X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt 30. augustil 2021 aset leidnud sündmustega
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Tartu Vangla, seaduslik esindaja Edvard Remsel Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.-i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. augustil 2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X.X. esitas 7. novembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu õigusvastasuse tuvastamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1500 eurot (dtl 1-
3-21-2567 5). Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks (dtl 6-10).
2.Tartu Halduskohus kuulutas 19. novembri 2021. a määrusega haldusasja nr 3-21-2567 menetluse kinniseks, jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 3) ning andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 36-41). Lisaks jättis kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 26. novembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse ja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 19. novembri 2021. a määruse resolutsiooni p-i 3 peale (dtl 48).
4.Tartu Ringkonnakohus tagastas 30. novembri 2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse (dtl 194-195).
5.Tartu Halduskohus tagastas 22. detsembri 2021. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist selle eest, et kaebaja toit oli külm ja ei olnud isuäratav ning valvurid edastasid meditsiiniosakonnale puuduliku informatsiooni kaebaja kohta (dtl 78-83). Lisaks jättis kohus kaebuse teist korda käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks, s.o kahjunõude täpsustamiseks, aega viis päeva määruse kättesaamisest arvates.
6.Kaebaja esitas 28. detsembril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märkis, et jätab rikkumise tuvastamisel hagi summa kohtu otsustada (dtl 85-88). Samuti sisaldus avalduses taotlus vabastada kaebaja jätkuvalt kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest ning taotlus tõendi kogumiseks.
7.Tartu Halduskohus tagastas 4. jaanuari 2022. a määrusega kaebuse osas, milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, võttis ülejäänud osas kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tartu Vangla (dtl 91-96). Sealjuures kohustas kohus vastustajat kaebusele vastama ning jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
8.Kaebaja esitas 6. ja 18. jaanuaril 2022 täiendavad tõendid ning 24. jaanuaril 2022 täiendavad seisukohad (dtl 98-105, 114-121, 124-127).
9.Tartu Vangla esitas 7. veebruaril 2022 vastuse kaebusele (dtl 158-161).
10.Kaebaja esitas 4. aprillil 2022 täiendavad selgitused ja tõendi (dtl 162-163).
11.Tartu Vangla esitas 3. mail 2022 täiendavad tõendid (dtl 180-186).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3-21-2567
12.Kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist, põhjendades oma kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt:
12.1.Tartu Vangla vastusest nr 1-13/259-2 nähtub ilmekalt, et kaebajal oli terviserike – kaebaja lõhkus kambriust ja uputas kambri veega üle.
12.2.Piret Kool tunnistab, et psühhiaatrilist ravi ei olnud kaebajale võimalik osutada.
12.3.Ametnikud on võtnud üle arstide rolli ja annavad visuaalse vaatluse põhjal hinnanguid. Inimene on agressiivne ja lõhub kambrit, kuid ametnike arvates ei ilmne vältimatu abi vajadust.
12.4.Arst teab, et kaebaja vaimne tervis on halb, kuid ikka jäeti abi osutamata. Kaebaja pidi kannatama füüsiliste valude käes, sest süda valutas ja jalg samuti, seega abivajadus on olnud ilmselge. Pideva psüühilise pinge ja ärevuse tõttu oli ka süvenenud abivajadus psühhiaatri järele.
12.5.Ametnikud viisid kaebaja ilma arsti ettekirjutuseta kambrisse nr 1192 rahunema. Kaebaja jäeti toidust ilma.
12.6.Tõele ei vasta väide, et kaebajale osutati kvaliteetset teenust.
12.7.Haigusloos on välja toodud, et kui kaebaja on olnud agressiivne, on antud talle rahustuskambri asemel Diazepam tilkasid.
12.8.Kaebaja tahtis psühhiaatrit, sest tal oli halb olla, kuna tal oli paanikahoog ja ärevus ning hirmutunne.
12.9.Samuti hoiti kaebajat jalutusboksis, kus ta pidi külmetama. Kaebaja vajas arstiabi ja ei mõelnud sellele, et peaks hakkama külmatunde vältimiseks liikuma.
13.Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu ning leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuses kaebusele märkis vastustaja järgmist.
