud isiku nimel avalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldusele on
allkirja andnud volitatud esindaja Kalle Kekki. Toimiku materjalides puudub esindusõigust tõendav volikiri. Lisaks sellele leiab puudutatud isik, et esitatud avalduses ei ole välja toodud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nõude aluseks olevaid asjaolusid.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus jätab Sillamäe linn, Roheline 3 korteriühistu avalduse rahuldamata. Avaldus on tõendamata.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et I. L. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda kommunaalteenuste (vee) eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on I. L. XXX (registriosa nr XXX) omanik, seega Roheline 3 korteriühistu liige.
6.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest.
7.Avaldaja märgib, et korteri nr x omaniku I. L. võlg on seisuga 01.09.2022.a 2787 eurot (vt arve nr 336, dtl 69) ning võlgnevus tekkis aastatel 2019-2022 suvaliselt esitatud veenäitude alusel teostatud arvestustest. Väidetavalt esitas I. L. õiged veenäidud veebruaris 2022.a, mille alusel oli võimalik arvestada korteriomaniku tegelik veetarbimine. Kohus märgib, et ainuüksi arve esitamisest korteriomanikule tasumiskohustust ei teki, seega ei saa ainuüksi arve esitamisega tõendada ka võla suurust. Avaldaja on esitanud korteri nr x veenäitude tabeli (dtl 30). Tabel on venekeelne, vaatamata kohtu nõudele esitada eestikeelsed tõendid (vt dtl 106), avaldaja neid ei esitanud. Viidatud kirjas andis kohus avaldajale tähtaja 20.01.2023.a. täiendavate tõendite esitamiseks Kohus märkis, et ühestki avalduse lisast ei ole võimalik aru saada, mis ajast on võlgnevus
tekkinud, võla suurus ja arvestus, millise ajavahemiku eest avaldaja võlga korteriomanikult nõuab. Avaldaja esitas 19.01.2022 küll selgituse, kuid jättis kohtu korralduse esitada täiendavad tõendid, täitmata. Avaldaja ei ole tõendanud mille alusel vee tarbimise arvestust peetakse (kelle kehtestatud tariif, millal kehtestatud), millise aja eest on võlg, võla suuruse arvestus. Avaldaja pidi tõendama arvel kajastatud teenuse (vesi ja kanalisatsioon /vee soojendamine) tasu arvestamise alused (millega määrati tariif, selle suurus võla perioodil). Avaldaja märgib, et arvestus peeti esitatud veenäitude alusel. Isegi kui nõustuda avaldaja väitega, et dtl 30 esitatud näitude tabelist nr 4 nähtub veebruaris 2022 tegelik vee näit /tarbitud kogus (külm vesi 539 ja soe vesi 215), jääb ikkagi selgusetuks, millise arvestuse kohaselt kujuneb korteriomaniku võlg 2787 eurot. Kui võtta aluseks tabelis dtl 30 veebruaris 2022 esitatud tarbitud külma vee kogus 539 m3 ja korrutades selle arvel nr 336 tariifiga 2,450 m3, saame 1320,55; sooja vee kogus 215 ja korrutades arvel näidatud tariifiga 4,740 m3 , saame 1019,1, kokku 2339,65 mitte 2620,57 ega 2787. Ühtegi arvestust avaldaja esitanud ei ole. Kohus nõudis avaldajalt võla arvestust (dtl 106), kuid seda ei esitatud. Avaldaja ei ole esitanud ka andmeid/tõendeid, millised olid vee tariifid aastatel 2019-2022 kui korteriomaniku võlg kujunes väidetavalt neil aastatel. Kohtule jääb arusaamatuks, mida soovis avaldaja tõendada Roheline 3 teistele korteriomanikele esitatud arvetega (dtl 34-68, 70-88), samuti korteriomanike käsitsi täidetud vee näitude tabelitega (sh venekeelsed, dtl 32-32). Tabelist ei nähtu isegi seda, millise aasta eest need on koostatud. Kohus jätab nimetatud tõendid tähelepanuta.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1). Avaldaja esitatu alusel ei saa kohus järeldada, et korteriomanik on oma kohustusi rikkunud ja kui on rikkunud siis millises ulatuses, mis annaks avaldajale õiguse rakendada õiguskaitsevahendeid. Kohus nõustub puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja nõue on tõendamata.
9.Puudutatud isik esitas vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 alusel. Vastavalt TsMS § 333 lg 1 võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Puudutatud isik märgib, et kohus võttis põhjendamatult avalduse menetlusse, kuigi selle esitaja ei tõendanud oma esindusõigust (esitamata esindaja volikiri). Kohus märgib, et esindaja haridust tõendav dokument ja volikiri on lisatud 11.12.2022 esitatud avaldusele (dtl 93-94). Kohus võttis avalduse menetlusse 12.12.2022 määrusega. Seega on puudutatud isiku vastuväide alusetu. Lisaks eeltoodule märkis puudutatud isik, et kohus ei saanud avaldust menetlusse võtta, kuna esitatud avalduses ei ole välja toodud nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid ega esitatud tõendeid, mis kinnitaksid nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kohus nõustub sellega, et avaldaja nõue on tõendamata, kuid juhib tähelepanu, et hagita menetluses kogub kohus vajadusel tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 477 lg 7 2. lause). Kohus andis avaldajale tähtaja 20.01.2023.a täiendavate tõendite esitamiseks, kuid avaldaja seda ei teinud.
10.Avaldaja palub tagastada enamtasutud riigilõivu 33,61 eurot. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 83,61 eurot. Kooskõlas riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 5 tasutakse riigilõivu hagita asjas avalduse esitamise eest 50 eurot. Alates 01.02.2023.a.a kehtiva TsMS § 150 lg 33 ei tagastata maksekäsu kiirmenetluse hagita menetluseks ülemineku korral maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu enam tasutud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes TsMS § 150 lg 33 jätab kohus avaldaja taotluse rahuldamata. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus pärast määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (vt TsMS § 174 lg 4).
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.