13.1.Valvur L. Tähnase 30. augusti 2021. a ettekande nr 2-21-4182 kohaselt nõudis kaebaja enda kohest psühhiaatri juurde viimist või muidu võivad ametnikud ta rahunema viia. L. Tähnas teavitas kaebajat, et psühhiaatri juurde minek ei käi nii, mille peale vastas vahistatu ebaviisaka väljendiga ja hakkas vastu kambri ust taguma nii, et seda oli kosta valveruumi. Valvur teavitas peavalvekeskust, et isik tuleb rahunema viia, aga selleks ajaks kui meesametnikud olid kohale jõudnud, oli kaebaja oma tegevuse lõpetanud.
13.2.Valvur L. Tähnase sama päeva ettekande nr 2-21-4189 kohaselt läks valvur eluosakonda ja avastas, et kambri nr 2141 põrand oli vett täis. Valvur kutsus teised üksuse ametnikud appi, et vesi kinni keerata. Kui kaks ametnikku kohale jõudsid, hakkas kaebaja vastu kambri ust peksma. Valvur kutsus appi ka III üksuse ametnikud, et kaebaja rahunema viia. Samal ajal, kui valvurid I. Etverk ja A. Nugis vett kinni keerasid, märkas valvur, et kaebaja kambri nr 2144 ukse alt tuli korraga väga suur kogus vett. Vett tuli sellises koguses ja sellise kiirusega nagu oleks just sel hetkel mingi takistus ukse alt ära võetud, et siis sai vesi voolata. Kui III üksuse ametnikud K. Kaldvee, S. Siniaas ja G. Kelder kohale jõudsid, paigaldati kaebajale saatmise ajaks ametnike ohutuse tagamiseks käerauad ja viidi jalutusboksi. Veekraanide lingid läksid katki ja kamber nr 2141 muutus kasutuskõlbmatuks.
13.3.Inspektor-kontaktisik T. Laulu selgituste kohaselt viibis kaebaja jalutusboksis ajavahemikul 16.42– 18.22. Seejärel viidi kaebaja jalutusboksist kambrisse nr 1192. Üksuse juhi E. Tarkuse kinnitusel paigutati kaebaja tagasi kambrisse kella 19.45 ajal.
13.4.Inspektor-kontaktisik S. Joala teavitas 26. augustil 2021. a kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogus (edaspidi vangiregister) meditsiiniosakonda kaebaja soovist saada psühhiaatri vastuvõtule. Kaebajale registreeriti aeg psühhiaatri vastuvõtule 23. septembril 2021. a, kuna psühhiaatri vastuvõtt toimub
3-21-2567 järjekorra alusel. Plaanilise ravijärjekorra alusel toimuva ravi puhul on tavapärane, et vastuvõttu tuleb oodata. Seega 30. augusti 2021. a seisuga oli kaebaja juba psühhiaatri vastuvõtu järjekorras ja vastuvõtuootel.
13.5.Üksnes isiku soovist saada viivitamatult soovitud tervishoiutöötaja vastuvõtule ei saa järeldada vastustaja kohustust sellist vastuvõttu viivitamatult võimaldada. Üldjuhul toimub psühhiaatri vastuvõtt eelregistreerimisega plaanilise ravijärjekorra alusel. Nimetatut kinnitas ka meditsiiniosakonna juhataja P. Kool oma 25. oktoobri 2021. a ekirjas. Sarnaselt käib tervishoiuteenuse osutamine ka väljaspool vanglat. Seetõttu ei saa kohese vastuvõtu võimaldamata jätmist pidada automaatselt õigusvastaseks.
13.6.Kui vahistatu ei allu ametnike korraldustele, ei ole see selliseks asjaoluks, mis tingiks vältimatu abi vajaduse. Kaebaja tegutsemine viitab pigem manipulatiivsele käitumisele kui vältimatu arstiabi vajadusele.
13.7.Valvur J. Visnapuu 9. septembri 2021. a e-kirja kohaselt helistas kaebaja tõesti jalutusboksist valveruumi ning kurtis, et tal on halb olla ja et „katus sõidab“. Selgituse kohaselt vahistatu meedikut ei tahtnud, soovis psühhiaatrit ning teave edastati ka peavalvekeskusele. Menetluse käigus on selgunud, et peavalvekeskusest teavitati kell 16.54 meditsiiniosakonda, et kaebaja soovis psühhiaatrit. Valvemeedik lubas jätta meditsiiniosakonda sellekohase teate. Seega edastati kaebaja soov meditsiiniosakonnale, kuid erakorralist ja viivitamatut sekkumisvajadust ei nähtud.
13.8.Ebaselgeks jääb, kuidas ja mil viisil on kaebaja tervis viivitamatu psühhiaatrilise abi andmata jätmisega kahjustunud. Kaebaja avaldab, et terviseriketeks olid paanika, hirm, psühhoos, ärevus, meeltesegadus ja agressiivsushoog. Samas kirjeldab kaebaja, et samade asjaolude tõttu ta sooviski psühhiaatrit. Kui kaebajal esinesid sellise kaebused juba enne psühhiaatri nõudmist, siis ei saa need olla põhjustatud psühhiaatri viivitamatu vastuvõtu võimaldamata jätmisest.
13.9.Vaidlust ei ole selles, et peale seda, kui kaebaja kambrist nr 2144 avastati vee voolamine osakonna koridori, siis viidi kaebaja jalutusboksi. Kaebajal oli seljas pikkade varrukatega jakk, jalas lühikesed püksid ja plätud paljaste jalgade peal. Kaebaja jalutusboksi viimise tingis asjaolu, et tema kambris oli uputus ja vanglal oli vaja selle tagajärgi kontrollida. Kuivõrd kaebajaga samaaegselt tekitas kambris uputuse ka teine kinnipeetav, kes vajas samuti kiiret kambrist äratoimetamist ja kes viidi kambrisse nr 1192, siis pidas vangla võimalikuks paigutada kaebaja lühiajaliselt jalutusboksi. Arvestades jalutusboksis viibimise aega (vähem kui 2 tundi) ning seda, et 30. augusti 2021. a keskmine õhutemperatuur oli 18,35 soojakraadi, siis ei saa kaebaja tingimusi jalutusboksis viibimise ajal pidada õigusvastaseks. Selline lühiajaline jalutusboksis viibimine ei saa kahjustada kaebaja tervist. Ka ei selgu kaebusest üheselt mõistetavalt, mil viisi kaebaja tervis seetõttu kahjustada sai. Kaebaja viitab küll külmatundele, kuid sellistele asjaoludele, et ta oleks seetõttu haigestunud/külmetunud, kaebaja ei tugine.
13.10.Vastustajal ei ole võimalik objektiivselt kontrollida, kas kaebaja kannatab kõhulahtisuse käes või mitte. Menetluse käigus selgus, et kaebaja avaldas soovi kasutada tualetti (vanemvalvur K. Kaldvee 11. septembri 2021. a e-kiri), kuid oli nõus minema ainult oma kambrisse ning ei rahuldunud selgitusega, et sinna ei saa teda viia, kuna ta lõhkus selle sisustust. Kinni peetavat isikut ei ole võimalik viia kambrisse, mida ta on vahetult enne uputanud. Selleks, et oleks võimalik ta kambrisse tagasi paigutada, tuleb esmalt uputuse tagajärjed likvideerida. Seega ei keeldunud vangla kaebajale tualeti võimaldamisest ja seda oleks saanud temale võimaldada mõnes lähedal olevas kambris. Kuivõrd kaebaja nõustus minema ainult enda kambrisse, siis ei saa sellest järeldada, et vangla tegevusetuse tõttu oleks kaebaja pidanud kannatama.
13.11.Kaebaja paigutati tõesti kambrisse nr 1192. Tegemist on ühekohalise kambriga, mida kasutatakse üldjuhul kinnipeetavate lühiajaliseks eraldamiseks eluosakonnast. Nimetatud
3-21-2567 kambrisse paigutatakse isikuid, kel ei esine haigusest tingitud segasusseisundit, kuid kes lõhub elukambrit ja/või karjub, millega segatakse nii teiste eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu kui häiritakse ametnike teenistusülesannete täitmist; kui isik on ametnike suhtes agressiivne või manipulatiivsel eesmärgil vigastab end korduvalt. Kuivõrd kaebaja oli kambris tekitanud uputuse, siis selle tagajärgede kõrvaldamise ajaks oli vajalik kaebaja ajutiselt mujale paigutada. Kaebaja paiknes 30. augustil 2021. a selles kambris lühiajaliselt (ca tund ja 20 minutit) kuni ajani, mil teda oli taas võimalik temale määratud kambrisse paigutada.
13.12.Kambrisse nr 1192 paigutamise näol ei ole tegemist isiku ohjeldamisega psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses. Nimetatud kambris viibimise ajal ei olnud kaebaja kuidagi fikseeritud ja kaebajal oli võimalik kambri piires liikuda. Seetõttu on kaebaja arusaam kambrisse nr 1192 paigutamisest kui ohjeldamisest ekslik. Konkreetsesse kambrisse paigutamine iseseisvalt tervise kahjustust ei tekita. Kaebaja avaldab kaebuses, et kambris nr 1192 viibimise ajal tekkis tal südamesse torkiv valu ja süda läks pahaks. Selliseid tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja oleks ametnikele kaevanud torkivat valu südames, varasema menetluse käigus ei ole ilmnenud. Kaebaja viibis 2. septembril 2021. a meditsiiniosakonna juhataja dr P. Kooli vastuvõtul ja ka tervisekaardi anamneesist ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud arsti vastuvõtul selliseid terviseprobleeme.
13.13.Vangistusseaduse (VangS) § 70 lg 1 kohaselt on saatmisel lubatud kasutada ohjeldusmeetmeid. Seetõttu ei saa saatmise ajal kaebaja suhtes käeraudade kasutamist pidada õigusvastaseks. Olukorras, kus kaebaja käitumine oli olnud problemaatiline – ei allunud ametniku korraldustele, lõhkus vastu kambri ust, tekitas uputuse – oli ametnikel piisavalt põhjust arvata, et kaebaja käitumine võib olla ettearvamatu. Seetõttu ei saa ka saatmise ajal käeraudade kasutamist saatmise turvaliseks ja ametnike jaoks ohutuks lõpuleviimiseks pidada põhjendamatuks või ülemääraseks. Ka jääb ebaselgeks, kuidas ja millist kahju kaebaja tervisele ohjeldusmeetmete kasutamine tekitas ja millised tõendid sellise kahju tekkimist kinnitaksid.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
14.Arvestades kaebuse tagastatud osa, on praeguses asjas esitanud kaebaja hüvitamisnõude selle eest, et 30. augustil 2021 kahjustati tema tervist järgmiste asjaoludega: 1) kaebajale ei osutatud vältimatut arstiabi, mistõttu jäi kaebajal psühhiaatriline abi saamata; 2) kaebaja paigutati õigusvastaselt rahustuskambrisse; 3) jalutusboksis viibides pidi kaebaja tundma külmatunnet, kuna talle ei antud dresse ja kannatama kõhulahtisuse käes; 4) rahustuskambrisse paigutamisel kasutati kaebaja suhtes ülemäärast jõudu käeraudade paigaldamise näol.
15.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja hüvitamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebajal oleks selle juhtumi tõttu tekkinud vigastus või tervisekahjustus. Sealjuures nõustub kohus põhimõtteliselt vastustaja seisukohtadega neid üle kordamata, pidades vajalikuks oma lõppjärelduse põhistamiseks rõhutada eelkõige järgmist.
16.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9
3-21-2567 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. RVastS § 13 lg-s 1 sätestatakse, et hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt kuulub mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalikõiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivseid õigusi (tekitati tervisekahju); õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei ole võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
17.RVastS ei ava tervise kahjustamise mõistet. Võlaõiguses on kehavigastus või tervisekahjustus isiku kehalise või vaimse heaolu seisundi rikkumine. Siia alla kuulub inimese normaalsetesse kehalistesse, vaimsetesse, aga ka hingelistesse eluprotsessidesse sekkumine, mille tagajärjeks on inimese kehalise või vaimse heaoluseisundi häiritus. Kehavigastusega on tegemist juhul, kui füüsilise mõjutusega rikutakse isiku kehalist terviklikkust (nt vigastatakse kätt), tervisekahjustusega aga juhul, kui kehalist terviklikkust kui sellist ei rikuta, kuid esineb muu, nt viirusest, bakterist vms põhjustatud organismi seesmine patoloogiline seisund (nt kopsupõletik, psüühikahäire) (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 129 kommentaar 4.2). Karistusõiguses on tervisekahjustus inimese kehalise või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne; juuraveeb.ee; § 118 kommentaar 3).
18.Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et selleks, et tegemist oleks väärikuse alandamisega RVastS § 9 lg 1 tähenduses, peab väidetava kahju tekitanud tegevuse või tegevusetuse mõju isikule ületama teatava raskusastme või intensiivsuse. Kohtu hinnangul on selline lähenemine võimalik ka tervise kahjustamise puhul, sarnaselt otsuse p-s 17 viidatud seisukohaga karistusõiguses (sama on leitud ka Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2022. a otsuses asjas nr 3-21-512, p 7). Seega igasugune ebamugavustunne ei ole veel tervise kahjustamine.
19.Kaebaja tugineb juhtumile, mis leidis aset 30. augustil 2021. Valvur L. Tähnase 30. augusti 2021. a ettekande nr 2-21-4182 (dtl 134) kohaselt „Vahistatu X.X. on päev otsa olnud problemaatiline. Ei allu korraldustele lõpetada akna peal karjumine. Vastas ühel korral mulle, et tal ongi kõva hääl. Siis helistas kella 14:00 ajal valveruumi ja nõudis valjuhäälselt kohest psühhiaatri vastuvõttu või muidu võime ta rahunema viia. Ütlesin vahistatule, et psühhiaatri juurde minek ei käi nii, mispeale ütles mulle, et kuule debiilik oled vä. Ja siis hakkas vastu kambri ust taguma nii, et seda oli valveruumi kuulda. Teavitasin peavalvet, et isik tuleb rahunema viia, aga selleks ajaks kui meesametnikud kohale jõudsid oli ta oma tegevuse lõpetanud.“ (dtl 134). Samal päeval kella 16:30 paiku toimus seoses kaebajaga veel teinegi sündmus, mille kohta on L. Tähnas 30. augusti 2021. a ettekandes nr 2-21-4189 märkinud järgmist: „Samal ajal kui I.Etverk ja A.Nugis vett kinni keerasid tuli kambrist 2144 ukse alt, kus paikneb vahistatu X.X. , korraga väga suur kogus vett. Vett tuli sellises koguses ja sellise kiirusega, nagu oleks just sel hetkel mingi takistus ukse alt ära võetud, et siis sai vesi voolama. /---/ Vahistatu X.X.-ile paigaldati käerauad ja viidi jalutusboksi. /---/ Selle
3-21-2567 juhtumiga seoses läksid katki veekraanide lingid ja kinnipeetavast san.tehnik ütles, et homme tuleb tööd edasi teha, kuna tänasega ei saa seda kõike korda.“ (dtl 135).
20.Kaebaja leiab, et ta oli agressiivne, lõhkus kambri ust ja uputas kambri veega üle terviserikke tõttu. Kaebaja väidab, et tal oli paanika, hirm, psühhoos, ärevus, meelesegadus ja agressiivsushoog (dtl 29). Vastustaja on seisukohal, et kui vahistatu ei allu ametnike korraldustele, ei ole see selliseks asjaoluks, mis tingiks vältimatu abi vajaduse. Kaebaja käitumine viitab pigem manipulatiivsele käitumisele kui vältimatu arstiabi vajadusele ning sellisest olukorra kirjeldusest ei saa välja lugeda erakorralise või vältimatu arstiabi vajadust. Kaebajale ei osutatud 30. augustil 2021 vältimatut arstiabi, mistõttu jäi kaebajal psühhiaatriline abi saamata
21.Kaebaja leiab, et kuna ta on psühhiaatripatsient, peab talle olema psühhiaatri teenus tagatud vastavalt Tartu Vangla Meditsiiniosakonna psühhiaatri tööjuhendile (dtl 85). Kaebaja leiab, et rikuti juhendi punkte 2-4, 6, 8, 12-15 (dtl 2). Õigusaktidest ei tulene, et kinnipeetavale, kes avaldab soovi arstiabi saamiseks, tuleb see tingimata koheselt ka võimaldada. VangS § 53 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus. Vältimatu abi on tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 5 tähenduses tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine Tartu Vanglas on asutusesiseselt reguleeritud Tartu Vangla kodukorra p-s 20. Kodukorra p 20.2. kohaselt teostatakse vanglas kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld-ja eriarstiabi vastavalt võimalusele ning statsionaarset psühhiaatrilist ja hooldusravi. Võimaluse puudumisel suunatakse kinnipeetavad plaanilises korras lähimasse üldraviasutusse, kellega on sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping. Kodukorra p 20.3. kohaselt toimub haigete ambulatoorne vastuvõtt eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab oma osakonna vanglateenistujat vajadusest meditsiiniosakonna teenistuja konsultatsioonile või arstiabile. Vanglateenistuja registreerib vastuvõtule elektroonilisel teel. Meditsiiniosakonna töötaja vastab elektroonilisel teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul. Kodukorra p 20.4. kohaselt teavitatakse vältimatu abi vajadusest koheselt valvemeedikut. Kodukorra p 20.5. kohaselt osutatakse töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel kinnipeetavatele ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi.
22.Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta vajas vältimatut abi TTKS § 5 mõttes. Ka kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtetest, sh 2. septembri 2021. a haigusjuhust nr A15347 202 ja muudest tõenditest ei nähtu, et 30. augustil 2021 oleks kaebaja vajanud vältimatut meditsiiniabi või et psühhiaatrilise abi mittesaamine põhjustas talle püsiva tervisekahjustuse. Kaebaja agressiivne käitumine, kambri ukse pihta löömine ja kambri uputamine selliseks vältimatu abi vajaduseks ilmselgelt ei liigitu. Samuti ei saa asjaolu, et kaebajal olid varasemalt agressiivsushood või hilisemalt ärevus, samastada vältimatu abi vajadusega 30. augustil 2021. Viha ja agressiivsus ei ole seisund, mida on võimalik pidada vältimatut meditsiiniabi ja seega kohest kutsumist vajavaks. Ilmselgelt ei oleks vastustajal ka võimalik igale agressiivselt käituvale kinnipeetavale pakkuda vältimatut meditsiiniabi.
23.Riigikohus on selgitanud, et kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi enda soovi järgi. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde saatmise otsustab tervishoiuteenuse osutamise vajadusest lähtudes üksnes arst (tervishoiutöötaja) (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-
3-21-2567 69-10, p 8; 15. detsembri 2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-53-10, p 7). Tervishoiutöötaja otsustab mh ravivajadusest lähtudes tervishoiuteenuse osutamise aja üle (vt Riigikohtu erikogu 19. novembri 2018 määrus asjas nr 3-18-1757/30, p 13). Seega ei tähenda vangla kohustus kinnipeetavale arstiabi tagada seda, et iga kinnipeetav, kes soovi avaldab, peab igal juhul ja viivitamatult pääsema arsti vastuvõtule.
24.Ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja P. Kooli 25. oktoobri 2021. a e-kirja (dtl 143) kohaselt on psühhiaatri plaaniline ravijärjekord 1-2 nädalat. Kui kinni peetav isik avaldab soovi, siis inspektor-kontaktisik informeerib sellest vaimse tervise õde, kes isiku psühhiaatri vastuvõtule registreerib. Erakorralisel vajadusel tegeleb olukorraga valveõde. Psühhiaater ei ole vanglas pidevalt kohal, mistõttu ei ole võimalik iga kaebusega koheselt psühhiaatri vastuvõtule saada. Seega ei saa isiku sooviavalduse alusel talle kohest psühhiaatri juurde toimetamist võimaldada.
25.Menetluses on kinnitust leidnud asjaolu, et 30. augustil 2021. a teavitati peavalvekeskust kaebaja soovist saada koheselt psühhiaatri vastuvõtule. Kell 16.54 on sellesisuline informatsioon edastatud peavalvekeskusest meditsiiniosakonda (dtl 141). Peavalvekeskusele teadaolevalt lubas valvemeedik jätta meditsiiniosakonda sellekohase teate. Vastustaja, viidates P. Kooli seisukohale, on seisukohal, et igal meedikul õigus teha otsus, kas isik vajab psühhiaatrilist abi ning vajadusel registreerida isik psühhiaatri vastuvõtule. Valvemeediku selline otsus viitab asjaolule, et kaebajal puudus vältimatu psühhiaatrilise sekkumise vajadus, mistõttu ei ole alust pidada psühhiaatri kohese vastuvõtu võimaldamata jätmist õigusvastaseks. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja paigutati õigusvastaselt rahustuskambrisse
26.Vaidlust pole selles, et kaebaja paigutati kambrisse nr 1192. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et tegemist on ühekohalise kambriga, mida kasutatakse üldjuhul kinnipeetavate lühiajaliseks eraldamiseks eluosakonnast. Nimetatud kambrisse paigutatakse isikuid, kel ei esine haigusest tingitud segasusseisundit, kuid kes lõhub elukambrit ja/või karjub, millega segatakse nii teiste eluosakonnas paiknevate kinnipeetavate rahu kui häiritakse ametnike teenistusülesannete täitmist; kui isik on ametnike suhtes agressiivne või manipulatiivsel eesmärgil vigastab end korduvalt. Samuti on vastustaja selgitanud, et kuivõrd kaebaja oli kambris tekitanud uputuse, siis selle tagajärgede kõrvaldamise ajaks oli vajalik kaebaja ajutiselt mujale paigutada.
27.Kaebaja peab kambrit nr 1192 rahustuskambriks ja leiab, et see kamber on pime, uriinihaisune, külm ja räpane. Kaebaja leiab, et rahustuskamber on vangla loodud piinakamber. Kaebaja ei rahunenud seal, vaid paanikast tekkis südamevalu, mis vaevas kaebajat terve öö.
28.Asja materjalidest nähtuvalt viibis kaebaja kambris nr 1192 lühiajaliselt (ca tund ja 20 minutit) kuni ajani, mil teda oli taas võimalik temale määratud kambrisse paigutada. Kambrisse nr 1192 paigutamise näol ei ole tegemist isiku ohjeldamisega psühhiaatrilise abi seaduse tähenduses. Vaidlust ei ole, et selles kambris viibimise ajal ei olnud kaebaja kuidagi fikseeritud ja kaebajal oli võimalik kambri piires liikuda.
29.Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et seal kambris viibimine tekitanuks kaebajale tervisekahju, mida saaks RVastS § 9 alusel kaebajale hüvitada. Kaebaja vastupidised väited on paljasõnalised.
3-21-2567
Jalutusboksis viibides pidi kaebaja tundma külmatunnet, kuna talle ei antud dresse ja kannatama kõhulahtisuse käes
30.Poolte vahel pole vaidlust selles, et kaebaja viidi pärast kambri uputamist jalutusboksi. Kaebaja viibis jalutusboksis ajavahemikus kell 16.42-18.22 (dtl 183). Kaebaja selgitab, et pidi 18,35 + kraadiga külmetama, talle ei toodud dressipükse ning ärevusest läks kaebajal kõht lahti.
31.Tõendatud on, et kaebaja avaldas soovi kasutada tualetti, kuid oli nõus minema ainult oma kambrisse ning ei rahuldunud selgitusega, et sinna ei saa teda viia, kuna ta lõhkus selle sisustust (dtl 136). Kui kaebajal oleks tõesti olnud kõhulahtisus, siis on usutav, et ta oleks olnud nõus minema tualetti, mida valvur talle pakkus. Pealegi ei ole ärevusest tekkinud kõhulahtisus selline inimese kehalise häirituse seisund, kus tervise taastamine vajab meditsiinilist sekkumist või mille tõttu oleks põhjust hüvitada kaebajale tervisekahju RVastS § 9 alusel.
32.Samuti ei ole tõendatud, et kaebajale tekkis tervisekahju, kuna ta pidi lühikeste pükstega viibima umbes kaks tundi jalutusboksis, kus oli 18 soojakraadi. Rahustuskambrisse paigutamisel kasutati kaebaja suhtes ülemäärast jõudu käeraudade paigaldamise näol
33.Kinnipeetava saatmisel on vanglateenistuse ametnikul lubatud ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine (VangS § 70, § 701 lg 1 p 1). Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebaja käitumine oli 30. augustil 2021. a olnud problemaatiline, oli ametnikel piisavalt põhjust arvata, et kaebaja käitumine võib olla ettearvamatu. Seetõttu ei saa ka saatmise ajal käeraudade kasutamist pidada põhjendamatuks või ülemääraseks. Mistõttu ei saa saatmise ajal kaebaja suhtes käeraudade kasutamist pidada õigusvastaseks. Kaebaja leiab, et ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine tekitas talle tervisekahjustuse. Selline väide on paljasõnaline ja ükski kohtule esitatud tõend ei kinnita kaebaja väiteid.
34.Kokkuvõttes ei ole kahju hüvitamise eeldused täidetud. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
35.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
36.Tartu Halduskohus kuulutas 19. novembri 2021. a määrusega haldusasja menetluse kaebaja eraelu kaitseks kinniseks. Kohtu hinnangul piisab käesoleva otsuse avaldamisel kaebaja eraeluliste andmete kaitsmiseks sellest, et kaebaja nimi asendatakse tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
3-21-2567
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.